Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-15364
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Ruti Kilg
Krimnaalasi
Süüdimõistetu Marko Maisalu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Marko Maisalu (IK: 37407020340; X)
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Marko Maisalu temale Viljandi Maakohtu 04. novembri 2005. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Marko Maisalu tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viljandi Maakohtu 04. novembri 2005. a otsusega tunnistati Marko Maisalu süüdi KarS § 141 lg 2 p 2, § 136 lg 1, § 121 ja § 123 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 aastat
12 päeva vangistust, mille algust arvata 04. novembrist 2005. a. Kohtuotsus jõustus 31. mail 2006. a. Harju Maakohtu 01. detsembri 2010. a määrusega jäeti Marko Maisalu Viljandi Maakohtu 04. novembri 2005. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 21. detsembril 2010. a. Marko Maisalu karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15. novembril 2013. a. Marko Maisalu ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Marko Maisalul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. X toimepanemise tõenäosus on viie aasta jooksul X. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht ühes korteris koos oma vennaga. Samas aga on nimetatud korteris olevad elutingimused küllaltki kasinad ning probleeme võib tekitada ka elukoha asukoht, takistades töökoha leidmist. Lähedastest on süüdimõistetul peale venna ka pensionärist X ja X, kellega on aga suhted vangistuse ajal katkenud. Süüdimõistetu vend, kelle juurde ta elama asub, on vaimselt X. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ongi süüdimõistetu vabanemisel riskiteguriks see, et tal puudub vajalik materiaalne ja sotsiaalne tugi. Samuti võib probleeme tekitada alkoholilembus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Marko Maisalu soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on nõus sellega kaasnevate kohustustega. Enda sõnul ta mõistab, et on väga halva teo toime pannud ning saab aru ka oma X probleemist. Vangistuses on süüdimõistetu läbinud X. Oma kuriteokaaslasega ta enam ei suhtle. Vabaduses plaanib asuda tööle, kuid kindlat töökohta tal veel olemas ei ole. Lähedastest on süüdimõistetul X ja X, kes elavad koos ja siis veel kaks X. Prokurör on seisukohal, et Marko Maisalu katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik arvestades eelkõige toimepandud kuriteo raskust ja ärakantud karistusaja pikkust. Samuti ei toeta vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Süüdimõistetul tuleks vanglas enam tegeleda kuriteoriskide maandamisega ja vajalikes sotsiaalabiprogrammides osalemisega. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Marko Maisalu kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus hindab positiivseks, et Marko Maisalul ei ole vangistusest ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on läbinud X, omandab haridust ning on osalenud ka vangla tööhõives. Kuigi kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu käitumises on toimunud teatud positiivsed muutused ning tal on olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elada, siis leiab kohtunik, et käesolevaks ajaks süüdimõistetu poolt ärakantud karistusaeg ei ole olnud piisav, et ta ennetähtaegselt vabastada. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul praeguseks veel kandmata ligikaudu 2 aastat. Teod, mille eest ta karistust kannab, hõlmavad muuhulgas väga raske ja ühiskonnas eriliselt taunitava esimese astme X, mis võib oma ohvritele potentsiaalselt kaasa tuua väga tõsiseid ja pikaajalisi tagajärgi. Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti hoolikalt kaaluda ka seda, kas isiku ennetähtaegse vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Antud juhul peab kohus vabastamist ennatlikuks. Kuna kuritegu on süüdimõistetul toime pandud X, siis tuleb süüdimõistetu peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks lugeda X ja sellest tingitud võimalikku impulsiivset käitumislaadi. Ka süüdimõistetu ise on kinnitanud, et tarvitas vabaduses X sageli. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on süüdimõistetule muuhulgas ette nähtud vestlused tegelemaks positiivsete eesmärkide seadmise saavutamise oskuste parandamisega ja teadvustamaks X olemasolu. Käesolevaks ajaks ei ole süüdimõistetuga vastavaid vestlusi veel peetud. Praeguse ennetähtaegse vabastamise korral asuks süüdimõistetu elama koos oma X ühte korterisse. Samas aga nähtub materjalides viiteid sellele, et ka süüdimõistetu X võib X tarvitamisega probleeme olla. Seega leiab kohus, et praegustel tingimustel vabastamine võiks süüdimõistetule oma probleemidega tegelemisel pigem kahjuks tulla, arvestades asjaolu, et vabaduses on oluliselt suurem oht vanadele pahedele järele andmiseks. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka tema vabastamise järgsed elutingimused. Tal puudub arvestav toetus lähedastelt ja kindel töökoht, samas on tema suhtes täitmisel suures summas rahalisi nõudeid. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel elukoht X ja X juures, tuleb arvestada seda, et X puhul on tegemist hooldust vajava pensionäriga ja X on probleeme õigusvastase ja kohati ka ebastabiilse käitumisega. Seega on kaheldav, kas süüdimõistetule oleks vabanemisel tagatud teiste isikute piisav toetus ja abi, et oma probleemidega tegeleda ja edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetu tutvusringkond koosnes varasemalt suurel hulgal kriminaalkorras karistatud isikutest ning ta ise on tunnistanud oma mõjutatavust, siis vajab ta eriti positiivset eeskuju ja tuge, et mitte ennast negatiivselt mõjutada lasta. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Marko Maisalu katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna oleks liigselt ennatlik. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik osaleda individuaalses täitmiskavas ettenähtud vestlustel, tegeleda oma probleemide analüüsimisega ning jätkata pooleliolevate õpingutega. Samuti tuleks tal läbi mõelda ja korraldada oma vabanemisejärgseid elutingimusi, et kindlustada endale vabaduses nii sotsiaalne kui ka majanduslik hakkamasaamine.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.