Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 09.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-08-1292/83
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 09.01.2012
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 86 095

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-08-1292/139Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.03.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1- 08-1292 09.jaanuaril 2012.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Inge Aluve ja Tiia Niinemaa Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marek Litnevski, Maksim Tšurkin, Valeri Helmar, Natalia Senkevitš juuresolekul Prokurör Stella Veber, Dmitri Teplõhh Kaitsjad Madis Mahlapuu, Imbi Seimar, Merle Järvala, Olev Kuklase, Merike Allikmäe, Andres Veski Vahur Kivistik, Keit Kukk osavõtul Arutas 31.03.2010, 13-15.09.2010, 18-20.10.2010, 24.01.2011, 09.03-11.03.2011, 14.0316.03.2011 30.03-31.03.2011, 25-26.04.2011, 05.09.2011, 10.10.2011, 31.10.2011, 09.11 – 10.11.2011, 14.11-15.11.2011 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses BC isikukood xxxxxxxxxxx, eesti keel, XX kodanik, kõrgharidus, OÜ xxxx, elukoht xxxx Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 386 lg 1 järgi (alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 2 järgi) DE isikukood xxxxxxxxxxx, eesti keel, XX kodanik kõrgharidus, OÜ xxxx, elukoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 386 lg 1 järgi (alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 2 järgi) FG isikukood xxxxxxxxxxx, eesti keel, XX kodanik kõrgharidus, xxxx OÜ, elukoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi (alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 2 – 22 lg 3 järgi) HI isikukood xxxxxxxxxxx, eesti keel, XX kodanik, kõrgharidus, OÜ xxxx, elukoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi (alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 2 – 22 lg 3 järgi JK isikukood xxxxxxxxxxx, vene keel, XX kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi (alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 2 – 22 lg 3 järgi

AS LM äriregistri kood xxxxxxxx asukoht xxxx (seaduslik esindaja juhatuse liige BC isikukood xxxxxxxxxxx). Varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses KarS § 386 lg 2 järgi (alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 2 ja 3 järgi BC’it süüdistatakse maksude väärarvutamises järgnevalt: BC olles alates 13.06.2001 kuni käesoleva ajani AS-i LM juhatuse ainuliige, seega vastavalt ÄS §-le 306 lg 1, 4 ja § 307 lg 1 ning MKS § 8 lg 1 osaühingu seaduslik esindaja ja juht ning raamatupidamise ja aruandluse eest vastutav isik – esitas koos AS-i LM nõukogu liikme DEaga AS-i LM nimelt Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid maksustamisperioodi detsember 2003 kuni detsember 2004 eest, ajavahemikul 24.02.04 kuni 22.03.2005. Valeandmeid sisaldavates käibedeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaksu) enam, kui käibemaksuseadusega on lubatud, FGi, IHi, JK ja HIi kaasaaitamisel järgnevalt – Nimelt BC tegi, eelneval kokkulepeppel DEaga, ettepaneku JKle, IHile ja FGile asutada äriühing, millise tegevuse ainukeseks eesmärgiks oleks esitada AS-le LM fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute kaupade/teenuste eest ja saada selle eest materiaalset kasu. 20.05.2004 soetasidki JK koos IHi ja FGiga osaühingu L ning asusid kõnealuse äriühingu juhatuse liikmeteks, eesmärgiga hakata esitama AS-le LM fiktiivseid metallimüügi arveid ja vahendama fiktiivseid rahaülekandeid. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Samuti Lisid BC ja DE kokku AS-i BG juhatuse liikme HIi ja OÜ L juhatuse liikmete JK, IHi ja FGiga, et peale seda kui AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha OÜ L arveldusarvetele, kantakse OÜ L arveldusarvetelt olematute kaupade/teenuste eest rahasummad üle AS-i BG arveldusarvetele. Peale seda lepiti kokku OÜ L juhatuse liikmete ja AS-i LM esindajate ning ASi BG juhatuse liikme HIi vahel, et kui raha on laekunud AS-i LM arveldusarvetelt OÜ L arveldusarvetele ja sealt edasi AS-i BG arveldusarvetele, kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Varifirmade pangakontodelt võetakse peale seda ülekantud raha HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt sularahas välja. Seejärel lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Samuti kasutasid DE ja BC AS-i LM raamatupidamises AS-i BG ja OÜ M nimelt väljastatud fiktiivseid arveid, mille tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. BCi, DEa ning HIi vahel lepiti kokku, et AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha AS-i BG ja OÜ M arveldusarvetele ja sealt kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Seejärel varifirmade pangakontodelt võetakse HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt ülekantud raha sularahas välja. Peale seda lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest said OÜ L juhatuse liikmed JK, FG ja IH AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus ASlt LM OÜ-le L. Samuti sai sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest OÜ M ja AS-i BG juhatuse liige HI AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus OÜ-lt L AS-le BG , AS-lt LM AS-le BG ja AS-lt LM OÜ-le M. Samuti IH ja FG avasid arvelduskontod ja said allkirjaõiguslikeks isikuteks pankades, kokkulepeppel JKga, selleks, et AS LM saaks näidata tegelikkuses fiktiivsete arvete eest tasumist OÜ-le L. Selleks avasid IH ja FG 20.05.2004 OÜ L arvelduskonto nr

xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja 10.06.2004 said IH ja FG allkirjaõiguslikuks isikuks kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo pangas. Antud OÜ L arveldusarvetele tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele IHi, FGi ja JKga. Seejärel FG ja IH tegid või lasid teha vastavalt eelnevale kokkuleppele JK, BCi ja DEaga OÜ L arveldusarvetelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Seejärel AS-i BG juhatuse liige HI esitas OÜ-le L – ülekantud summade alusel fiktiivseid metallimüügi arveid ASi BG nimelt. Seejärel vastavalt eelnevale kokkuleppele BCi, DEa, FGi, IHi ja JKga, tegi AS-i BG kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-i BG juhatuse liige HI ise või lasi teha ülekanded olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. Samuti tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele HIiga, OÜ M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxHansapangas. Seejärel vastavalt kokkuleppele OÜ M juhatuse liikme HIi ja BCi ning DEaga – tegi HI ise või lasi teha OÜ M kontodelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ R kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas, OÜ C kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas ja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas. Samuti tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele HIiga, AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Seejärel vastavalt kokkuleppele AS-i BG juhatuse liikme HIi ja BCi ning DEaga – tegi HI ise või lasi teha AS-i BG kontodelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. Osa AS-lt LM arvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx olematute teenuste ja kaupade eest AS-i BG kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx laekunud raha kanti edasi OÜ M AS-i Sampo Pank pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx, milliselt kontolt võttis HI ülekantud raha välja sularahas ja tagastas AS-i LM esindajatele ise või FGi kaudu. Tegelikkuses mingeid kaupu ega teenuseid AS LM AS-lt BG , OÜ-lt L ega OÜ-lt M ei soetanud, samuti ei soetanud OÜ L kaupu/teenuseid AS-lt BG ja AS BG ega OÜ M ei soetanud kaupu ega teenuseid osaühingutelt R, C ja A. Varifirmade OÜ R, OÜ C ja OÜ A kontodele laekunud raha võeti pangakontodelt sularahas välja varifirmade juhatuse liikmete poolt ja edastati HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. OÜ C arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx võtsid juhatuse liikmed IL (OÜ C) ja HJ (OÜ A) või HI kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. Samuti võtsid OÜ R arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx volitatud isik HJ ja juhatuse liige TL kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. IL, TL ja HJ edastasid pangakontodelt sularahas välja võetud raha HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. Seejärel tagastas HI antud raha sularahas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil, kes oli sellise tegevuse eelnevalt kokku leppinud IHi ja JKga.

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksusummasid ja enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.01.2002 kuni 31.04.2004 kehtinud KMS § 4 p 1; § 11 lg 1; § 20 lg 1, 3 p 1 ja 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 ettenähtud kohustusi, kuna AS-i LM nimelt esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist OÜ-lt L, OÜ-lt M ja ASlt BG , millistelt tegelikkuses kaupu ja teenuseid ei soetatud. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, mille tulemusel jäi riigieelarvesse käibemaksuna laekumata kokku 12 485 165.00 krooni (tabeli veerg 11, s.t 2 418 223+10 066 942=12 485 165). Alates 01.01.2002 kuni 31.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368; 2003, 18, 104): § 11 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma käibemaksuseaduse §-s 20sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates võib käibemaksuseaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast maksukohustuslasena registreerimist soetatud kauba ja saadud teenuse puhul. § 20 lg 1 kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või käibemaksuseaduse § 3 lg 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 20 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Alates 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554): § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti kajastasid DE ja BC AS LM käibemaksudeklaratsioonides alusetult tagastamisele ja tasaarvestamisele kuuluvat käibemaksu, tagastusnõude suurendamise eesmärgil kokku summas 12 485 165 krooni (–11 365 563 kr – 1 119 602 kr, s.t tabeli veerg 6 – veerg 10= veerg 11). AS-i LM ja BCi ning DEa poolt esitati süüdistuses märgitud vahemikel käibedeklaratsioone vahendlikult s.t VL vahendusel. VL esitas käibedeklaratsioone e-maksuameti kaudu, BCi ja DEa poolt temale käibemaksuarvestuseks toodud fiktiivsete arvete alusel. V.VL ei olnud teadlik käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise aluseks olevate arvete fiktiivsusest ja oli seega vahendiks.

Seega BC pani toime maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult kokku 12 485 165.00 krooni, s.t BC pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 järgi). DEa süüdistatakse maksude väärarvutamises järgnevalt: DE, olles AS-i LM nõukogu liige alates 13.06.2001 kuni käesoleva ajani, esitas koos AS-i LM juhatuse liikme BCiga AS-i LM nimelt Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid maksustamisperioodi detsember 2003 kuni detsember 2004 eest, ajavahemikul 24.02.04 kuni 22.03.2005. Valeandmeid sisaldavates käibedeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaksu) enam, kui käibemaksuseadusega on lubatud, FGi, IHi, JK ja HIi kaasaaitamisel järgnevalt – Nimelt BC tegi, eelneval kokkulepeppel DEaga, ettepaneku JKle, IHile ja FGile asutada äriühing, millise tegevuse ainukeseks eesmärgiks oleks esitada AS-le LM fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute kaupade/teenuste eest ja saada selle eest materiaalset kasu. 20.05.2004 soetasidki JK koos IHi ja FGiga osaühingu L ning asusid kõnealuse äriühingu juhatuse liikmeteks, eesmärgiga hakata esitama AS-le LM fiktiivseid metallimüügi arveid ja vahendama fiktiivseid rahaülekandeid. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Samuti leppisid BC ja DE kokku AS-i BG juhatuse liikme HIi ja OÜ L juhatuse liikmete JK, IHi ja FGiga, et peale seda kui AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha OÜ L arveldusarvetele, kantakse OÜ L arveldusarvetelt olematute kaupade/teenuste eest rahasummad üle AS-i BG arveldusarvetele. Peale seda lepiti kokku OÜ L juhatuse liikmete ja AS-i LM esindajate ning AS-i BG juhatuse liikme HIi vahel, et kui raha on laekunud AS-i LM arveldusarvetelt OÜ L arveldusarvetele ja sealt edasi AS-i BG arveldusarvetele, kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Varifirmade pangakontodelt võetakse peale seda ülekantud raha HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt sularahas välja. Seejärel lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Samuti kasutasid DE ja BC AS-i LM raamatupidamises AS-i BG ja OÜ M nimelt väljastatud fiktiivseid arveid, mille tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. BCi, DEa ning HIi vahel lepiti kokku, et AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha AS-i BG ja OÜ M arveldusarvetele ja sealt kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Seejärel varifirmade pangakontodelt võetakse HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt ülekantud raha sularahas välja. Peale seda lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest said OÜ L juhatuse liikmed JK, FG ja IH AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus ASlt LM OÜ-le L. Samuti sai sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest OÜ M ja AS-i BG juhatuse liige HI AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus OÜ-lt L AS-le BG , AS-lt LM AS-le BG ja AS-lt LM OÜ-le M.

Samuti IH ja FG avasid arvelduskontod ja said allkirjaõiguslikeks isikuteks pankades, kokkulepeppel JKga, selleks, et AS LM saaks näidata tegelikkuses fiktiivsete arvete eest tasumist OÜ-le L. Selleks avasid IH ja FG 20.05.2004 OÜ L arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja 10.06.2004 said IH ja FG allkirjaõiguslikuks isikuks kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo pangas. Antud OÜ L arveldusarvetele tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele IHi, FGi ja JKga. Seejärel FG ja IH tegid või lasid teha vastavalt eelnevale kokkuleppele JK, BCi ja DEaga OÜ L arveldusarvetelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Seejärel AS-i BG juhatuse liige HI esitas OÜ-le L – ülekantud summade alusel fiktiivseid metallimüügi arveid ASi BG nimelt. Seejärel vastavalt eelnevale kokkuleppele BCi, DEa, FGi, IHi ja JKga, tegi AS-i BG kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-i BG juhatuse liige HI ise või lasi teha ülekanded olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. Samuti tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele HIiga, OÜ M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Seejärel vastavalt kokkuleppele OÜ M juhatuse liikme HIi ja BCi ning DEaga – tegi HI ise või lasi teha OÜ M kontodelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ R kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas, OÜ C kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas ja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas. Samuti tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele HIiga, AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Seejärel vastavalt kokkuleppele AS-i BG juhatuse liikme HIi ja BCi ning DEaga – tegi HI ise või lasi teha AS-i BG kontodelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. Osa AS-lt LM arvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx olematute teenuste ja kaupade eest AS-i BG kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx laekunud raha kanti edasi OÜ M AS-i Sampo Pank pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx, milliselt kontolt võttis HI ülekantud raha välja sularahas ja tagastas AS-i LM esindajatele ise või FGi kaudu. Tegelikkuses mingeid kaupu ega teenuseid AS LM AS-lt BG , OÜ-lt L ega OÜ-lt M ei soetanud, samuti ei soetanud OÜ L kaupu/teenuseid AS-lt BG ja AS BG ega OÜ M ei soetanud kaupu ega teenuseid osaühingutelt R, C ja A. Varifirmade OÜ R, OÜ C ja OÜ A kontodele laekunud raha võeti pangakontodelt sularahas välja varifirmade juhatuse liikmete poolt ja edastati HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. OÜ C arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx võtsid juhatuse liikmed IL (OÜ C) ja HJ (OÜ A) või HI kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. Samuti võtsid OÜ R arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx volitatud isik HJ ja juhatuse liige TL kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. IL, TL ja HJ edastasid pangakontodelt sularahas välja võetud raha HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. Seejärel tagastas HI antud raha

sularahas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil, kes oli sellise tegevuse eelnevalt kokku leppinud IHi ja JKga. Osa olematute kaupade ja teenuste eest OÜ-lt L AS-le BG laekunud summadest ning AS-lt LM AS-le BG või OÜ-le M laekunud summadest, võttis AS BG juhatuse liige HI välja sularahas AS-i BG pangakontolt ja tagastas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil. FG ning IH, kokkulepeppel JKga – lasid koostada ja allkirjastasid AS-le LM fiktiivseid metallitoodete müügiarveid, s.o arveid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastati OÜ L nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele FGi või IHi poolt, vastavalt eelnevale kokkuleppele OIiga ja neid kasutati AS-i LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Samuti AS-i BG juhatuse liige HI lasi koostada ja allkirjastas AS-i BG ja OÜ M nimelt fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastas HI AS-i BG ja OÜ M nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele BCile ja DEale või AS-i LM töötajatele ja antud arveid kasutati AS-i LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus alusetult kajastada käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksusummasid, mis olid kajastatud OÜ L, OÜ M ja AS-i BG poolt väljastatud sisult fiktiivsetel arvetel. Selliselt esitati AS-le LM: OÜ L nimelt koostatud arved IHi ja FGi poolt mais 2004 kuni novembris 2004, eelneval kokkulepeppel JKga ning IHi ja FGi poolt detsembris 2004 ja AS-i BG ning OÜ M nimelt koostatud fiktiivsed arved HIi poolt järgnevalt: kuupäev arve nr 16.12.03 xxxx Detsember

Seega DE pani toime maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult kokku 12 485 165.00 krooni, s.t DE pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 järgi). AS-i LM süüdistatakse maksude väärarvutamises, mis seisnes selles, et tema oma juhatuse ainuliikme BCi ja nõukogu liikme DE’a tegevuse läbi kajastas AS-i LM huvidest lähtuvalt oma raamatupidamises OÜ L, OÜ M ja AS-i BG fiktiivseid arveid, millised kajastasid kaupade/teenuste soetamist, mida tegelikkuses ei toimunud. Antud fiktiivsete arvete alusel esitas AS LM valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodi detsember 2003 kuni detsember 2004 eest, ajavahemikul 24.02.04 kuni 22.03.2005. Valeandmeid sisaldavates käibemaksudeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaksu) enam kui käibemaksuseaduse alusel on lubatud – FGi, IHi, JK ja HIi kaasaaitamisel järgnevalt: Nimelt AS-i LM juhatuse ainuliige BC tegi, eelneval kokkulepeppel nõukogu liikme DEaga, ettepaneku JKle, IHile ja FGile asutada äriühing, millise tegevuse ainukeseks eesmärgiks oleks esitada AS-le LM fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute kaupade/teenuste eest ja saada selle eest materiaalset kasu. 20.05.2004 soetasidki JK koos IHi ja FGiga osaühingu L ning asusid kõnealuse äriühingu juhatuse liikmeteks, eesmärgiga hakata esitama AS-le LM fiktiivseid metallimüügi arveid ja vahendama fiktiivseid rahaülekandeid. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Samuti leppisid BC ja DE kokku AS-i BG juhatuse liikme HIi ja OÜ L juhatuse liikmete JK, IHi ja FGiga, et peale seda kui AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha OÜ L arveldusarvetele, kantakse OÜ L arveldusarvetelt olematute kaupade/teenuste eest rahasummad üle AS-i BG arveldusarvetele. Peale seda lepiti kokku OÜ L juhatuse liikmete ja AS-i LM esindajate ning AS-i BG juhatuse liikme HIi vahel, et kui raha on laekunud AS-i LM arveldusarvetelt OÜ L arveldusarvetele ja sealt edasi AS-i BG arveldusarvetele, kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Varifirmade pangakontodelt võetakse peale seda ülekantud raha HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt sularahas välja. Seejärel lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Samuti kasutasid DE ja BC AS-i LM raamatupidamises AS-i BG ja OÜ M nimelt väljastatud fiktiivseid arveid, mille tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. BCi, DEa ning HIi vahel lepiti kokku, et AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha AS-i BG ja OÜ M arveldusarvetele ja sealt kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Seejärel varifirmade pangakontodelt võetakse HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt ülekantud raha sularahas välja. Peale seda lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest said OÜ L juhatuse liikmed JK, FG ja IH AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus ASlt LM OÜ-le L. Samuti sai sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest OÜ M ja AS-i BG juhatuse liige HI AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus OÜ-lt L AS-le BG , AS-lt LM AS-le BG ja AS-lt LM OÜ-le M.

Samuti IH ja FG avasid arvelduskontod ja said allkirjaõiguslikeks isikuteks pankades, kokkulepeppel JKga, selleks, et AS LM saaks näidata tegelikkuses fiktiivsete arvete eest tasumist OÜ-le L. Selleks avasid IH ja FG 20.05.2004 OÜ L arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja 10.06.2004 said IH ja FG allkirjaõiguslikuks isikuks kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo pangas. Antud OÜ L arveldusarvetele tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele IHi, FGi ja JKga. Seejärel FG ja IH tegid või lasid teha vastavalt eelnevale kokkuleppele JK, BCi ja DEaga OÜ L arveldusarvetelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Seejärel AS-i BG juhatuse liige HI esitas OÜ-le L – ülekantud summade alusel fiktiivseid metallimüügi arveid ASi BG nimelt. Seejärel vastavalt eelnevale kokkuleppele BCi, DEa, FGi, IHi ja JKga, tegi AS-i BG kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-i BG juhatuse liige HI ise või lasi teha ülekanded olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. Samuti tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele HIiga, OÜ M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxHansapangas. Seejärel vastavalt kokkuleppele OÜ M juhatuse liikme HIi ja BCi ning DEaga – tegi HI ise või lasi teha OÜ M kontodelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ R kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas, OÜ C kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas ja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas. Samuti tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM arveldusarvetelt Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele HIiga, AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Seejärel vastavalt kokkuleppele AS-i BG juhatuse liikme HIi ja BCi ning DEaga – tegi HI ise või lasi teha AS-i BG kontodelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. Osa AS-lt LM arvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx olematute teenuste ja kaupade eest AS-i BG kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx laekunud raha kanti edasi OÜ M AS-i Sampo Pank pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx, milliselt kontolt võttis HI ülekantud raha välja sularahas ja tagastas AS-i LM esindajatele ise või FGi kaudu. Tegelikkuses mingeid kaupu ega teenuseid AS LM AS-lt BG , OÜ-lt L ega OÜ-lt M ei soetanud, samuti ei soetanud OÜ L kaupu/teenuseid AS-lt BG ja AS BG ega OÜ M ei soetanud kaupu ega teenuseid osaühingutelt R, C ja A. Varifirmade OÜ R, OÜ C ja OÜ A kontodele laekunud raha võeti pangakontodelt sularahas välja varifirmade juhatuse liikmete poolt ja edastati HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. OÜ C arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx võtsid juhatuse liikmed IL (OÜ C) ja HJ (OÜ A) või HI kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. Samuti võtsid OÜ R arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx volitatud isik HJ ja juhatuse liige TL kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. IL, TL ja HJ edastasid pangakontodelt sularahas välja

võetud raha HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. Seejärel tagastas HI antud raha sularahas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil, kes oli sellise tegevuse eelnevalt kokku Leppinud IHi ja JKga. Osa olematute kaupade ja teenuste eest OÜ-lt L AS-le BG laekunud summadest ning AS-lt LM AS-le BG või OÜ-le M laekunud summadest, võttis AS BG juhatuse liige HI välja sularahas AS-i BG pangakontolt ja tagastas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil. FG ning IH, kokkulepeppel JKga – lasid koostada ja allkirjastasid AS-le LM fiktiivseid metallitoodete müügiarveid, s.o arveid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastati OÜ L nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele FGi või IHi poolt, vastavalt eelnevale kokkuleppele OIiga ja neid kasutati AS-i LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Samuti AS-i BG juhatuse liige HI lasi koostada ja allkirjastas AS-i BG ja OÜ M nimelt fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastas HI AS-i BG ja OÜ M nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele BCile ja DEale või AS-i LM töötajatele ja antud arveid kasutati AS-i LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus alusetult kajastada käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksusummasid, mis olid kajastatud OÜ L, OÜ M ja AS-i BG poolt väljastatud sisult fiktiivsetel arvetel. Selliselt esitati AS-le LM: OÜ L nimelt koostatud arved IHi ja FGi poolt mais 2004 kuni novembris 2004, eelneval kokkulepeppel JKga ning IHi ja FGi poolt detsembris 2004 ja AS-i BG ning OÜ M nimelt koostatud fiktiivsed arved HIi poolt järgnevalt: kuupäev arve nr 16.12.03 xxxx Detsember

Selliselt esitati E-maksuameti kaudu AS LM nimelt valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid ja kajastati perioodil detsember 2003 kuni detsember 2004 eest käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksusummasid ja enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.01.2002 kuni 31.04.2004 kehtinud KMS § 4 p 1; § 11 lg 1; § 20 lg 1, 3 p 1 ja 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 ettenähtud kohustusi, kuna AS-i LM nimelt esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist OÜ-lt L, OÜ-lt M ja ASlt BG , millistelt tegelikkuses kaupu ja teenuseid ei soetatud. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, mille tulemusel jäi riigieelarvesse käibemaksuna laekumata kokku 12 485 165.00 krooni (tabeli veerg 11, s.t 2 418 223+10 066 942=12 485 165). Alates 01.01.2002 kuni 31.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368; 2003, 18, 104): § 11 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma käibemaksuseaduse §-s 20sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates võib käibemaksuseaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast maksukohustuslasena registreerimist soetatud kauba ja saadud teenuse puhul. § 20 lg 1 kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või käibemaksuseaduse § 3 lg 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 20 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Alates 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554): § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti kajastas AS LM käibemaksudeklaratsioonides alusetult tagastamisele ja tasaarvestamisele kuuluvat käibemaksu, tagastusnõude suurendamise eesmärgil kokku summas 12 485 165 krooni (–11 365 563 kr – 1 119 602 kr, s.t tabeli veerg 6 – veerg 10= veerg 11). AS-i LM ja BCi ning DEa poolt esitati süüdistuses märgitud vahemikel käibedeklaratsioone vahendlikult s.t VL vahendusel. VL esitas käibedeklaratsioone e-maksuameti kaudu, BCi ja DEa poolt temale käibemaksuarvestuseks toodud fiktiivsete arvete alusel. V.VL ei olnud teadlik

käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise aluseks olevate arvete fiktiivsusest ja oli seega vahendiks. Seega AS LM pani toime maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult kokku 12 485 165.00 krooni, s.t AS LM pani toime KarS § 386 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 ja 3 järgi). HIi süüdistatakse maksude väärarvutamises järgnevalt: HI osutas vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi AS-ile LM ja tema vastutavatele isikutele – juhatuse liikmele BCile ja nõukogu liikmele DEale, AS-i LM nimelt Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel, maksustamisperioodi detsember 2003 kuni detsember 2004 eest, ajavahemikul 24.02.04 kuni 22.03.2005. Valeandmeid sisaldavates käibedeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaksu) enam, kui käibemaksuseadusega on lubatud, FGi, IHi, JK ja HIi kaasaaitamisel järgnevalt – Nimelt BC tegi, eelneval kokkulepeppel DEaga, ettepaneku JKle, IHile ja FGile asutada äriühing, millise tegevuse ainukeseks eesmärgiks oleks esitada AS-le LM fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute kaupade/teenuste eest ja saada selle eest materiaalset kasu. 20.05.2004 soetasidki JK koos IHi ja FGiga osaühingu L ning asusid kõnealuse äriühingu juhatuse liikmeteks, eesmärgiga hakata esitama AS-le LM fiktiivseid metallimüügi arveid ja vahendama fiktiivseid rahaülekandeid. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Samuti Lisid BC ja DE kokku AS-i BG juhatuse liikme HIi ja OÜ L juhatuse liikmete JK, IHi ja FGiga, et peale seda kui AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha OÜ L arveldusarvetele, kantakse OÜ L arveldusarvetelt olematute kaupade/teenuste eest rahasummad üle AS-i BG arveldusarvetele. Peale seda lepiti kokku OÜ L juhatuse liikmete ja AS-i LM esindajate ning ASi BG juhatuse liikme HIi vahel, et kui raha on laekunud AS-i LM arveldusarvetelt OÜ L arveldusarvetele ja sealt edasi AS-i BG arveldusarvetele, kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Varifirmade pangakontodelt võetakse peale seda ülekantud raha HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt sularahas välja. Seejärel lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Samuti kasutasid DE ja BC AS-i LM raamatupidamises AS-i BG ja OÜ M nimelt väljastatud fiktiivseid arveid, mille tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. BCi, DEa ning HIi vahel lepiti kokku, et AS LM kannab olematute kaupade/teenuste eest raha AS-i BG ja OÜ M arveldusarvetele ja sealt kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete, s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Seejärel varifirmade pangakontodelt võetakse HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt ülekantud raha sularahas välja. Peale seda lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest said OÜ L juhatuse liikmed JK, FG ja IH AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus ASlt LM OÜ-le L. Samuti sai sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest OÜ M ja AS-i BG juhatuse liige HI AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus OÜ-lt L AS-le BG , AS-lt LM AS-le BG ja AS-lt LM OÜ-le M.

sularahas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil, kes oli sellise tegevuse eelnevalt kokku Leppinud IHi ja JKga. Osa olematute kaupade ja teenuste eest OÜ-lt L AS-le BG laekunud summadest ning AS-lt LM AS-le BG või OÜ-le M laekunud summadest, võttis AS BG juhatuse liige HI välja sularahas ASi BG pangakontolt ja tagastas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil. FG ning IH, kokkulepeppel JKga – lasid koostada ja allkirjastasid AS-le LM fiktiivseid metallitoodete müügiarveid, s.o arveid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastati OÜ L nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele FGi või IHi poolt, vastavalt eelnevale kokkuleppele OIiga ja neid kasutati AS-i LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Samuti AS-i BG juhatuse liige HI lasi koostada ja allkirjastas AS-i BG ja OÜ M nimelt fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastas HI AS-i BG ja OÜ M nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele BCile ja DEale või AS-i LM töötajatele ja antud arveid kasutati AS-i LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus alusetult kajastada käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksusummasid, mis olid kajastatud OÜ L, OÜ M ja AS-i BG poolt väljastatud sisult fiktiivsetel arvetel. Selliselt esitati AS-le LM: OÜ L nimelt koostatud arved IHi ja FGi poolt mais 2004 kuni novembris 2004, eelneval kokkulepeppel JKga ning IHi ja FGi poolt detsembris 2004 ja AS-i BG ning OÜ M nimelt koostatud fiktiivsed arved HIi poolt järgnevalt: kuupäev arve nr 16.12.03 xxx Detsember

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksusummasid ja enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.01.2002 kuni 31.04.2004 kehtinud KMS § 4 p 1; § 11 lg 1; § 20 lg 1, 3 p 1 ja 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 ettenähtud kohustusi, kuna AS-i LM nimelt esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist OÜ-lt L, OÜ-lt M ja ASlt BG , millistelt tegelikkuses kaupu ja teenuseid ei soetatud. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, mille tulemusel jäi riigieelarvesse käibemaksuna laekumata kokku 12 485 165.00 krooni (tabeli veerg 11, s.t 2 418 223+10 066 942=12 485 165). Alates 01.01.2002 kuni 31.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368; 2003, 18, 104): § 11 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma käibemaksuseaduse §-s 20sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates võib käibemaksuseaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast maksukohustuslasena registreerimist soetatud kauba ja saadud teenuse puhul. § 20 lg 1 kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või käibemaksuseaduse § 3 lg 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 20 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Alates 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554): § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti HIi kaasaaitamisel kajastasid DE ja BC AS LM käibemaksudeklaratsioonides alusetult tagastamisele ja tasaarvestamisele kuuluvat käibemaksu, tagastusnõude suurendamise eesmärgil kokku summas 12 485 165 krooni (–11 365 563 kr – 1 119 602 kr, s.t tabeli veerg 6 – veerg 10= veerg 11). AS-i LM ja BCi ning DEa poolt esitati süüdistuses märgitud vahemikel käibedeklaratsioone vahendlikult s.t VL vahendusel. VL esitas käibedeklaratsioone e-maksuameti kaudu, BCi ja DEa poolt temale käibemaksuarvestuseks toodud fiktiivsete arvete alusel. V.VL ei olnud teadlik

käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise aluseks olevate arvete fiktiivsusest ja oli seega vahendiks. Seega HI aitas vaimse, füüsilise ja ainelise kaasabi osutamise teel kaasa maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata ja tagastati ning tasaarvestati alusetult kokku 12 485 165 krooni, s.t HI pani toime KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg 2 järgi). FG’i süüdistatakse maksude väärarvutamisele kaasaaitamises järgnevalt: FG osutas vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi AS-ile LM ja tema vastutavatele isikutele – juhatuse liikmele BCile ja nõukogu liikmele DEale, AS-i LM nimelt Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel, maksustamisperioodi mai 2004 kuni detsember 2004 eest, ajavahemikul 27.05.04 kuni 20.12.2004. Valeandmeid sisaldavates käibedeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaksu) enam, kui käibemaksuseadusega on lubatud. Nimelt BC tegi, eelneval kokkulepeppel DEaga, ettepaneku JKle, IHile ja FGile asutada äriühing, millise tegevuse ainukeseks eesmärgiks oleks esitada AS-le LM fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute kaupade/teenuste eest ja saada selle eest materiaalset kasu. 20.05.2004 soetasidki JK koos IHi ja FGiga osaühingu L ning asusid kõnealuse äriühingu juhatuse liikmeteks, eesmärgiga hakata esitama AS-le LM fiktiivseid metallimüügi arveid ja vahendama fiktiivseid rahaülekandeid. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Samuti JK koos IHi ja FGiga aitasid AS-l LM ja tema vastutavatel isikutel panna toime maksude väärarvutust selliselt, et peale seda kui AS LM kandis olematute kaupade/teenuste eest raha OÜ L arveldusarvetele, kanti OÜ L arveldusarvetelt olematute kaupade/teenuste eest rahasummad üle AS-i BG arveldusarvetele. Peale seda lepiti kokku OÜ L juhatuse liikmete ja AS-i LM esindajate ning AS-i BG juhatuse liikme HIi vahel, et kui raha on laekunud AS-i LM arveldusarvetelt OÜ L arveldusarvetele ja sealt edasi AS-i BG arveldusarvetele, kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Varifirmade pangakontodelt võetakse peale seda ülekantud raha HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt sularahas välja. Seejärel lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest said OÜ L juhatuse liikmed JK, FG ja IH AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus AS-lt LM OÜ-le L. Samuti IH ja FG avasid arvelduskontod ja said allkirjaõiguslikeks isikuteks pankades, kokkulepeppel JKga, selleks, et AS LM saaks näidata tegelikkuses fiktiivsete arvete eest tasumist OÜ-le L. Selleks avasid IH ja FG 20.05.2004 OÜ L arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja 10.06.2004 said IH ja FG allkirjaõiguslikuks isikuks kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo pangas. Antud OÜ L arveldusarvetele tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM nimelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele IHi, FGi ja JKga. Seejärel FG ja IH tegid või lasid teha vastavalt eelnevale kokkuleppele JK, BCi ja DEaga OÜ L arveldusarvetelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Peale seda AS-i BG juhatuse liige HI esitas OÜ-le L – ülekantud summade alusel fiktiivseid arveid AS-i BG nimelt. Seejärel vastavalt eelnevale kokkuleppele BCi, DEa, FGi, IHi ja JKga, tegi AS-i BG kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-i BG juhatuse liige HI ise või lasi teha ülekanded olematute

teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ja OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. OÜ C arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx võtsid juhatuse liikmed IL (OÜ C) ja HJ (OÜ A) või HI kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. Samuti võtsid OÜ R arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx volitatud isik HJ ja juhatuse liige TL kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. IL, TL ja HJ edastasid pangakontodelt sularahas välja võetud raha HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. Seejärel tagastas HI antud raha sularahas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil, kes oli sellise tegevuse eelnevalt kokku leppinud IHi ja JKga. Osa olematute kaupade ja teenuste eest OÜ-lt L AS-le BG laekunud summadest, võttis AS BG juhatuse liige HI välja sularahas AS-i BG pangakontolt ja tagastas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest sai AS-i BG juhatuse liige HI AS-lt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus OÜ-lt L AS-le BG – vastavalt kokkuleppele OÜ L juhatuse liikmetega ja AS-i LM esindajatega. FG ning IH, kokkulepeppel JKga – lasid koostada ja allkirjastasid AS-le LM fiktiivseid metallitoodete müügiarveid, vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastati OÜ L nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele FGi või IHi poolt, eelneval kokkulepeppel OIiga ja neid kasutati ASi LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus alusetult kajastada käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksusummasid, mis olid kajastatud OÜ L poolt väljastatud sisult fiktiivsetel arvetel, kuna tegelikkuses mingeid kaupu/teenuseid AS LM OÜ-lt L ei soetanud. Samuti ei soetanud OÜ L kaupu ega teenuseid AS-ilt BG , milline omakorda ei soetanud kaupu ega teenuseid osaühingutelt R, C ja A. JK, IHi ja FGi poolt juhitava ettevõtte OÜ L nimelt esitati IHi ja FGi poolt, eelneval kokkulepeppel JKga 27.05.04-29.11.04 ning IHi ja FGi poolt 30.11.04-20.12.04 – AS-le LM järgmised fiktiivsed arved, s.o arved olematute kaupade/teenuste eest: kuupäev arve nr

sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti FGi kaasaaitamisel kajastasid DE ja BC AS LM käibemaksudeklaratsioonides alusetult tagastamisele ja tasaarvestamisele kuuluvat käibemaksu, tagastusnõude suurendamise eesmärgil kokku summas 8 566 063.00 krooni (–8 249 832 kr – 316231 kr, s.t tabeli veerg 6 – veerg 10 = veerg 11). AS-i LM ja BCi ning DEa poolt esitati süüdistuses märgitud vahemikel käibedeklaratsioone vahendlikult s.t VL vahendusel. VL esitas käibedeklaratsioone e-maksuameti kaudu, BCi ja DEa poolt temale käibemaksuarvestuseks toodud fiktiivsete arvete alusel. V.VL ei olnud teadlik käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise aluseks olevate arvete fiktiivsusest ja oli seega vahendiks. Seega FG aitas vaimse, füüsilise ja ainelise kaasabi osutamise teel kaasa maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata ja tagastati ning tasaarvestati alusetult kokku 8 566 063.00 krooni, s.t FG pani toime KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg 2 järgi). JKt süüdistatakse maksude väärarvutamisele kaasaaitamises järgnevalt: JK osutas vaimset ja füüsilist kaasabi AS-ile LM ja tema vastutavatele isikutele – juhatuse liikmele BCile ja nõukogu liikmele DEale, AS-i LM nimelt Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel, maksustamisperioodi mai 2004 kuni november 2004 eest, ajavahemikul 27.05.04 kuni 29.11.2004. Valeandmeid sisaldavates käibedeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaksu) enam, kui käibemaksuseadusega on lubatud. Nimelt BC tegi, eelneval kokkulepeppel DEaga, ettepaneku JKle, IHile ja FGile asutada äriühing, millise tegevuse ainukeseks eesmärgiks oleks esitada AS-le LM fiktiivseid arveid, s.o arveid olematute kaupade/teenuste eest ja saada selle eest materiaalset kasu. 20.05.2004 soetasidki JK koos IHi ja FGiga osaühingu L ning asusid kõnealuse äriühingu juhatuse liikmeteks, eesmärgiga hakata esitama AS-le LM fiktiivseid metallimüügi arveid ja vahendama fiktiivseid rahaülekandeid. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja esitada valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Samuti JK koos IHi ja FGiga aitasid AS-l LM ja tema vastutavatel isikutel panna toime maksude väärarvutust selliselt, et peale seda kui AS LM kandis olematute kaupade/teenuste eest raha OÜ L arveldusarvetele, kanti OÜ L arveldusarvetelt olematute kaupade/teenuste eest rahasummad üle AS-i BG arveldusarvetele. Peale seda lepiti kokku OÜ L juhatuse liikmete ja AS-i LM esindajate ning AS-i BG juhatuse liikme HIi vahel, et kui raha on laekunud AS-i LM arveldusarvetelt OÜ L arveldusarvetele ja sealt edasi AS-i BG arveldusarvetele, kantakse raha edasi HIi poolt või tema korraldusel, majandustegevust mitteomavate ettevõtete s.o varifirmade OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontodele. Varifirmade pangakontodelt võetakse peale seda ülekantud raha HIi või varifirmade juhatuse liikmete poolt sularahas välja. Seejärel lepiti omavahel kokku, et peale raha väljavõtmist varifirmade pangakontodelt, tagastatakse raha sularahas AS-i LM esindajatele. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest said OÜ L juhatuse liikmed JK, FG ja IH AS-ilt LM tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus AS-lt LM OÜ-le L.

Samuti IH ja FG avasid arvelduskontod ja said allkirjaõiguslikeks isikuteks pankades, kokkulepeppel JKga, selleks, et AS LM saaks näidata tegelikkuses fiktiivsete arvete eest tasumist OÜ-le L. Selleks avasid IH ja FG 20.05.2004 OÜ L arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja 10.06.2004 said IH ja FG allkirjaõiguslikuks isikuks kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo pangas. Antud OÜ L arveldusarvetele tegid BC ja DE ise või lasid teha AS-i LM nimelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest – vastavalt eelnevale kokkuleppele IHi, FGi ja JKga. Seejärel FG ja IH tegid või lasid teha vastavalt eelnevale kokkuleppele JK, BCi ja DEaga OÜ L arveldusarvetelt ülekandeid olematute teenuste/kaupade eest AS-i BG kontodele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ja nr xxxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. Peale seda AS-i BG juhatuse liige HI esitas OÜ-le L – ülekantud summade alusel fiktiivseid arveid AS-i BG nimelt. Seejärel vastavalt eelnevale kokkuleppele BCi, DEa, FGi, IHi ja JKga, tegi AS-i BG kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-i BG juhatuse liige HI ise või lasi teha ülekanded olematute teenuste/kaupade eest variettevõtete OÜ C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx, OÜ R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ja OÜ A arveldusarvele Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxxx ja Sampo Pangas nr xxxxxxxxxxxxxxx. OÜ C arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ning OÜ A arveldusarvetelt nr xxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx võtsid juhatuse liikmed IL (OÜ C) ja HJ (OÜ A) või HI kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. Samuti võtsid OÜ R arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx volitatud isik HJ ja juhatuse liige TL kogu ülekantud raha sularahas pangakontodelt välja. IL, TL ja HJ edastasid pangakontodelt sularahas välja võetud raha HIile – tagastamiseks AS-i LM esindajatele. Seejärel tagastas HI antud raha sularahas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil, kes oli sellise tegevuse eelnevalt kokku leppinud IHi ja JKga. Osa olematute kaupade ja teenuste eest OÜ-lt L AS-le BG laekunud summadest, võttis AS BG juhatuse liige HI välja sularahas AS-i BG pangakontolt ja tagastas DEale ja BCile või AS-i LM töötajatele ise või lasi seda teha OÜ L juhatuse liikmel FGil. Sellise fiktiivsete arvete esitamise ja fiktiivsete ülekannete vahendamise tegevuse eest sai AS-i BG juhatuse liige HI tasu 2-3% iga fiktiivse ülekande pealt, mis laekus OÜ-lt L AS-le BG – vastavalt kokkuleppele OÜ L juhatuse liikmetega ja AS-i LM esindajatega. FG ning IH, kokkulepeppel JKga – lasid koostada ja allkirjastasid AS-le LM fiktiivseid metallitoodete müügiarveid, vastavalt AS-i LM poolt ülekantud summade suuruse ja BCilt ning DEalt saadud andmete alusel. Seejärel edastati OÜ L nimelt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsed arved AS-i LM esindajatele FGi või IHi poolt, eelneval kokkulepeppel OIiga ja neid kasutati ASi LM raamatupidamises valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamiseks. Selle tulemusel tekkis AS-il LM võimalus alusetult kajastada käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksusummasid, mis olid kajastatud OÜ L poolt väljastatud sisult fiktiivsetel arvetel, kuna tegelikkuses mingeid kaupu/teenuseid AS LM OÜ-lt L ei soetanud. Samuti ei soetanud OÜ L kaupu ega teenuseid AS-ilt BG , milline omakorda ei soetanud kaupu ega teenuseid osaühingutelt R, C ja A. JK, IHi ja FGi poolt juhitava ettevõtte OÜ L nimelt esitati IHi ja FGi poolt, eelneval kokkulepeppel JKga – AS-le LM järgmised fiktiivsed arved, s.o arved olematute kaupade/teenuste eest: kuupäev arve nr

osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti JK kaasaaitamisel kajastasid DE ja BC AS LM käibemaksudeklaratsioonides alusetult tagastamisele ja tasaarvestamisele kuuluvat käibemaksu, tagastusnõude suurendamise eesmärgil kokku summas 8 015 087 krooni (–7 271 737 kr – 743 350 kr /tabeli veerg 6 – veerg 10 = veerg 11). AS-i LM ja BCi ning DEa poolt esitati süüdistuses märgitud vahemikel käibedeklaratsioone vahendlikult s.t VL vahendusel. VL esitas käibedeklaratsioone e-maksuameti kaudu, BCi ja DEa poolt temale käibemaksuarvestuseks toodud fiktiivsete arvete alusel. V.VL ei olnud teadlik käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise aluseks olevate arvete fiktiivsusest ja oli seega vahendiks. Seega JK aitas vaimse ja füüsilise kaasabi osutamise teel kaasa maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata ja tagastati ning tasaarvestati alusetult kokku 8 015 087.00 krooni, s.t JK pani toime KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg 2 järgi). Süüdistatav BC end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav DE end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav FG end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav JK end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav HI end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Juriidilise isiku AS/OÜ LM esindaja BC esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav IH tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad TL, IL, HJ, IU, MJ, AV. Kohus uuris järgmisi dokumente: - AS LM andmete väljatrükk Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist Teller andmebaasist ( I kd lk 3-6); ▫ Tallinna Linnakohtu registriosakonnast saadud AS LM väljavõtted äritoimikutest: Avaldus (kd, 1 lk 7); Allkirjanäidised (kd, 1 lk 8); Avaldus (kd 1 , lk 12); AS LM aktsionäride avaldus (kd 1, lk 18); AS LM nõukogu liikmed (kd 1, lk 19); Ostu-müügi leping (kd 1, lk 23); Avaldus (kd 1, lk 28); AS LM erakorralise üldkoosoleku protokoll (kd 1, lk 29); Koosolekul osalenute nimekiri (kd 1, lk 30);

AS LM nõukogu koosoleku protokoll (kd 1, lk 31); AS LM juhatuse liikme nimi isikukood ja elukoht (kd 1, lk 32); Otsused (kd 1, lk 33); AS LM nõukogu liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad (kd 1, lk 34); AS LM nõukogu liikmete nõusolekud (kd 1, lk 35); AS LM põhikiri (kd 1, lk 39-43); Tegevusluba (kd 1, lk 44). ▫ Päring EMTA-le AS LM käibedeklaratsioonide kohta (kd 1, lk 45) ▫ Vastus päringule (kd 1, lk46-47) ▫ Vastus päringule ning KMD väljatrüki tähised (kd 1, lk46-47, 47a) ▫ AS LM KMD koond väljatrükk perioodi 01.2004 – 12.2004 kohta Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller). (kd 1, lk48-49) ▫ Tallinna Linnakohtu registriosakonnast saadud OÜ L väljavõtted äritoimikutest: - Asutamisotsus (kd 1, lk 52-58); - OÜ L põhikiri (kd 1, lk 59); - Avaldus (kd 1, lk 64); - Osanike üldkoosoleku protokoll nr 1 (kd 1, lk 65); - OÜ L üldkoosolekul osalevate osanike nimekiri (kd 1, lk 66); - OÜ L põhikiri (kd 1, lk 68); - Tõend Hansapangast (kd 1, lk 69); - OÜ L sidevahendite numbrid (kd 1, lk 70); - Ostu-müügi leping (kd 1 , lk 71-76); - Osanike nimekiri (kd 1, lk 77); - Otsus osa jagamiseks ja osaühingu osa müügileping (kd 1, lk 79-84); - OÜ L osanike nimekiri seisuga 11.2004 (kd 1, lk 85); - Avaldus (kd 1, lk 87); - Osanike koosoleku protokoll nr 2 (kd 1, lk 88); - Koosolekul osalevate osanike nimekiri (kd 1, lk 89); - OÜ L põhikiri (kd 1, lk 90) ▫ OÜ L andmete väljatrükk Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist Teller andmebaasist ( I kd lk 91-92); OÜ L käibemaksudeklaratsioonide väljatrükid perioodil mai.2004 – detsember 2004 Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 1, lk 93-109) OÜ L 05.2004 käibedeklaratsioon,OÜ L 06.2004 käibedeklaratsioon, OÜ L 07.2004 käibedeklaratsioon,OÜ L 08.2004 käibedeklaratsioon,OÜ L 09.2004 käibedeklaratsioon,OÜ L 10.2004 käibedeklaratsioon,OÜ L 11.2004 käibedeklaratsioon, OÜ L 12.2004 käibedeklaratsioon ▫ OÜ L KMD deklaratsioonide koond väljatrükk (kd 1, lk 110) ▫ Tallinna Linnakohtu registriosakonnast saadud AS BG väljavõtted äritoimikutest: AS BG üldkoosoleku protokoll (kd 1, lk 127-128); AS BG aktsionäride otsus (kd 1, lk 129); AS BG põhikiri (kd 1, lk 130-133); Avaldus (kd 1, lk 140); AS BG põhikiri (kd 1, lk 151-155); Avaldus (kd 1, lk 156); AS BG nõukogu koosoleku protokoll (kd 1, lk 157 ); Otsus (kd 1, lk 158); Avaldus (kd 1, lk 159); HIi allkirjanäidis (kd 1, lk 160)

▫ AS BG andmete väljatrükk Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist Teller andmebaasist (I kd lk 180-184) ▫ AS BG käibemaksudeklaratsioonide väljatrükid perioodil 01.2004 – 12.2004 Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 1, lk 185-196) AS BG 01.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 02.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 03.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 04.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 05.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 06.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 07.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 08.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 09.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 10.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 11.2004 käibedeklaratsioon, AS BG 12.2004 käibedeklaratsioon ▫ OÜ M andmete väljatrükk Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist Teller andmebaasist (I kd lk 202-203) ▫ OÜ M käibemaksudeklaratsioonide väljatrükid perioodil 01.2004 – 12.2004 Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 1, lk 204-213) OÜ M 01.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 02.2004 käibedeklaratsioon,OÜ M 03.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 04.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 05.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 06.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 07.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 08.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 09.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 10.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 11.2004 käibedeklaratsioon, OÜ M 12.2004 käibedeklaratsioon ▫ Tallinna Linnakohtu registriosakonnast saadud OÜ M väljavõtted äritoimikutest: Avaldus (kd 1, lk 216); Avaldus (kd 1, lk 217-218); OÜ M ainuosaniku otsus (kd 1, lk 219); OÜ M põhikiri (kd 1, lk 220-221); OÜ M juhatuse liikme nõusolek (kd 1, lk 222); OÜ M juhatuse liige (kd 1, lk 223); OÜ M juhatuse liikme allkirjanäidis (kd 1, lk 224); Osa võõrandamise leping (kd 1, lk 225) ▫ OÜ R andmete väljatrükk Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist Teller andmebaasist (tl 234-239, I kd) ▫ OÜ R 2003a käibemaksudeklaratsioonide väljatrükid Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 1, lk240-242) OÜ R 09.2003 käibedeklaratsioon, OÜ R 10.2003 käibedeklaratsioon, OÜ R 11.2003 käibedeklaratsioon, OÜ R 12.2003 käibedeklaratsioon ▫ OÜ R käibemaksudeklaratsioonide väljatrükid perioodil jaan 2004 – juuni 2004 Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 1, lk243-247a) OÜ R 01.2004 käibedeklaratsioon, OÜ R 02.2004 käibedeklaratsioon, OÜ R 03.2004 käibedeklaratsioon, OÜ R 04.2004 käibedeklaratsioon, OÜ R 05.2004 käibedeklaratsioon, OÜ R 06.2004 käibedeklaratsioon ▫ OÜ R tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioonide väljatrükid perioodi 01.2003 – 12.2003 kohta Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 1, lk255-261) OÜ R 01.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 02.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 03.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 04.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 05.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 06.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 07.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 08.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 09.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 10.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 11.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 12.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon.

▫ OÜ R tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioonide väljatrükid perioodi 01.2004 – 11.2004 kohta Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 1, lk262-265) OÜ R 01.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 02.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 03.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 04.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 05.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ R 07.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon. ▫ Tallinna Linnakohtu registriosakonnast saadud OÜ R väljavõtted äritoimikutest: Asutamiseotsus (kd 1, lk266-275) OÜ R põhikiri (kd 1, lk 283) OÜ R sidevahendite number (kd 1, lk 288) ▫ OÜ C andmete väljatrükk Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist Teller andmebaasist (tl 3-6, II kd) ▫ OÜ C käibemaksudeklaratsioonide väljatrükid perioodil 10.2003 kuni 12.2003 Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 2, lk 7-8, 10-28) OÜ C 10.2003 käibedeklaratsioon, OÜ C 11.2003 käibedeklaratsioon, OÜ C 12.2003 käibedeklaratsioon, OÜ C 01.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 02.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 03.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 04.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 05.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 06.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 07.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 08.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 09.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 10.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 11.2004 käibedeklaratsioon, OÜ C 12.2004 käibedeklaratsioon. ▫ OÜ C tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioonide väljatrükid perioodi 07.2003 – 12.2003 kohta Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 2, lk31-36) OÜ C 07.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 08.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 09.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 10.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 11.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon,OÜ C 12.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon ▫ OÜ C tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioonide väljatrükid perioodi 01.2004 – 11.2004 kohta Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riiklikust registrist (Teller): (kd 2, lk37-48) OÜ C 01.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 02.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 03.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 04.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 05.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 06.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 07.2004 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 08.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 09.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 10.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon, OÜ C 11.2003 tulu- ja sotsiaalmaksude deklaratsioon. ▫ Tallinna Linnakohtu registriosakonnast saadud OÜ R väljavõtted äritoimikutest: Asutamisotsus (kd 2, lk 49-55) OÜ C põhikiri (kd 2, lk 56-57) Osa müügileping (kd 2, lk 61-65) OÜ C osanike nimekiri seisuga 20.10.2003 (kd 2, lk 66) Avaldus (kd 2, lk 67) Osanike üldkoosoleku protokoll (kd 2, lk68) ▫ AS LM maksuarvestus (kd 2, lk 88-98) ▫ Määrus, läbiotsimise protokoll 17.01.2005 – OÜ L juhatuse liikme FG elukohas xxxx läbiviidud läbiotsimine (kd 2, lk 99-102) ja leitud esemed: - Võlakiri TJ nimelt FGile (kd 2, lk 103) - OÜ L ja AS LM vaheline arve/saateleht nr 12-103 (kd 2, lk 104)

AS BG arve leping (kd 3, lk 136) Kliendi andmed (kd 3, lk 137) Ettevõtte avaldus arve avamiseks (kd 3, lk 138) Arvelduskonto kasutamise õigused (kd 3, lk 141) Allkirjanäidised (kd 3, lk 142) HI ID-kaardi koopia (kd 3, lk 143) ▫ AS-i Nordea Bank Finland PLC vastuskirja lisa 06.10.2005 AS BG arvelduskonto väljavõte (kd 3, lk 148-209) ▫ Järelepärimine ja AS-i Sampo Pank vastus teabenõudele 21.01.2005 nr 11.2-1.2/181-13 – OÜ C allkirjaõiguslik isik, deebetkaardi ja testkoodi konto käsutaja (kd 3, lk 210-211) ▫ Järelepärimine ja AS-i Sampo Pank vastus teabenõudele 21.10.2005 nr 11.2-1.2/181-151 – OÜ M konto kasutamise lepingud ja arvelduskontode väljatrükid 01.11.2003 – 24.10.2005 (kd 3, lk 212-213): OÜ M kontokasutamislepingud: - Kontoavamise avaldus juriidilisele isikule 23.11.2000 (kd 3, lk 214) - Allkirjanäidised konto käsutamiseks 14.06.2001 (kd 3, lk 216) - Volikiri (kd 3, lk 217) - Teletenuste liitumisleping nr 53901 (kd 3, lk 218) - Automaadi- ja maksekaardi taotlus 25.06.2001 (kd 3, lk 221) - Deebetkaardi kasutamise leping 25.07.2003 (kd 3, lk 222) - OÜ M arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx väljatrükk (kd 3, lk 223-231). ▫ Järelepärimine AS-i SEB Eesti Ühispank vastus teabenõudele 14.12.2004 nr 11.2-1.2/320-2 – sularahaautomaate kasutanud isikute andmed, allkirjaõiguslikud isikud (kd 4, lk 1-6,) ▫ Järelepärimine ja AS-i SEB Eesti Ühispank vastus teabenõudele 21.10.2005 nr 11.2-1.2/181152 – OÜ M konto nr xxxxxxxxxx kasutamislepingud ja arvelduskontode väljatrükid 01.11.2003 – 24.10.2005 (kd 4, lk 31-32): OÜ M juriidilise isiku arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx leping (kd 4, lk 33) OÜ M allkirjanäidised (kd 4, lk 34) OÜ M U-net business liitumisleping (kd 4, lk 36) OÜ M arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx väljavõte Cd plaadil ja väljatrükk (kd 4, lk38-66, 26 kd lk 281-283): ▫ Järelepärimine ja AS-i SEB Eesti Ühispank vastus teabenõudele 05.10.2005 nr 11.2-1.2/332 – AS LM, AS BG , OÜ M, OÜ C, OÜ L ja OÜ R arvelduskontode kontokasutamiselepingud, muud seotud dokumendid ja arvelduskontode väljatrükid (kd 4, lk 67-68)

▫ Hansapanga vastus selle kohta, millistele kontodele on võimalik siseneda pin-kalkulaatoriga nr 8-195836-8 (kd VIII, lk191) ▫ Määrus ja – AS LM kontoris xxxx läbiotsimise protokoll 17.01.2005 (kd 9, lk 1-3) - AS LM ja AS BG vaheline hankeleping (kd 9, lk4-5) - AS LM ja OÜ L vaheline ostu-müügi raamleping (kd 9, lk6-11) - AS LM ja OÜ M vaheline arve nr xxxx (kd 9, lk 12) - AS LM ja OÜ M vaheline arve nr xxxx (kd 9, lk13) AS LM ja OÜ M vaheline arve nr xxxx (kd 9, lk 14) ▫ Määrus ja AS LM ametiruumides xxxx läbiviidud läbiotsimise protokoll (kd 9, lk 16-18) ▫ 22.08.2005 vaatlusprotokoll– AS LM ametiruumides xxxx 17.01.2005 läbiviidud läbiotsimise käigus kiirköitjasse pitseeritud, 22.08.2005 pitseeringutest avatud ning vaadeldud kriminaalasjas olulist tähtsust omavad OÜ L ja AS LM vahelised arved (kd 9, lk 19-157) ning AS BG ja AS LM vahelised arved (kd 9 , lk 158- 165) Määrus ja läbiotsimisprotokoll 17.01.2005, OÜ L kontoris xxxx. (lk 1-4, X kd) Vaatlusprotokoll, läbiotsimisel 17.01.2005, OÜ L kontoris xxxx äravõetud arvuti vaatlus ja selle lisad : koopia arvuti kõvakettast Quantum Fireball SN xxxx neljal DVDr-plaadil, pakendatud ümbrikusse nr 13, kriminaalasja juures ja väljatrükk arvuti kõvakettalt – OÜ C tühi blankett (lk 6, ja 8, X kd). ▫ Vaatlusprotokoll 14.02.2005 – FG ́le kuuluv mobiiltelefoni ja sim-kaardi vaatlused (kd 10, lk9) - SIM surf väljatrükk sim kaardilt xxxx (kd 10, lk10-14) - SIM surf väljatrükk sim kaardilt xxxx (kd 10, lk18) - SIM surf väljatrükk sim kaardilt xxxx (kd 10, lk20) ▫ Vaatlusprotokoll 21.01.2005 – IH ́le kuuluv mobiiltelefoni ja sim-kaardi vaatlus (kd 10, lk 22) ▫ 13.12.2005 Vaatlusprotokoll –– OÜ L ametiruumides xxxx 17.01.2005 läbiviidud läbiotsimise käigus kiirköitjasse pitseeritud, pitseeringutest avatud dokumendid AS BG ja OÜ L vahelised arved (kd 10, lk 28-50, 52- 73, 75-95, 97-118, 120- 188) AS LM ja OÜ L vahelised arved (10 kd lk 51, 74, 96, 119, 195- 313), Hankeleping 20.05.2004 (kd 10, lk189-190), OÜ L ja AS LM vahelised saatelehed (kd 10, lk191-194) ▫ Määrus ja 17.01.2005 Läbiotsimise protokoll– AS BG ja OÜ M ruumides xxxx läbiviidud läbiotsimine (kd 11 , lk 4-9, 26 k lk 157-160) IL passikoopia (kd 11, lk12) OÜ C Sampo panga kliendi vara päritolu selgitus (kd 11, lk13) SEB Eesti Ühispank sularaha väljamaksed – OÜ C (kd 11, lk 14, 22, 24-25) Sampo panga sularaha väljamaksed – OÜ C (kd 11, lk15-21, 23) Asitõendi vaatlusprotokoll – pin-kalkulaator (kd 11, lk26) Fototabel 5 foto nr 1 (kd 11, lk27) Fototabel 5 foto nr 2 (kd 11, lk28) Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ R pitsat (kd 11, lk29) Fototabel 7 (kd 11, lk30 -31) Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ C pitsat (kd 11, lk32) Fototabel 8 (kd 11, lk33-34) Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ R Hansapanga kaart (kd 11, lk35) Fototabel 4 (kd 11, lk36-37) Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ R Hansapanga kaart (kd 11, lk38) Fototabel 4 (kd 11, lk39-40)

Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ R Sampo panga kaart (kd 11, lk41) Fototabel 4 (kd 11, lk42-43) SEB Eesti Ühispank sularaha väljamakse (kd 11, lk44) Vaatlusprotokoll – Nokia 6210 (kd 11, lk49) Sim-surf väljatrükid (kd 11, lk50-51) ▫ 17.08.2005 Vaatlusprotokoll– AS BG ja OÜ M ruumides xxxx 17.01.2005 läbiviidud läbiotsimise käigus kiirköitjasse pitseeritud, 17.08.2005 pitseeringutest avatud ning vaadeldud kriminaalasjas olulist tähtsust omavad dokumendid (kd 11, lk55-58,77,83-96): OÜ C ja AS BG vahelised arve-saatelehed (kd 11, lk 97-98, 114,116, 120, 122, 124-125, 12 kd lk 6,9,12, 14, 16, 18, 22, 25, 27, 31, 35, 38, 40, 42, 44, 46, 48, 66-67, 72, 74, 76, 78, 13 kd lk 6, 12,14, 46,52,59, 75, 79-80, 83-84, 90, 93,95,100-101,106-107,111), OÜ M ja AS LM vahelised arve-saatelehed (kd 11, lk 99-104), OÜ R ja OÜ M vahelised arve-saatelehed (kd 11, lk105-108, 127-133, 14 kd lk 2,4,6, 17-22, 36-42,44,46-47, 50,52,56, 61-63,65-66, 72, 76, 78-80,82, 116,119-121, 123, 128129, 137, 139-140, 150, 156-158), OÜ R ja AS BG vahelised arve-saatelehed (kd 11, lk109-113, 126, 134-137, 145, XII kd lk 5, 50, 52,54,81, 83,85, 87, 90, 92, 94, 97-98, 100, 102 13 kd lk 2, 18, 20-21, 25, 27-28, 30, 32,40-42, 63, 67-68, 74, 14 kd lk 1,3,5,7-16, 35,43,45, 48-49, 51,53-55, 57-59, 60,64, 67-71, 73-75,77,81,83-109, 111-115, 117-118, 122, 124-127,130-134, 136,138 141-145, 147-149, 151-155), AS BG ja AS LM vahelised arved nr xxxx (kd 11, lk115-119, 121, 123) AS BG ja OÜ L vaheline hankeleping (kd 11, lk138-140)- AS BG ja OÜ C vaheline raamatupidamisteenuse pakkumise raamleping (kd 11, lk141-142), AS BG ja OÜ L vahelised arve-saatelehed (kd 11, lk 143 – 144, 12 kd lk 1-4, 7-8, 10-11, 13, 15, 17, 19-21, 23-24, 26, 2830, 32-34, 36-37, 39, 41, 43, 45, 47, 49,51,53,55,57-58,60-61, 63-65, 68-71, 73, 75, 77, 7980,82, 84, 86, 88-89, 91, 93, 95-96,99, 101,103, 13 kd lk 1, 3-5, 7-11, 13, 15-17, 19, 22-24, 25, 29, 31, 33-39, 43-45,47-51, 53-58,60-62, 64-66, 69-73, 76-78, 81-82, 85-89, 91-92, 94,9699,102-105,108-110 ), sularaha väljamaksed (kd 14, lk23, 25-34), Deebetkaardi kasutamisleping (kd 14, lk24), kassa sissetuleku order (kd 14, lk110 , 135, 146) ▫ 18.01.2005 Vaatlusprotokoll– AS BG ja OÜ M ruumides xxxx 17.01.2005 läbiviidud läbiotsimise käigus ära võetud arvuti vaatlusprotokoll (kd 15, lk1) ja selle lisad: AS BG ja AS LM arve-saateleht xxxx (kd 15, lk2) AS BG ja OÜ C arve-saateleht xxxx (kd 15, lk3) AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx (kd 15, lk4) AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx (kd 15, lk5) AS BG ja AS LM arve-saateleht xxxx (kd 15, lk33) AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx (kd 15, lk63) AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx (kd 15, lk119) AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx (kd 15, lk120) AS BG ja AS LM vaheline Hankeleping (kd 15, lk154-155) AS BG ja OÜ L vaheline Hankeleping (kd 15, lk156-157) OÜ M ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx (kd 15, lk158) AS BG ja OÜ R arve-saateleht xxxx (kd 15, lk159) ▫ 18.01.2005 vaatlusprotokoll– AS BG ja OÜ M ruumides xxxx 17.01.2005 läbiviidud läbiotsimise käigus ära võetud II arvuti vaatluse kohta (kd 15, lk160) OÜ M ja AS LM vaheline arve-saateleht xxxx (kd 15, lk161) OÜ M ja AS LM vaheline arve-saateleht xxxx (kd 15, lk162) OÜ M ja AS LM vaheline arve-saateleht xxxx (kd 15, lk163) ▫ Määrus ja 17.01.2005 läbiotsimise protokoll– OÜ C juhatuse liikme IL elukohas xxxx läbiviidud läbiotsimine (kd 16, lk 1-4) - Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ C SEB Eesti Ühispank pangakaart (kd 16, lk5) Fototabel 4 (kd 16, lk 6 -7)

- Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ C SEB Eesti Ühispank pangakaart (kd 16, lk8) Fototabel 4 (kd 16, lk 9-10) - Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ C AS Sampo pangakaart (kd 16, lk11) Fototabel 4 (kd 16, lk 12-13) ▫ 26.08.2005 vaatlusprotokoll –– OÜ C juhatuse liikme elukohas xxxx 17.01.2005 läbiviidud läbiotsimise käigus kiirköitjasse pitseeritud, 22.08.2005 pitseeringutest avatud dokumendid (kd 16, lk14-37): OÜ C sularaha väljamaksed Sampo pangast (kd 16, lk38,40,42,44-47,50-51,53-54, 56-57,59-60, 62-63, 65-67,69, 71-72, 74-75, 78, 80, 82, 84-85, 87-91, 93-96, 99-100, 102-104, 107-109, 111, 113, 116-117, 17 kd lk 1-2-4-6-10, 12-14, 16-17, 19-23, 25-29, 31-32, 34-35, 38-39, 41, 43-45, 47-, 49-55, 57-58, 61-62, 64, 67-73, 76-78, 80-81, 83-84, 86-93, 95-103, 105-110,112-117, 119123, 125-126, 128-129, 131-133, 135-137, 139-141, 143-147, 149- 152, 154-155, 157, 159-165, 167, 169, 171-174, 176-177) OÜ C sularaha väljamaksed Ühispangast (kd 16, lk39, 41, 43, 48-49, 52, 55, 58, 61,64, 68, 70, 73, 76-77, 79,81,83,86, 92, 97-98, 101, 105-106, 110, 112, 114-115, 118, 17 kd lk 3, 5, 11, 15, 18, 24, 30, 33, 36-37, 40, 42, 46, 48, 56, 59-60, 63, 65-66, 74-75, 79, 82, 85, 94, 104,111, 118, 124, 127, 130, 134, 138, 1142, 148, 153,156,158,166, 168, 170, 175 ) T.J võlakiri (21 kd lk 40) Otsus osa jagamiseks ka osaühingu osa müügileping (21 kd lk 41- 46) Määrus ja AS BG ja OÜ M ruumides xxxx läbiotsimise protokoll (21. kd, lk 206-209) Läbiotsimisel leitud ja äravõetud arved: OÜ C ja OÜ M vaheline arve nr xxxx(21 kd, lk210) OÜ C ja OÜ M vaheline arve nr xxxx(21 kd, lk211) OÜ C ja OÜ M vaheline arve nr xxxx(21 kd, lk212) OÜ C ja OÜ M vaheline arve nr xxxx(21 kd, lk213) Käekirjaekspertiisi määrus (215-216, 21 kd) Ekspertiisimaterjalide võtmise protokoll ILilt (21 kd, lk217) ILi käekirjaproovid, ümbrikus, kdtud toimikusse (tl 218, XXI kd) Ekspertiisimaterjalide võtmise protokoll HIilt (21 kd, lk219) HIi käekirjaproovid, ümbrikus, kdtud toimikusse (tl 220, XXI kd) Ekspertiisiakt nr KE-38/11.3-1 20.12.2005 (tl 221-224, 21 kd) Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ A Sampo panga kaart (kd 22, lk112) Fototabel 4-5 (kd 22, lk 113-114) Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ A Hansapanga kaart (kd 22, lk115) Fototabel 4-5 (kd 22, lk116-117) Asitõendi vaatlusprotokoll – OÜ A Hansapanga kaart (kd 22, lk118) Fototabel 4-5 (kd 22, lk119-120) OÜ A käibemaksukohustuslaseks registreerimise andmed (Teller väljatrükk)(kd 22, lk240) Harju MK registriosakonna vastuskiri OÜ A kohta kinnitatud koopiate saatmine (kd 23, lk2-3) OÜ A äritoimiku sisukord (kd 23, lk3) OÜ A avaldus osaühingu sissekandmiseks äriregistrisse (kd 23, lk4) OÜ A Asutamisotsus (kd 23, lk5-7) OÜ A põhikiri (kd 23, lk8-11) OÜ A avaldus Äriregistrile vastavalt ainuosaniku otsusele 31.10.2002 (23 kd, lk16)

Konto avamise avaldus ja leping 07.01.2003 (kd 23, lk72) Ettevõtte andmed konto avamise juurde (kd 23, lk73) HJ passikoopia (kd 23, lk74) Allkirja näidised konto käsutamiseks 07.01.2003 (kd 23, lk75) Teleteenuse liitumise leping nr 164319 (kd 23, lk76) OÜ A konto nr xxxxxxxxxxxxxxx väljatrükk (kd 23, lk77-107 ja väljavõte CD plaadil) ▫ AS-i Hansapank vastus teabenõudele 06.09.2007 nr 200.203-032/030628-2 – OÜ A arvelduskontode kontokasutamiselepingud ja muud seotud dokumendid (kd 23, lk109): arvelduskonto leping 31.10.2002 (kd 23, lk110) volikiri OÜ A nimelt HJi nimele (kd 23, lk111-114) I Deebetkaardi kasutamise leping 03.02.2004 HJi nimele (kd 23, lk115) II Deebetkaardi kasutamise leping 03.02.2004 HJi nimele (kd 23, lk116) III Deebetkaardi kasutamise leping 26.08.2003 HJi nimele (kd 23, lk117) IV Deebetkaardi kasutamise leping 31.10.2002 HJi nimele (kd 23, lk118) Teleteenuste leping 31.10.2002 HJi nimele (kd 23, lk119) OÜ A konto nr xxxxxxxxxxxxxxx väljatrükk (kd 23, lk120-156 ja väljavõte CD plaadil) -OÜ M konto kohta vastuskiri Sampo Pangast 19.04.2005 nr A6-3/5777 (kd 23, lk158) - OÜ M konto nr xxxxxxxxxxxxxxx väljavõte Sampo Pangas (kd 23, lk159-166) - T.J võlakiri (21 kd lk 40) ▫ Jälitusprotokoll, milles kajastatud jälitustoiming mobiiltelefoni kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine ja salvestamine JI suhtes (kd 23, lk206-207, lk208-220; lk 221) ▫ Jälitusprotokoll, milles kajastatud jälitustoiming varjatud jälgimine HI ja FG suhtes (kd 23, lk 222-223, lk 224-226; lk 227) -Nõudekiri MTA Põhja Maksu- ja tollikeskuse Juriidiliste isikute teenindusosakonnale AS LM tagastatud ja tasaarvestatud käibemaksu osas. (23.kd, lk363) - vastuskiri nõudekirjale MTA Põhja Maksu- ja tollikeskuse Juriidiliste isikute teenindusosakonnalt AS LM tagastatud ja tasaarvestatud käibemaksu osas summas 10 134 346 krooni (23.kd, lk364-365) koos vastuskirja lisadega: AS LM poolt perioodil 01.01.2004 kuni 31.12.2004 eest enammakstud käibemaksu tagastamiseks esitatud taotluste kinnitatud koopiad 20-lehel (23.kd, lk366-385)

AS-i LM 2003 aasta detsembrikuu käibedeklaratsiooni väljatrükk 2-lehel (23.kd, lk386-387) - Väljatrükid Maksu- ja Tolliameti andmebaasist Teller OÜ MG, AS BG , OÜ L, OÜ LM, OÜ M, ES, AK, AM, RR, HL, ( 25 kd lk 25 – 66, 77-87); - Prokuratuuri nõudekiri ja Keskonnaameti vastuskiri koos lisadega (25 kd lk 153-272) - Keskkonnaministeeriumi vastuskiri koos lisadega (24 k lk 21-30) - 06.08.2008 Ehituse töövõtuleping nr 04/08/06R AS LM ja AS BG vahel (24 kd lk 31-36) - 01.03.2004 mitteeluruumi rendileping nr 3/04/01 AS LM ja AS BG vahel (24 kd lk 37-41) - AS-le LM AS BG ja OÜ L poolt esitatud arved (24 kd lk 42-54) - tööraamatute koopiad (24 kd lk 55- 59) - Rae vallavalitsuse 20.03.2001 korraldus (26 kd lk 67-67pö) - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 19/11 (26 kd lk 133-146) - tunnistaja A.V kohtuistungil antud ütlused (24 kd lk 272-272pö KrMS § 2862 lg 1 alusel ) - tunnistaja V.VL kohtuistungil antud ütlused (24 kd lk 251pö-256 pö KrMS § 2862 lg 1 alusel) - tunnistaja E.S kohtuistungil antud ütlused (24 kd lk 258-261 KrMS § 2862 lg 1 alusel) - süüdistatava HIi kohtuistungil antud ütlused (24 kd lk 196 pö- 207, 209-224, 227 pö- 235 KrMS § 2862 lg 1 alusel) - järelepärimine ja AS Swedbank vastus koos lisadega CD plaadil (27 k lk 194-197) - Hansa Kindlustusmaakleri arve ja poliis OÜ-le L (27 kd lk 201-202) - AS LM 2004 majandusaastaaruanne (27 k lk 205-210) - Maksu ja Tolliameti kaaskiri koos maksuarvestuse ja maksuotsusega (27 kd lk 211-221) - Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2011 määrus ja Riigikohtu otsustus (27 kd lk 222-228) - Järelepärimine ja Maksu-Tolliameti vastus OÜ A, OÜ L, OÜ R, AS BG , OÜ M käibemaksu deklareerimise ja tasumisi kohta (27 kd lk 229-232) Kohus uuris järgmisi asitõendeid: OÜ R Hansapanga kaart, OÜ R Hasnapanga kaart, OÜ C Ühispanga kaart, OÜ C Ühispanga kaart, OÜ C Sampo panga kaart, OÜ R Sampo panga kaart, OÜ R pitsat, OÜ C pitsat, Pin-kalkulaator nr-ga xxxx , OÜ A Sampo panga kaart, OÜ A Hansapanga kaart, OÜ A Hansapanga kaart Kohus kuulas kõnesalvestusi ja vaatas varjatud jälgimiste videosalvestusi. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate, süüdistatava esindaja ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Prokuröri taotlusel ja süüdistatava IHi nõusolekul lõpetas kohus 31.10.2011 süüdistatava IH suhtes menetluse KRMS § 202 alusel. 01.09.2002- 15.03.2007 nähti KrMS § 386 lg 1 sätestatud kuriteo eest karistuseks raHe karistus või kuni 3 aastat vangistust. Alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nähakse ette karistuseks 1-7 aastane vangistus. KrMS § 111 sätestab, et kui jälitustegevusega saadud teave on saadud seaduse nõudeid järgides, on see teave lubatud tõendiks. Kohus kontrollis jälitustegevuse seaduslikkust ning veendus, et jälitustegevus on olnud antud asjas seaduslik. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures kõiki nimetatud prokuröri ja kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas KrMS-iga, menetluse esemeks on olnud esimese/teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt 3 aastat

vangistust, load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikel. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud jälitustoimingu käigus seaduserikkumisi. Käesolevas kriminaalasjas on täidetud ka KrMS § 110 lg 1 sätestatud nõue, mille kohaselt on jälitustoiminguga lubatud tõendeid koguda, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toime pandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust. KrMS § 113 lg 3 kohaselt kirjutab jälitusprotokollile alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Jälitusprotkollile (23 kd lk 222-226) on alla kirjutanud juhataja asetäitja RK. Jälitusprotkollile (23 kd lk 206-220) on alla kirjutanud osakonnajuhataja RK. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-63-08 asunud seisukohale, et jälitustoimingu kirjeldatud eripäraga on põhjendatav ka KrMS §-s 111 sätestatu, mille kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Tsiteeritud sättest järeldub, et erinevalt muudest tõendi kogumise viisidest toob mistahes jälitustoimingu käigus toimunud seaduserikkumine endaga automaatselt kaasa saadud teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Ehk siis, jälitustoimingu käigus, teabe kogumisel esinenud seaduserikkumised toovad kaasa automaatselt tõendi kohtukõlbmatuse. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud kohus, et teabe kogumisel oleks rikutud seadust. Käesolevas menetluses ei ole kaitsjad vaidlustatud teabe kogumise seaduslikkust on vaidlustatud teabe vormistamise seaduslikkust. Antud asjas on jälitusprotokollile allakirjutanud Maksu- ja Tolliameti ametnikud, kuid selle ameti töötajad ei ole reaalselt ise jälitustoiminguid läbi viinud. Kohus leiab, et kuigi käesolevas asjas on jälitustegevuse protokollide vormistamisel esinenud KrMS § 113 lg 3 sätete rikkumine, ei ole see selline rikkumine, mis tooks automaatselt kaasa selle tõendi lubamatuks tunnistamise. KrMS § 111 nõuete rikkumine toob kaasa automaatselt tõendi lubamatuks tunnistamise, kuid käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud jälitustoimingu käigus seaduse rikkumist ja ka kaitsjad ei ole seda vaidlustanud. Jälitustoimingu protokollile esitatavad nõuded sisalduvad KrMS §-s 113. KrMS § 117 alusel teostatud jälitustoimingu nõuetekohane kajastamine jälitustoimingu protokollis tähendab, et protokollist peab nähtuma, millal on jälitustegevuse luba antud, millal ja mis ajavahemiku suhtes on teostatud teabepäring ning viimaks ka see, millal on koostatud jälitusprotokoll. Nende andmete põhjal on võimalik kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust ja põhjendatust. Need nõuded on antud juhul täidetud. Kohtulikul arutamisel kontrollis kohus ka jälitusteabe kirjaliku fikseerimise tulemuse ehk jälitusprotokolli vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule, kuulates helilinte ja vaadates varjatud jälgimise teabesalvestist. Kohus ei tuvastanud protokollide ja teabesalvestiste vahel vastuolusid, mistõttu saab jälitustoimingute protokolle pidada usaldusväärseks. Ei ole välistatud samade jälitustoimingute pinnalt mitme jälitustoimingu protokolli vormistamine, mistõttu on allakirjutanud isiku vahetumine ja sellest tingitud rikkumise kõrvaldamine võimalik. Jälitusprotokoll käsitleb 2005 aasta jaanuari sündmusi, kuid süüdistuses loetletud arved, mille käibemaksu arvutamine sisendkäibemaksu hulka on maksusüüdistuse aluseks, pärinevad perioodist detsember 2003 – detsember 2004, mistõttu jälitusprotokoll ei kinnita ega lükka ümber nimetatud perioodil asetleidnud fakte. Jälitusprotokollid kinnitavad jaanuarikuus toimunud sündmusi ja iseloomustavad üldiselt süüdistatavate omavahelisi suhteid ja suhtlemise sagedust. Kohus ei tugine otsuse tegemisel tõendina Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.06.2008 maksuarvestusele ( 27 kd lk 212-215), kuivõrd maksuarvestusest nähtuvalt viidi arvestus läbi samas kriminaalasjas koostatud süüdistusaktis toodud andmete alusel ja Põhja MTK ei ole tõendite kogumiseks täiendavaid toiminguid teostanud. Eeltoodust järeldub, et maksuarvestus põhineb süüdistusaktis toodud andmetel, mistõttu ei saa see sama maksuarvestus kinnitada samal

ajal süüdistusaktis toodud süüdistust. Samuti ei tugine kohus otsuse tegemisel tõendina Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.09.2009 maksuotsusele ( 27 kd lk 216-221), kuivõrd maksuotsusest nähtub, et Põhja MTK tugineb maksude arvestuses ja järeldustes eelmainitud maksuarvestusele. Et nii maksuarvestus kui maksuotsus tuginevad mõlemad üksnes süüdistusaktis toodud andmetele ja sisuliselt ei ole maksuarvestust ja otsust tehes süüdistuses toodud asjaolusid üle kontrollitud, kinnitab asjaolu, et AS LM 2004 a detsembrikuu deklaratsiooni esitamise kuupäevana on nii süüdistuses kui maksuotsuse lisas kirjas 22.03.2005, tegelikult aga esitati see 24.03.2005. I k lk 46 ja 23 kd lk 384 olevad andmed kinnitavad, et deklaratsioon esitati 24.03.2005. Asjaolu, et maksuotsus on jõustunud ei tähenda ümberlükkamatult, et maksuotsuses toodud andmed peaksid tingimata õiged olema. Sisuliselt ei ole maksuotsust halduskohtus arutatud, kuivõrd AS LM ei esitanud kaebust tähtaegselt (nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2011 määrusest 27 kd lk lk 222-228) . Eeltoodust tulenevalt ei tugine kohus otsuse tegemisel nimetatud maksuotsusele ja maksuarvestusele. I k lk 7-8 olev avaldus kinnitab, et AS LM põhikiri on kinnitatud 19.02.1996 ja AS-i LM tegevusaladeks on lao- ja tööstuskompleksi haldamine, ladustamine, ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük, metalli- ja metallitoodete (v.a väärismetallide ja väärismetallitoodete) jae ja hulgimüük ning transporditeenuste osutamine Eesti Vabariigi piires ning AS-i juhatusse määrati nii BC kui ka M T. BFAS ja D.S. T Ltd esindaja BC vahele 08.02.1996 sõlmitud ostu müügi lepinguga (V k lk 47) on tõendatud, et D.S. T Ltd ostis 08.02.1996 3 AS LM aktsiat. AS E esindaja RE ja BC vahele 12.02.1997 sõlmitud ostu müügi lepinguga (I k lk 23) on tõendatud, et BC ostis 12.02.1997 25 AS LM aktsiat. AS LM erakorralise üldkoosoleku protokolli ja aktsionäride nimekirjaga (I k lk 29-30) on tõendatud, et seisuga 13.06.2001 oli AS-l LM 2 aktsionäri DE ja BC, kes otsustasid kutsuda tagasi vanad nõukogu liikmed ja valida uuteks nõukogu liikmeteks P. VL, V.VL ja DE (I k lk 33-35). Nõukogu koosoleku 13.06.2001 protokoll (I k lk 31) kinnitab, et juhatuse liikmete hulgast otsustati tagasi kutsuda DE. Lk 32 nähtub et seisuga 13.06.2001 oli AS LM juhatuse liikmeks BC. AS LM 10.02.2003 vastu võetud põhikirja kohaselt on AS-i põhitegevusaladeks lao- ja tööstuskompleksi haldamine, ladustamine (v.a tollivaba ladustamine), ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük, metalli- ja metallitoodete jae ja hulgimüük, transporditeenuste osutamine Eesti Vabariigi piires, väärismetalle ja vääriskive sisaldavate esemete kokkuostmine elanikkonnalt, väärismetalle sisaldavate tootmisjäätmete ostmine ja müümine ning kinnisvaratehingus kinnisvara haldamine ja arendus (I k lk 43). AS-le LM oli antud välja ka tegevusluba 05.03.2003-27.02.2004 väärismetallimurru kokkuostmiseks elanikkonnalt ja väärismetalle sisaldavate tootmisjäätmete ostmiseks ja müümiseks (I k lk 44). AS LM 2004 a majandusaastaaruanne (27k lk 205-210) kinnitab, et BC AS LM juhatuse esimees ja DE nõukogu liige. (Mõlemad on selle aruande ka allkirjastanud). Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riikliku registri Teller ( I k lk 3-6) väljatrükk kinnitab, et AS-l LM oli sõlmitud 15.05.2002 e- teenuste leping ja AS LM oli 01.05.1996 registreeritud käibemaksukohustuslasena . Süüdistatavad BC ja DE kinnitavad, et BC oli ja on AS/OÜ LM juhatuse liige. Seega on äriregistri dokumentidega (aktsiate müügileping, üldkoosoleku ja nõukogu otsused ja AS põhikiri) ning BC ja DE ütlustega leidnud tõendamist, et BC oli ajavahemikul detsember 2003 – märts 2005 AS LM aktsionär ja juhatuse liige. Süüdistatav DE kinnitab, et oli kuni 2001 AS LM juhatuse liige ja kuni 2003 aktsionär, kuid alates 2001 on AS LM nõukogu liige ja alates 2003 oli konsultant. Seega on äriregistri dokumentidega (aktsiate müügileping, üldkoosoleku ja nõukogu otsused ja AS põhikiri) ning BC ja DE ütlustega leidnud tõendamist, et DE oli ajavahemikul detsember 2003 – märts 2005 AS LM nõukogu liige. Äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 sätestavad, et juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. § 307 lg1 kohaselt võib aktsiaseltsi

kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Maksukorralduse seaduse § 8 lg1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega oli BC ajavahemikul detsember 2003 – märts 2005 AS LM juhatuse liige, kes esindas ja juhtis AS-i ja kellel oli kohustus korraldada AS-i raamatupidamist ning, kes põhikirja p 5.2 kohaselt pidi juhtima ühingut äris vajaliku hoolsusega ja informeerima aktsionäre raamatupidamise aastaaruande esitamisel ühingu majanduslikust olukorrast põhjalikult. OÜ LM ja Hansapanga vahel on sõlmitud 30.06.2004 deebetkaardi kasutamise leping ja kaardi valdajaks on BC (III k lk 4). AS LM poolt on V VL ja BC sõlminud AS-ga Hansapank 06.04.2000 teleteenuste lepingu ja andnud allkirjanäidised (III k lk 12-13, 15). On olemas ka väljavõte AS LM juhatuse koosoleku protokollist (III k lk 6), millega antakse V.VLle allkirjaõigus. 28.06.2004 on OÜ LM ja Hansapanga vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille kohaselt on kasutajaks BC (III k lk 11). 16.08.2004 on OÜ LM ja Hansapanga vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille kohaselt on kasutajaks V VL (III k lk 10). 01.11.2004 on OÜ LM ja Hansapanga vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille kohaselt on kasutajaks BC (III k lk 9) AS Sampo Pank 11.10.2005 vastuskirja kohaselt (V k lk 2) omab AS LM arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx. Avaldus arvelduskonto avamiseks on esitatud 20.02.1996 ning allkirja õigus anti BCile ja ATle (V k lk 41, 46). Alates 07.05.1997 olid volitatus isikud BC ja P VL (V k lk 43) ja alates 04.11.1997 lisaks ka V VL (V k lk 44). Ka süüdistatava BC ütlused kinnitavad, et DEal ei olnud pangas allkirjaõigust. Tunnistaja VL ja süüdistatava BC ütlused kinnitavad, et neil oli kahekeski pangakonto kasutamise õigus. VL ütlustest nähtub, et arveid sai ta BCi käest, kes tegeles reaalselt ettevõtte juhtimise ja töökorralduste andmisega. DE loobus täielikult igasugusest tegevusest 2003 keskpaiku. V.VL väitest, et on saanud arveid ka DEa käest, ei nähtu millal see toimus, mistõttu ei kinnita see, et arvete üleandmine toimus just süüdistuses näidatud perioodil. Seega on eeltooduduga tõendamist leidnud, et AS LM igapäevast tegevust juhtis 2003 detsember - 2004 detsember juhatuse liige BC. OÜ CE esindaja K.J, on asutanud 03.07.2003 5 äriühingut, mille hulgas ka OÜ L ja kinnitanud OÜ põhikirja (I k lk 52-59). 20.05.2004 ostu-müügileping kinnitab, et IH, FG ja JK omandasid OÜ L osa nimiväärtusega 40000 krooni (I k lk 71-76). Osa omandamist IH, FG ja JK poolt kinnitab ka OÜ L osanike nimekiri seisuga 20.05.2004 (I k lk 77) OÜ L 20.05.2004 osanike (IH, FG ja JK) üldkoosoleku protokolli kohaselt (I k lk 65-66) on OÜ tegevusaladeks mu hulgas ka metalli ost-müük, eksport-import ja juhatuse liikmeteks on IH, FG ja JK. Ka samal koosolekul kinnitatud põhikirja kohaselt on tegevusaladeks muu hulgas metalli ost-müük, eksport-import (I k lk 68). 29.11.2004 lepingu kohaselt (I k lk 79-84) on JK oma OÜ Li osa väärtusega 70000 krooni jaganud kaheks ja võõrandanud 35000 kroonised osad IHile ja FGile. Osade omandamist IHi ja FGi poolt kinnitab ka OÜ L osanike nimekiri seisuga 29.11.2004 (I k lk 85). 29.11.2004 OÜ L osanike (IH, FG) koosoleku protokolli kohaselt ei ole JK enam OÜ L juhatuse liige (I k lk 87-89). Samal koosolekul on vastu võetud ka OÜ L uus põhikiri (I k lk 90). 20.05.2004 14.09.2004, 02.11.2004 on OÜ L ja Hansapanga vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille kohaselt on kasutajateks IH, FG ja TH (III k lk 67-69). 20.05.2004 on OÜ L volitanud IHit, FGi ja JKt kõiki koos ja ühiselt esindama OÜ L kõikide isikute ning ametisasutuste ees asjaajamises, mis on seotud OÜ L nimele pangaarvete avamisega ja nende kasutamise ning käsutamisega ning esindama Maksu- ja Tolliametis (III k lk 75-76). Registriosakondade keskandmebaasi väljatrükki kohaselt olid 02.11.2004 OÜ L juhatuse liikmeteks IH, FG ja JK (III k lk 71).

AS Sampo Pank 11.10.2005 vastuskirja kohaselt (V k lk 2) omab OÜ L arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx. Arvelduskonto leping on sõlmitud 04.07.2003 (V k lk 21) ning alates 10.06.2004 on konto käsutamiseõigus FGil ja IHil, kellele on väljastatud ka 20.05.2004 volikiri OÜ L esindamiseks (V k lk 23-25, 27). Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riikliku registri Teller ( I k lk 91-110) väljatrükk kinnitab, et OÜ L oli 24.05.2005 registreeritud käibemaksukohustuslasena sõlmitud e- teenuste leping. Süüdistatav IH kinnitas, et asutas Li koos Ii ja Iiga. I kinnitas, et oli mai-november 2004 OÜ L omanik. H ütlustest nähtub, et juhatuse liikmetest ei olnud igapäevaselt I mingisugust rolli. Ülekandeid teostas FG ja dokumente allkirjastasid H ja I. IH kinnnitas, et just tema oli see, kes esitas aruanded maksuametile.Tunnistaja V.VL ütlustest nähtub, et tema puutus OÜ-st L kokku FGiga. Hit on J platsil paar korda näinud ja I nimi ei ütle midagi. Tunnistaja S ütlused kinnitavad, et ka tema suhtles põhiliselt FGiga, kes õpetas metalli sorteerimist. H on koos Iiga platsil käinud Seega kinnitavad eeltoodud dokumendid ning tunnistajate VL ja S, süüdistatavate I ja H ütlused, et reaalselt juhtisid OÜ L igapäevast tööd I ja H. AS BG 20.03.2001 üldkoosoleku protokolli ja otsuse kohaselt (I k lk 127-129) kinnitati AS-i uus põhikiri (I k lk 130-133), mille kohaselt on seltsi tegevusaladeks: üldehitus- remonditööd, küttesüsteemide ja-võrkude ehitustööd, veevarustuse ja kanalisatsioonitööd, elektritööd, jae-ja hulgikaubandus, sealhulgas eksport-importtehingutes ning sellega seonduv vahendustegevus, ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük, elukondlik teenindamine, ühiskondlik toitlustamine, autotransporditeenused Eesti Vabariig piires, investeerimine, majandus- ja äriprojektide finantseerimine omavahendite arvel ning sellega seotud investeerijate leidmine ja vahendamine, kinnisvaratehingud, metallitööd. As BG juhatuse liikme SŽ poolt registriosakonnale esitatud avalduses palutakse lisada registrikaardile uute tegevusaladena uu hulgas metallijäätmete kogumine, ost, müük, vahendamine ja vedu. Uus põhikiri on kinnitatud 08.10.2002 (I k lk 151155). AS BG 25.01.2003 nõukogu koosoleku protokolli ja otsuse kohaselt valiti AS BG juhatuse uueks liikmeks HI ja kutsuti tagasi S.Ž (I k lk 156-160) AS BG ja Hansapanga vahel on sõlmitud 12.03.2001, 30.05.2001, 08.03.2002, 11.12.2002, 27.01.2004, 08.06.2004, 25.08.2004 deebetkaardi kasutamise lepingud, mille kohaselt kaardi valdajaks on HI (III k lk 25, 26, 27,28,29,30,31). 12.03.2001 on AS BG ja Hansapanga vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille kohaselt on kasutajateks SM, AV, HI (III k lk 34-36). AS BG ja MNG vahel on 21.10.2002 sõlmitud arveleping (III k lk 136) ja kliendi andmete kohaselt on kontkatisisikuks HI (III k lk 137). AS BG arvelduskonto kasutamise õigus oli alates 31.01.2005 HIil (III k lk 141-143) AS Eesti Ühispank 28.12.2004 vastuskirja kohaselt (IV k lk 3-4, 68) omab AS BG arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxx ja HI on allkirjaõiguslik isik. Leping on sõlmitud 19.08.2003 (IV k lk 69-71). AS Sampo Pank 11.10.2005 vastuskirja kohaselt (V k lk 2) omab AS BG arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx. Konto avamise avaldus esitati 05.01.2000 (V k lk 3) ja alates 01.06.2002 on volitatud isikuteks S. Ž ja HI (V k lk 8). Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riikliku registri Teller ( I k lk 180-196) väljatrükk kinnitab, et AS BG oli 18.05.1999 registreeritud käibemaksukohustuslasena ja on sõlmitud eteenuste leping. Süüdistatav HI kinnitab, et töötas AS BG tegevdirektorina. Tunnistajate S, VL, AV, HCsüüdistatavate H, T, M ütlustest nähtub samuti, et AS BG igapäeva tegevust juhtis HI.

Seega kinnitavad eeltoodud dokumendid ning nimetatud tunnistajate ja süüdistatavate kokkulangevad ütlused, et H.I juhatuse liikmena juhtis reaalselt AS BG igapäevast tööd. 14.06.2001 osa võõrandamise lepingu kohaselt (I lk 225) kohaselt on HI omandanud OÜ M terve osa nimiväärtusega 40000 krooni. OÜ M ainuosaniku HIi 14.06.2001 otsuse kohaselt on kutsutud tagasi OÜ juhataja R.M ja valitud uueks juhatuse liikmeks HI (I k lk 217-219, 222-224), samuti on vastu võetud põhikirja uus redaktsiooni (I k lk 220-221), mille kohaselt on üheks tegevusalaks metallitööd ka metallikonstruktsioonide valmistamine. OÜ M ja Hansapanga vahel on sõlmitud 08.06.2004, 04.02.2004 deebetkaardi kasutamise lepingud ja 27.08.2002 krediitkaardi kasutamise leping, mille kohaselt on kaartide valdajaks HI (III k lk 51-53). 23.08.2002 on sõlmitud ka käendusleping, millega H.I käendab OÜ Mi krediitkaardi lepingust tulenevaid kohustusi (III k lk 54-56). 14.06.2001 on OÜ M ja Hansapanga vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille kohaselt on kasutajaks HI (III k lk 57). 23.11.2000 on OÜ M esitanud AS-le Sampo Pank avalduse konto avamiseks juriidilisele isikule. (III k lk 213) ning alates 14.06.2001 on konto käsutamise õigus HIil, kellele on väljastatud ka volikiri OÜ M esindamiseks (III k lk 216-217). 14.06.2001 on OÜ M ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille kohaselt on kasutajaks HI ning HI on esitanud ka automaadija maksekaardi taotluse (III k lk 218, 221). 25.07.2003 on OÜ M ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud deebetkaardi kasutamise leping, mille kohaselt on kaardi valdjaks HI (III k lk 222) AS Eesti Ühispank 28.12.2004 vastuskirja kohaselt (IV k lk 3-4, 32) oli HI allkirjaõiguslik isik OÜ M arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx. Leping on sõlmitud 29.08.2003 (IV k lk 33 -34). 29.08.2003 on sõlminud OÜ M O-N.B liitumislepingu ja kasutajaks on HI (IV k lk 36). Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riikliku registri Teller ( I k lk 202-213) väljatrükk kinnitab, et OÜ M oli 27.12.2000 registreeritud käibemaksukohustuslasena sõlmitud e- teenuste leping. Süüdistatav VH.I kinnitab, et oli M juahtuse liige ja tegevdirektor. Tunnistaja AV ütlustestes nähtub, et H.I tegi OÜ M poolt pangaülekandeid ja dokumendid deklaratsioonideks sai H.Ii käest. Süüdistatavad T ja M kinnitavad, et H.I esindas OÜ-d M. Seega kinnitavad eeltoodud dokumendid ning tunnistaja ja süüdistatavate kokkulangevad ütlused, et H.Ijuhatuse liikmena juhtis reaalselt Oü M igapäevast tööd. PL AS esindaja K.J, on asutanud 23.11.2000 10 äriühingut, mille hulgas ka OÜ R ja kinnitanud OÜ põhikirja (I k lk 266-275, XXIII k lk 30-39). OÜ põhikirjas on loetletud tegevusalad, kuid lisatud on, et OÜ võib tegutseda ka teistel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. (I k lk 283). Maa- ja Linnakohtute registrikande keskandmebaasi väljatrüki kohaselt oli 23.10.2003 OÜ R juhatuse liige TL, seda kinnitab ka Tallinna Linnakohtu registriosakonnale saadetud andmeleht OÜ R sidevahendite kohta (XXIII k lk 57). 03.09.2003 osanike üldkoosoleku protokolli kohaselt valiti uueks juhatuse liikmeks TL ja täiendati osaühingu tegevusalasid ehitus- ja remonditööde korraldamise ning metalli ja metallitoodete ostu-müügi, vahenduse, ekspordi-impordiga, samuti kinnitati uus põhikirja redaktsioon (23 k lk 54, 55) . OÜ R ja Hansapanga vahel on sõlmitud 31.10.2003, 21.07.2004, 07.07.2004 deebetkaardi kasutamise lepingud, mille kohaselt kaardi valdajateks on TL ja HJ (III k lk 78-80). 23.10.2003 ja 05.07.2004 on OÜ R ja Hansapanga vahel sõlmitud teleteenuste lepingud, mille kohaselt on kasutajateks HJ ja TL (III k lk 81-83). AS Hansapank 20.12.2005 vastuskirja kohaselt on/oli HJile väljastatud pin-kalkulaatoriga nr xxxx võimalik siseneda OÜ R arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx (VIII k lk 191) AS Sampo Pank 11.10.2005 vastuskirja kohaselt (V k lk 2) omab OÜ R arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx. Arvelduskonto avamiseavaldus on esitatud 12.12.2002 (V k lk 28) ning

alates 23.10.2003 on konto käsutamiseõigus TLal ja alates 05.07.2004 lisaks ka HJil (V k lk 3030a, 32-33). Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riikliku registri Teller ( I k lk 234-265) väljatrükk kinnitab, et OÜ R oli maksuhalduri algatusel 01.11.2004 registreeritud käibemaksukohustuslasena sõlmitud e- teenuste leping. Tunnistaja T.L kinnitab, et oli H.J ettepanekul 2003-2004 OÜ R juhatuse liige, kuid OÜ pangaja koodikaardid jäid H.J kätte, kellele kirjutas ka volituse ja kes asju ajas. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema allkirjastas Vilmsi tänaval J poolt talle toodud OÜ R arveid ja Jilt saadud andmete alusel täitis deklaratsioone. E-maksuameti paroolid olid Ji käes, kuid ta ei tea kes maksudeklaratsioonid esitas. Tunnistaja I.U kinnitab, et kohtus H.Jiga OÜ B kontoris. Tunnistaja H.J kinnitab, et ta oli veel ühe ettevõtte volitatud isikuks pangas, kuid ta ei mäletanud ettevõtte nime. Seega nähtub eelpool nimetatud dokumentides ja tunnistajate ütlustest, et T.L oli alates 03.09.2003 OÜ R juhatuse liige, kuid äriühingu nimel tegutses ka H.J. T.L ütustest nähtub, et tema reaalselt äriühingu igapäeva tegevust ei juhtinud ja tegi vaid seda, mis J , kes tegutses omakorda H.Ii korraldusel, käskis teha. OÜ CE esindaja KJ, on asutanud 03.07.2003 5 äriühingut, mille hulgas ka OÜ C ja kinnitanud OÜ põhikirja (II k lk 49-44). OÜ põhikirjas on loetletud tegevusalad, kuid lisatud on, et OÜ võib tegutseda ka teistel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. (II k lk 56-57). 20.10.2003 ostu-müügileping kinnitab, et IL omandas OÜ C osa nimiväärtusega 40000 krooni (I k lk 63-65). Osa omandamist I.Li poolt kinnitab ka OÜ C osanike nimekiri seisuga 20.10.2003 (II k lk 66). OÜ C 20.10.2003 osanike üldkoosoleku protokolli kohaselt (II k lk 67-68) on OÜ tegevusaladeks mu hulgas ka metalli ja metallitoodete ost-müük, vahendus, eksport-import ja juhatuse liikmeks on I.L. AS Sampo Pank vastuskirja kohaselt (III k lk 211) oli alates 22.10.2003 OÜ C arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx allkirjaõiguslik isik IL, kellele olid väljastatud ka C/M deebetkaart ja testkoodid konto käsutamiseks. AS Eesti Ühispank 28.12.2004 vastuskirja kohaselt (IV k lk 3-4, 68) oli IL allkirjaõiguslik isik OÜ C arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx. Leping on sõlmitud 24.11.2003 (IV k lk 72-74). AS Sampo Pank 11.10.2005 vastuskirja kohaselt (V k lk 2) omab OÜ C arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx. Arvelduskonto leping on sõlmitud 04.07.2003 (V k lk 11) ning alates 22.10.2003 on konto käsutamiseõigus I.Lil, kellele on väljastatud ka 20.10.2003 volikiri OÜ C esindamiseks (V k lk 15-18, 20). 17.01.2005 läbiotsimise protokolli kohaselt OÜ C juhatuse liikme ILi elukohast xxxx võeti ära OÜ C SEB Eesti Ühispank pangakaardid ja OÜ C AS Sampo pangkaardid ja OÜ C sularaha väljamakse orderid(16 kd lk 2-13). Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riikliku registri Teller ( II k lk 3-8, 10) väljatrükk kinnitab, et OÜ C oli 13.10.2003 registreeritud käibemaksukohustuslasena ja sõlmitud e-teenuste kasutamise leping. 29.06.2005 on maksuhaldur kustutanud maksukohustuslase registrist, sest äriühing ei ole viimase 6 kuu jooksul esitanud deklaratsioone. Tunnistaja A.V kinnitas, et IL oli OÜ C juhatuse liige, kellel olid volitused alla kirjutada ja pangatehinguid teha. Tunnistaja IU kinnitas, et Lil oli oma ehitusfirma ja ta on L paar korda sõidutanud. Tunnistaja IL kinnitas, et ta oli C juhatuse liige ja omanik 2003-2004 ja tema tegevus OÜ-S C lõppes jaanuaris 2005. Li ütlustest nähtub, et äriühingu arveid koostas H.I ja L allkirjastas need. Samuti võttis ta OÜ C kontolt raha ja andis selle edasi H.Iile. Internetipanga paroolid olid H.Ii

käes, kes teostas kõik raha liikumised. Maksudeklaratsioonide täitmise organiseeris H.I, kuid tunnistaja allkirjastas need. Interneti teel edastas deklaratsioone H.I. Seega nähtub eelpool nimetatud dokumentides ja tunnistajate ütlustest, et IL oli alates 20.10.2003 OÜ C juhatuse liige ja tema valduses olid OÜ pangakaardid. I.Li ütlustest nähtub, et tema reaalselt äriühingu igapäeva tegevust ei juhtinud ja tegi vaid seda, mida H.I käskis teha. XXIII k lk 4-11 olevad avaldus, põhikiri ja asutamisotsus kinnitavad, et OÜ A põhikiri on kinnitatud 05.09.2002 ja on OÜ A tegevusaladeks on toidu- ja tööstuskaupade jae-ja hulgikaubandus ning vahendustegevus; tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendus ja haldamine; metsa ja puidu ost-müük, töötlemine ning eksport-import; toitlustamine ja sellega seonduv tegevus, ehitus- ja remondi tegevuse korraldamine; ilusalongi teenused, reklaami- ja kirjastustegevus ning AS-i juhatusse määrati A.V. 31.10.2002 avalduse ja OÜ A ainuosaniku otsuse kohaselt kutsuti tagasi senine juhatuseliige ja määrati uueks juhatuse liikmeks HJ (XXIII k lk 16-18). Osaniku otsusega otsustati võõrandada OÜ A osa HJile (XXIII k lk 17, 19). Osa müügileping (XXIII k lk 21-25) kinnitab OÜ A osa ostmist HJi poolt. AS Sampo Pank 11.10.2005 vastuskirja kohaselt (V k lk 2) omab OÜ A arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx. Hansapank 20.12.2005 vastuskirja kohaselt on/oli HJile väljastatud pin-kalkulaatoriga nr xxxx võimalik siseneda OÜ A arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx (kontol suleti 29.04.2005) (VIII k lk 191). Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.09.2007 ja 12.04.2011 vastuskirjade kohaselt ei ole OÜ A esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibedeklaratsioone ajavahemikul 01.06.2003 kuni 01.03.2005 (23 k lk 59, 27 k lk 230). Tunnistaja H.J kinnitas, et asutas H.Ii ettepanekul OÜ A. Koostas H.Ii abil tehtud mustandite järgi AS-i BG kontoris OÜ A arveid. AS-i BG kontorist sai arved, mille alusel teostas ülekandeid. OÜ A pangakontolt võetud sularaha edastas H.Iile või viimase palvel teiste äriühingute esindajatele. OÜ A maksudeklaratsioonid olid raamatupidaja koostatud ja sahtlis valmis ning tunnistaja viis need ära. Seega nähtub eelpool nimetatud dokumentides ja tunnistajate ütlustest, et H.J oli alates oktoobrist 2002 OÜ A juhatuse liige. H.J ütustest nähtub, et tema reaalselt äriühingu igapäeva tegevust ei juhtinud ja tegi vaid seda, mida H.I käskis teha. Tunnistajate T.L, H.J ja I.L kokkulangevatest ütlustest nähtub, et reaalselt keegi neist osaühingu, mille juhatuse liikmeteks nad olid, igapäevast majandustegevust ei juhtinud. Kõigi kolme ütlustest nähtub, et äriühingu nimel nad kas allkirjastasid H.Ii poolt neile esitatud arveid või koostasid need arved H.Ii juhendamisel. Samuti organiseeris maksudeklaratsioonide esitamise H.I. Tunnistajad on võtnud oma äriühingute kontodelt välja sularaha ja edastanud selle H.Iile. H.Ii ja I.L kokkulangevatest ütlustest nähtub ka, et H.I võttis OÜ C kontolt ka ise raha välja. H.I kinnitas, et kasutas ka OÜ-de R ja A pangakaarte. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et tegelikult organiseeris ja korraldas OÜ-de C, A ja R tegevust HI ning J, L ja L olid üksnes tankistid, keda H.I kasutas. 17.01.2005 läbiotsimisprotokollist nähtub, et selle aluseks on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri S. Veber läbiotsimismäärus ja läbiotsimise kohaks xxxx ja sõiduauto Land Cruiser 120 reg. märgiga XXX. FGil ei olnud midagi välja anda. Otsiti läbi korteri kolm tuba ja kööginurk. Läbiotsimisel leiti magamistoast nahkkaante vahelt volikiri TJ nimelt, mis koostatud 19.12.03 FGile 638 500 krooni võlasumma kohta 1- lehel ja 9-l lehel trükitud aktsiaseltside nimed ja andmed – esimene leht algab „справка 1 JT, 25.06.1962“ ja lõppeb „juhatuse liige xxxxxxxxxxx BC 20.07.2001“, 2 leht algab „ juhatuse liige xxxxxxxxxxx AS“, lõppeb „ 6.03.2003 AS LM xxxx 22 150 m2, 3 leht algab „ 7.2 OÜ MT „ ja lõppeb „EK, Tallinn 09.01.2001 06.07.2001“, 4 leht algab „juhatuse liige xxxxxxxxxxx, RK“ ja lõppeb „финансовые консультаций“, 5 leht

algab „транспортные услуги“ ja lõppeb „P. xxxx 40 000 00 17.12.2003, 11.02.2003, 6 leht algab „владелец 10647398 OÜ VI“ ja lõppeb „23.02.2000 27.07.2000“, 7 leht algab „владельцы пая nr roll, kood“ ja lõpeb „ DE xxxxxxxxxxx kehtiv“, 8 leht algab „Osaühing ehk I xxxxx“ ja lõppeb „ xxxxxxxxxxx kehtiv“, 9 leht algab „aktsiaselts E xxxxxx“ ja lõppeb“ Mati Kadak Rävala pst 8-6107, Tallinn, xxxx võlgnik“. Sõiduauto Land Cruiser 120 reg. märgiga XXX läbiotsimisel leiti eest istme juurest Tallinna Notar Tea Türnpuu arve nr 2207 20.11.2004 summas 1020, 70. Arve saateleht, 30 12.04.01, 30.12.2004 ettevõttele TJST OÜ, ja L OÜ summas 45153, 90, 30.11.2004 maksja L OÜ summas 37 535, 80, AS LM arve nr xxxx, 31.12.2004 maksja L OÜ summas 38 430.25 arve-saateleht nr 12-103, 13.12.2004 maksja AS LM 409 551.45 krooni – saaja L OÜ, arve-saateleht nr 12-107, saatja L OÜ, 20.12.2004.a maksja AS LM, AS LM arve nr xxxx – kokku 5 lehte. (II kd, lk 100 – 102). Läbiotsimisprotokollis toodud infot dokumentide kohta kinnitavad ka T.J võlakiri ja arvesaateleht nr 12-103, arve-saateleht nr 12-107(II k lk 103-105). 17.01.2005 läbiotsimisprotokolli kohaselt on selle aluseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri S. Veber koostatud läbiotsimismäärus ja läbiotsimist teostatud aadressil xxxx ja s/a xxx. Läbiotsimisega leiti: sularaha 1200 dollarit (12 tk) ja AS LM pangakaart; DE mobiiltelefon Nokia (II kd, lk 111-112). 17.01.2005 läbiotsimisprotokolli kohaselt on selle aluseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri S. Veber koostatud läbiotsimismäärus. Läbiotsimist teostati AS LM kontoriruumides aadressil xxxx. Läbiotsimise käigus leiti: AS LM ja OÜ L ostu-müügi raamleping 20.05.2004 ja AS LM ja AS BG 05.01.2004 kaubaleping ning 3 OÜ M ja AS LM arvet xxxx, xxxx, xxxx. (IX kd, lk 2-3). Läbiotsimisprotokollis toodud infot dokumentide kohta kinnitavad ka AS LM ja AS BG vahel sõlmitud hankeleping, OÜ L ja AS LM vahel sõlmitud ostu-müügi raamleping ja BG faksilt saadetud OÜ M arved AS-le LM xxxx, xxxx, xxxx (IX kd lk 4-14). 17.01.2005 läbiotsimisprotokolli kohaselt on läbiotsimise aluseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri S. Veber koostatud läbiotsimismäärus ja läbiotsimise kohaks AS LM, xxxx V.VL hakkas sorteerima ostuarvete kausta, et anda välja arved, samuti muud kaustad. Läbiotsimisega leitud objektid: VL andis välja järgmised arved: 1) Oü L ja AS LM vahel, templi jäljendiga 00002-00132, köidetud 000055334; 2) OÜ B ja AS LM vahel, templijäljendiga 00133-00138, köidetud 000055332; 3) lepingud ja arved templijäljendiga 00139-00164, köidetud 000055332 (IX kd, lk 17-18) 22.08.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavad objektid 17.01.2005 AS LM kontoriruumides xxxx, läbiviidud läbiotsimise käigus ära võetud ning pitseeritud AS LM ja OÜ L vahelised arved nr-ga xxxx ja AS BG ja AS LM vahelised arved ja lepingud pitseeringu nr-ga 000055332. 17.01.2005 AS LM kontoriruumides xxxx, läbiviidud läbiotsimise käigus ära võetud ning pitseeritud AS LM ja OÜ L vahelised arved nr-ga 000055334 ja AS BG ja AS LM vahelised arved ja lepingud pitseeringu nr-ga 000055332 avati pitseeringutest ning vaadeldi AS LM juhatuse liikme BC juuresolekul. Tõenduslikku tähtsust omavad dokumendid : AS LM ja OÜ L vahelised pitseeritud arved (pitseering nr-ga 000055334): 1. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-02, 2. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-01, 3. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-03,

vaheline arve nr 07-25/1, 26. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-25/3, 27. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-25/4, 28. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-27, 29. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-28, 30. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-29, 31. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-30, 32. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-31, 33. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-32, 34. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-33, 35. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-34, 36. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-35, 37. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-36, 38. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-37, 39. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-38, 40. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-39, 41. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-40, 42. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-41-1, 43. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-42-1, 44. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-43, 45. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-44, 46. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-45, 47. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-46, 48. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-47-1, 49. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-48, 50. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-49, 51. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-50, 52. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-52, 53. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-51, 54. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-54, 55. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-55, 56. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-56, 57. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-53, 58. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-58, 59. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-58-1, 60. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-58-2, 61. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-59, 62. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-60-1, 63. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-60-2, 64. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-60-3 65. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-62, 66. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-63, 67. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-64, 68. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-64-1, 69. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-65 70. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-66, 71. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-66-1, 72. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-67, 73. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-68, 74. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-69, 75. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 0970, 76. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-71, 77. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-71-1,

78.OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-71-1, 79. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-71-2, 80. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-71-2, 81. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-72, 82. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-72-1, 83. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-72,84. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-73, 85. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-73-2, 86. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-73-1, 87. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-73, 88. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-74, 89. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-74-1, 90. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-74, 91. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-75, 92. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-75, 93. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-75-1, 94. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-75-1, 95. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-76,96. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-77, 97. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-77-1, 98. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-77-1, 99. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-77, 100.OÜ L j a AS LM vaheline arve nr 10-76, 101. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-79, 102. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-78, 103. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-80, 104.OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-78-1, 105. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-78, 106. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-79, 107. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-80, 108. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-81, 109. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-82, 110. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-83, 111. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11 -84-1, 112. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-86-1, 113. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-86, 114. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-87, 115. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-87-1, 116. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-88, 117. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-89, 118. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-89-1, 119. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11 -90, 120. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-90-1, 121. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-91, 122. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-92, 123. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-94, 124. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-95, 125. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11 -96, 126. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-97, 127. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-98, 128. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11 -99, 129. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11 -100, 130. OÜ L j a AS LM vaheline arve nr 11 -101, 131. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-12

AS LM ja AS BG vahelised pitseeritud arved ja lepingud (pitseering nr-ga 00005533): 1. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 2. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 3. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 4. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 5. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 6. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 7. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 8. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx (IX kd, tl 19-26). Vaatlusprotokollis loetletud arved on lisatud protokollile (IX kd lk 27-165) ning arvetelolevate allkirjade ja märkustega on leidnud kinnitamist, et tegemist on originaalarvetega, v.a lk 157 olev faksitud arve, mille originaal on lk 36. 17.01.2005 läbiotsimisprotokollist nähtub, et selle aluseks on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri S. Veber läbiotsimismäärus ja läbiotsimise kohaks OÜ L xxxx. FG andis vabatahtlikult välja AS BG ja OÜ LM raamatupidamisdokumendid. Peale vabatahtlikult välja antud esemete ülevõtmist otsiti kontor läbi. Läbiotsimisega leitud objektid: 1) raamatupidaja kabinetist arvuti „Power nupuga“, taga number puudub, CD –ROM NEC, pakendatud musta kilekotti, pitseeritud osapoolte allkirjadega (1), 2) juhatuse liikme kabinetist arvuti, mille taga kleeplint BADBLJCK V-set OÜ ees iml inside pentium, pakendatud pakendisse nr 2, milline pitseeritud osapoolte allkirjadega, 3) raamatupidamisdokumendid halli värvi kiirköitjas milline pitseeritud pitseriga nr 000055350, valget-halli värvi kiirköitjas, milline pitseeritud pitseriga nr 000055342, lahtiselt ilma kiirköitjata raamatupidamisdokumendid, millised pitseeritud pitseriga 000055341, pitseritel FGi allkiri – pakend nr 3. Leiti veel arvutidisketid, millised võeti kaasa – 23 arvutidisketti, millised pakiti ümbrikusse ja pitseeriti osapoolte allkirjadega – pakend 4. Leiti 1 CD-ROM, mis pakiti ümbrikusse ja pitseeriti osapoolte allkirjadega – pakend 5. Leiti ja võeti kaasa 3 CD-plaati, millised pakiti ümbrikusse nr 6, kuhu pakiti 2 CD-plaati ja ümbrikusse nr 7, kuhu pakiti 1 CD plaat. Leiti ja võeti kaasa lahtised raamatupidamisdokumendid, mis asetati halli kiirköitja vahele ja pitseeriti pitseriga nr 000055343. OÜ L juhatuse liikme J. Hi mobiiltelefoni Nokia 6230 numbriga xxxxx koos SIM kaardiga xxxxxx EMT. OÜ L juhatuse liikme FGi rahakotist telefoni SIM kaart xxxxx EMT, SIM kaart xxxxx Tele 2, punane paberileht, kus kirjed „MSISDN: xxxxx ICC xxxxx PUK xxxx PUK 2 xxxx, visiitkaart RIIGEL, kuhu sinise pastapliiatsiga kirjutatud „xxxx“, tagaküljele „xxxx FAX D xxxx V, valge märkmepaber kirjaga „xxxx 27e xxx xxxx Bxxxxxx 18 m xxxx xxxx 21 album u/mikki 81, ruuduline märkmepaber, kuhu kirjutatud „Reti xxxx ja n xxxxx Mükk“ ja mobiiltelefon NOKIA 6100 kood xxxx koos SIM kaardiga xxxxxxx F EMT ja mobiiltelefon NOKIA 8210 xxxxx koos SIM kaardiga xxxxx F EMT, millised pakiti pakendisse nr 8, pinkalkulaator Hansapank xxxx, pakend nr 9 (X kd, lk 2-4). 21.01.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavad objektiks 17.01.2005 läbiotsimise käigus OÜ L ruumidest aadressil xxxxx leitud ja äravõetud arvuti. Arvuti esipaneelil kirjad Mulitimedia Computer System ja kleebis Intel Inside Pentium 4. Arvuti tagumisel küljel kleebis BBADBLOCK V-S OÜ xxx 1.korrus tel:xxxxx email:xxxx. Litsentsi kleebised puuduvad. Vaatluse käigus eemaldati arvuti korpuse külg ja ühendati vaadeldava arvutilt kõvaketas Quantum Fireball SN xxxx (20417 MB) kopeerimisarvutiga Fujitsu Siemens Scenic nr xxxx, kasutades selleks IDE kaablit. Vaadeldavast kõvakettast tehti koopia kopeerimisarvuti Fujitsu Siemens Scenic nr xxxxx kõvakettale, kasutades selleks tarkvara DigiBox ver 3.0.4. Kokku kopeeriti andmeid mahus 20416757760 baiti. MD5 väärtus a588a59a9e848f8c39f414cc992e7b5e. Vaatluse lõpus paigaldati vaadeldud arvutile Mulitimedia Computer System tagasi eemaldatud korpus (X kd, lk 6). Arvutisse oli salvestatud Osaühing C plank (X kd, tl 8). 14.02.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavad objektiks FGile kuuluvad SIM-kaardid nr xxxx (Tele 2), xxxx ja xxxx (mõlemad EMT). (X kd, lk 9). 21.01.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavad objektiks 17.01.2005 läbiotsimise käigus OÜ L ruumidest aadressil xxxx leitud ja äravõetud mobiiltelefon Nokia 6230. Nokia 6230 IMEI xxxxx eemaldati SIM kaart nr xxxx EMT, tel number xxxx. Kaardil olnud andmed kopeeriti. Väljatrükk lisatud protokolli juurde (X kd, lk 18,20, 22).

13.12.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavateks objektideks 17.01.2005 OÜ L tööruumides xxxx, läbiviidud läbiotsimise käigus ära võetud pitseeritud arved (pitseeringu nr 000055341), valge dokumentide kaust pitseeringu nr-ga 000055342, hall dokumentidega kaust nr-ga 000055350, hall dokumentidega kaust nr-ga 000055343. 1. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 2. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 3. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxx, 4. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 5. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 6. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 7. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 8. AS LM ja OÜ L vaheline arve, 9. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 10. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 11. AS BG j a OÜ L vaheline arve xxxx, 12. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 13. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 14. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 15. AS BG ja OÜ L vaheline arve , 16. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 17. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 18. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 19. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 20. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 21. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 22. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 23. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 24. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 25. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 26. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 27. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 28. AS BG ja OÜ L vaheline arve , 29. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 30. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 31. AS LM ja OÜ L vaheline arve nr xxxx, 32. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 33. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 34. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 35. AS BG ja OÜ L vaheline arve , 36. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 37. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 38. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 39. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 40. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 41. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 42. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 43. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 44. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx 45. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 46. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 47. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 48. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 49. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 50. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 51. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 52. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 53. AS LM ja OÜ L vaheline arve nr xxxx, 54. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 55. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 56. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 57. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 58. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 59. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 60. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 61. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 62. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 63. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 64. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 65. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 66. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 67. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 68. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 69. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 70. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 71. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 72. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 73. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 74. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 75. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 76. AS LM ja OÜ L vaheline arve nr xxxx, 77. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 78. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 79. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 80. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 81. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 82. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 83. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 84. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 85. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 86. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 87. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 88. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 89. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 90. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 91. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 92. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 93. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 94. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 95. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 96. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 97. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 98. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 100. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 101. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 102. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 103. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 104. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 105. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 106. AS BG j a OÜ L vaheline arve xxxx, 107. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 108. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 109. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 110. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 111. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 112. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 113. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 114. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 115. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 116. AS BG ja OÜ L vaheline arve xxxx, 117. AS BG ja

11.OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-97, 12. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-96, 13. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-95, 14. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-94, 15. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-92, 16. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-91, 17. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-90-1, 18. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-90, 19. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-89-1, 20. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-89, 21. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-88, 22. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-87-1, 23. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-87, 24. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-86-1, 25. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-86, 26. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-84-1, 27. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-83, 28. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 11-82, 29. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-81, 30. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-80, 31. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-79, 32. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-78-1, 33. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-78, 34. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-77-1, 35. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-77, 36. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-76, 37. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-75-1, 38. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-75, 39. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-74-1, 40. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-74, 41. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-73-2, 42. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-73-1, 43. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-73, 44. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-72-1, 45. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-72, 46. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-71-1, 47. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 10-71-2, 48. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-71, 49. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-70, 50. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-69 , 51. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-68, 52. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-67, 53. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-66, 54. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-66-1, 55. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-65, 56. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-64-1, 57. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-64, 58. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-63, 59. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-62, 60. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-60-3, 61. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-60-3, 62. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-60-1, 63. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-59, 64. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-58-2, 65. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-58-1, 66. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 09-58, 67. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-56, 68. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-55, 69. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-54, 70. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-53, 71. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-52, 72. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-51, 73. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-50, 74. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-49, 75. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-48, 76. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-47-1, 77. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-46, 78. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-45, 79. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-44, 80. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-43, 81. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-42-1, 82. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-41-1, 83. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-40, 84. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 08-39. 85. OÜ L ja AS LM

vaheline arve nr 08-38, 86. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-37, 87. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-36, 88. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-35, 89. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-34, 90. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-33, 91. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-32, 92. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-31, 93. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-30, 94. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-29, 95. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-28, 96. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-27, 97. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-25/4, 98. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-25/3, 99. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-25/2, 100. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-25/1, 101. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 07-25, 102. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-24, 103. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-23, 104. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-22, 105. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-21, 106. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-20, 107. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-19, 108. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-18, 109. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-17, 110. OÜ L j a AS LM vaheline arve nr 06-16, 111. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-15, 112. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-14, 113. OÜ L j a AS LM vaheline arve nr 06-13, 114. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-12, 115. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 06-09, 116. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-08, 117. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-07, 118. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-06, 119. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-05, 120. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-04, 121. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-03, 122. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-02, 123. OÜ L ja AS LM vaheline arve nr 05-01. (X kd, lk 28-43). Vaatlusprotokollis loetletud arved ja lepingud on lisatud protokollile (10 kd lk 44-313) ning arvetelolevate allkirjade ja märkustega (v.a lk 195 ja 196 olevad arved nr 12-07 ja 12-103, millel puuduvad allkirjad) on leidnud kinnitamist, et tegemist on originaalarvetega. Kaitsjad osutasid tõendite uurimise käigus, et mõnel arvel puuduvad allkirjad, kuid sisuliselt ei ole vaidlustatud asjaolu, et kõnealused arved on OÜ L poolt AS-le LM jas AS BG poolt OÜ-le L esitatud. 17.01.2005 läbiotsimisprotokollist nähtub, et selle aluseks on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri S. Veber läbiotsimismäärus ja läbiotsimise kohaks xxxx, AS BG ruumid. HI andis välja kõik protokollis nimetatud esemed ning dokumendid vabatahtlikult. Läbiotsimisega leitud objektid – 1) JŠilt ära võetud: AS BG arve-saateleht nr xxxx, 01.12.04.a summas 104 843 krooni, Hansapank sularahasissemakse 17.01.2005.a, OÜ T’i arve –saateleht nr 12/02, 22.12.04.a summas 129 269 krooni, kirjaümbrik JŠi nimele vene keelse käsitsi kirjutatud tekstiga, pöördel käsitsi kirjutatud numbritega – 7 tn , 2) JLpassist koopia – 1 lehel, 3) OÜ R (reg nr xxxx) B-kaart – 1 lehel, 4) OÜ M (reg. kood xxxx) B-kaart – 1 lehel, 5) HIilt võetud tema isiklikust rahakotist paberitükk tekstiga „xxxx, 6) HJi käest võetud Hansapanga kaart nr xxxx – 1 tk, TL Hansapanga kaart nr xxxx – 1 tk, 7) HIilt võetud: Optiva Panka kaart konto nr-ga xxxxxxxxxxxxxxx – 1 tk, Hansapanga kaart kontonr-ga xxxxxxxxxxxxxxx – 1 tk, U-NET Eesti Ühispanga kaart – 1 tk, 8) ära võetud raamatupidamisdokumendid: musta värvi kiirköitja, lehed nummerdatud numeratsiooniga 00001-00146, 17.01.2005.a, köidetud nr 000055307. 9) V . H.Ii käest on võetud: Sampo panga kaart paroolidega (1 tk), arvuti diskett tekstiga „OÜ T“ (1 tk), 10) roheline kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga nr 00147-00437, köidetud klambriga nr 000055302; 11) roheline kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga nr 00438-00659, köidetud klambriga nr 000055303; 12) Kinni pitseeritud ümbrik (valge), mille sees on 2 mälupulka: mälupulk „CANYON“ (128 MB) , musta värvi ja mälupulk „CANYON“ (128 MB) hõbedast värvi; 13) kaustik (kirjude kaantega) tekstiga „OÜ M“, klaastaara müük Saku õlletehasele algus juuli 2003., nummerdatud täidetud käsitsi lehed, numeraatoriga MAKSUAMET 3, 00001-00048, 17.01.05 (1 tk), 14) punaste kaantega kaustik tekstiga „AS BG“ töövõtulepingute ja tööde üldarendus-vastuvõtuaktide registreerimine, algus august, 2002.a, käsitsi kirjutatud tekstiga, lehed nummerdatud numeraatoriga MAKSUAMET 3, 00053 – 00068, 17.01.2005.a (1 tk), 15) kollaste kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga UURIMISOSAKOND 2, 0006000937, 17.01.2005.a – 1 tk, köidetud 000055304, 16) siniste kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga UURIMISOSAKOND 2, 01219 – 01314, köidetud klambriga 000055305, 17.01.05 – 1 tk, 17) roheliste kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga

MAKSUAMET 3, 00069-00207, 18) mustade kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga UURIMISOSAKOND 2, 00938 – 01218, 15) Ära võetud IL kohvrist sularaha summas 156 000 krooni (ükssada viiskümmend kuus tuhat krooni); Eesti Ühispanga sularaha väljastusarve 17.01.2005.a summas 100 000 krooni, märkmik ABC-ehituse, käsitsi kirjutatud tekst – 4 lehel, OÜ C visiitkaart – 1 tk, OÜ C pitsat – 1 tk, Eesti Ühispanga kontokaart xxxxxxxxxxxxxxx – 1tk, kirjaümbrik käsitsi kirjutatud tekstiga – 1tk, paberileht tekstiga „́РАСХОДЫ: *рачка+мелоги (numbritega)- 1tk, Hansapanga sularahaautomaadi tšekid nr HAN00149 169721; 169722; 169723; 169724; Eesti Ühispanga 14.01.2005.a sularaha väljamakse summas 100000 krooni – 1 tk, Sampo panga 14.01.05.a sularaha väljamakse summas 450 000 krooni – 1 tk, Eesti Ühispanga 13.01.05.a sularaha väljamakse summas 100 000 krooni – 1tk, Sampo Panga 13.01.205.a sularaha väljamakse summas 286 250 krooni – 1 tk; Eesti Ühispanga 12.01.05.a sularaha väljamakse summas 71400 krooni – 1 tk, Sampo panga 11.01.05.a sularaha väljamakse summas 200 300 krooni – 1 tk, Sampo panga 10.01.05.a sularaha väljamakse summas 288 500 krooni – 1 tk, Sampo panga 07.01.05.a sularaha väljamakse summas 436 900 krooni – 1 tk, Sampo panga 06.01.05.a sularaha väljamakse summas 318 200 krooni – 1 tk, Sampo panga 05.01.05.a sularaha väljamakse summas 437 700 krooni – 1 tk, Sampo panga 04.01.05.a sularaha väljamakse summas 100 000 krooni – 1 tk, Sampo panga 04.01.05.a sularaha väljamakse summas 387 700 krooni – 1 tk, Sampo panga kliendi vara päritolu selgituse plank (käsitsi täidetud) – 1 tk, OÜ C 02.12.2004.a kassa sissetuleku orderi kviitung nr 041202-4, summas 48494.45 -1 tk, OÜ C 02.12.2004.a kassa sissetuleku orderi kviitung nr 041202-4, summas 48494.45 -1 tk, OÜ C 02.12.2004.a arvesaateleht nr 041202-41, summas 48494.45 -1 tk, OÜ C 02.12.2004.a arve-saateleht nr 04120241, summas 48494.45 -1 tk, paberileht tekstiga „INFOTEH“, käsitsi kirjutatud tekstiga – 1 tk, 16) kollaste kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga MAKSUAMET 3, 0020800483, köidetud klambriga nr 000055214- 1 tk, 17) roheliste kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga UURIMISOSAKOND 2, 01315 – 01706, köidetud klambriga nr 000055217 – 1 tk, 18) roheliste kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga UURIMISOSAKOND 2, 01707 -02112, köidetud klambriga nr 000055216, 17.01.05.a – 1 tk, 19) roheliste kaantega kiirköitja lehed nummerdatud numeraatoriga UURIMISOSAKOND 2, 02113-02363, köidetud klambriga nr 000055215 – 1 tk, 20) HIi käest ära võetud: 2004-2005.a kalender, musta värvi kaantega, käsitsi täidetud alal lehes „TUNNIPLAAN“ kiti 14.01. MÄRKMED-HINDED, mustade kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga UURIMISOSAKOND 2, 02365-02401, köidetud klambriga; 21) HJi kohvrist ära võetud: diktofoni kassett TDK MC-30 – 1 tk, milline on pakitud ümbrikusse nr 2, roheliste kaantega kiirköitja, lehed nummerdatud numeraatoriga MAKSUAMET 3, 00485-00578, köidetud klambriga nr 00077212 – 1 tk, 22) HIi šeifist ära võetud: PIN-kalkulaator nr xxxx – 1 tk (Hansapank), PIN-kalkulaator nr xxxx – 1 tk, millised on pakitud ümbrikusse nr 3 ning pitseeritud; 23) HJi kohvrist ära võetud : telefonimärkmik, mustade kaantega, käsitsi kirjutatud – 1 tk, milline on pakitud ümbrikusse nr 4 ning pitseeritud; dokumendid, mis on paigutatud roheliste kaantega kiirköitjasse, lehed nummerdatud numeraatoriga MAKSUAMET 3, 0057900726, klamber nr 00077299 – 1 tk, 24) HIilt ära võetud: mobiiltelefoni SAMSUNG, imei xxxx; xxxxxxx kaart, mobiiltelefon SAMSUNG, IMEI xxxx, mobiiltelefon NOKIA imei xxxx, mobiiltelefon NOKIA imei xxxx, kaart nr xxxx; NOKIA kaart nr xxxx EMT kaart; 25) HJi väiksest kohvrist ära võetud: OÜ R pitsat, milline paigutatud ümbrikusse nr 5 ning pitseeritud, 26) arvuti disketid – 5 tk (2 punast värvi, 1 kollane, 1 roheline, 1 sinine), pakitud karpi ning pitseeritud, 27) HJi rahakotist ära võetud: PIN-kalkulaator, peale kirjutatud Hansapank, nr 8195836-8 – 1 tk, Sampo Pank kaart HJi nimele R nr xxxx, Sampo PANK kaart HJi, A OÜ, nr xxxx, Hansapanga kaart HJi, OÜ A nimele, nr xxxx, Hansapanga kaart HJi, OÜ A OÜ nimele nr xxxx, 28) HIi lauaarvuti – 1 tk, 29) A.V lauaarvuti – 1 tk (XXVI kd, lk 157-160). Protokollile on lisatud seal nimetatud Li passikoopia, OÜ C Sampo panga dokumendid ja sularaha väljamakse orderid (11 kd lk 12-25). Väljamakse orderitest nähtub, et ILon OÜ C arvelt 04.01.2005 välja võtnud 100000 krooni, 13.01.2005 - 286 250 krooni, 14.01.2005 – 450 000 krooni, 04.01.2005 - 387 000 krooni,

05.01.2005 – 437 700 krooni, 06.01.2005 – 318 200 krooni, 07.01.2005 – 436 900 krooni, 10.01.2005 – 288 500 krooni, 12.01.2005 – 71400 krooni, 11.01.2005 – 200 300 krooni, 13.01.2005- 100000 krooni, 14.01.2005 – 100000 krooni. IL kinnitas kohtuistungil, et on OÜ C pangakontolt võtnud välja sularaha. 17.08.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavateks objektideks 17.01.2005 AS BG tööruumides xxxx, läbiviidud läbiotsimise käigus ära võetud a) mustast pitseeritud kaustast (nrga 000055307): 1. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxx, 2. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 3. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 4. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 5. OÜ R ja AS BG vaheline arve-saateleht nr xxxx, 6. OÜ R ja AS BG vaheline arve-saateleht nr xxxx, 7. OÜ R ja AS BG vaheline arve-saateleht nr xxxx, 8. OÜ R ja AS BG vaheline arve-saateleht nr xxxx, 9. OÜ C ja AS BG arve nr xxxx, 10. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 11. OÜ C j a AS BG arve nr xxx, 12. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxx, 13. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxx, 14. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxx, 15. OÜ C ja AS BG arve nr xxx, 16. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 17. OÜ C ja AS BG arve nr xxxx, 18. OÜ C j a AS BG arve nr xxx, 19. AS BG ja AS LM vaheline arve nr xxxx, 20. OÜ C ja AS BG arve nr xxx, 21. OÜ A ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 22. OÜ A ja AS BG vaheline arve hr. xxx, 23. OÜ C ja AS BG arve nr xxx, 24. OÜ R ja AS BG vaheline arve-saateleht nr xxxx, 25. OÜ A ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 26. OÜ A ja AS BG vaheline arve nr xxxx. b) Mustast pitseeritud kaustast (nr-ga 000055236): 1. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xx, 2. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 3. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 4. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxx, 5. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 6. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 7. OÜ R ja OÜ M vaheline arve-saateleht nr xxxx, 8. OÜ M ja AS NK vaheline arve-saateleht nr xxxx,

vaheline arve-saateleht nr xxxx, 132. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 133. AS BG j a OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 134. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 135. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 136. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 137. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 138. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 139. AS BG j a OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 140. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 141. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 142. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 143. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 144. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 145. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 146. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 147. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 148. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 149. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 150. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 151. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 152. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxx, 153. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 154. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 155. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 156. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxx, 157. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 158. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxx, 159. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxx, 160. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 161. AS BG j a OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 162. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 163. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 164. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 165. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 166. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 167. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 168. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 169. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 170. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx 171. AS BG ja OÜ R vaheline arvesaateleht nr xxxx, 172. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 173. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 174. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 175. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 176. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 177. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 178. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 179. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 180. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 181. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 182. AS BG ja OÜ R vaheline arve-saateleht nr xxxx, 183. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 184. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 185. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 186. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 187. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 188. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 189. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 190. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 191. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxx, 192. AS BG ja OÜ C vaheline arvesaateleht nr xxxx, 193. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 194. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 195. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxx, 196. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 197.AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 198. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 199. AS BG ja OÜ C vaheline arvesaateleht nr xxxx, 200. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 201. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 202. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 203. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 204. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 205. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 206. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 207. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 208. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 209. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 210. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 211. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 212. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 213. AS BG ja OÜ L vaheline arvesaateleht nr xxxx, 214. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 215. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 216. AS BG ja OÜ C vaheline arve-saateleht nr xxxx, 217. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 218. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 219. AS BG ja OÜ L vaheline arve-saateleht nr xxxx, 220. AS BG ja OÜ C vaheline arvesaateleht nr xxxx.

4.OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 5. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 6. OÜ R j a OÜ M vaheline arve nr xxxx, 7. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 8. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 9. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 10. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 11. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 12. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 13. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 14. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 15. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 16. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 17. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 18. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 19. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 20. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 21. AS BG ja OÜ R vaheline arve nr xxxx, 22. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 23. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 24. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 25. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxx, 26. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 27. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 28. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 29. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 30. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 31. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 32. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxx, 33. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 34. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxx, 35. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 36. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxx 37. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 38. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 39. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 40. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 41. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 42. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 43. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 44. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 45. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 46. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr 10200429-5M, 47. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxxx, 48. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 49. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 50. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 51. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 52. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 53. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 54. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 55. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 56. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 57. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 58. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 59. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 60. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 61. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 62. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 63. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx 64. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 65. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 66. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 67. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 68. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 69. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 70. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 71. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 72. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 73. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 74. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 75. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 76. Kassa sissetuleku order, 77. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 78. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 79.

117.OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 118. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 119. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 120. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 121. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 122. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 123. OÜ R ja AS BG vaheline arve nr xxxx, 124. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 125. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 126. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx, 127. OÜ R ja OÜ M vaheline arve nr xxxx. (XI kd, lk 55-59, 77, 83-96). Vaatlusprotokollis loetletud arved ja lepingud on lisatud protokollile (11 kd lk 97-145, 12 kd, 13kd ja 14 kd) Kaitsjad osutasid tõendite uurimise käigus, et osade arvete puhul ei ole tegemist originaalidega, kuid sisuliselt ei ole vaidlustatud asjaolu, et kõnealused arved on OÜ R, OÜ C, OÜ M, AS BG poolt arvetel nimetatud äriühingutele esitatud. Pangakontode väjavõtted kinnitavad, et nimetatud arvete alusel on ülekandeid tehtud. Eelpoolloetletud arved on äravõetud AS BG tööruumides, mistõttu on eluliselt usutav, et tegemist on arvetega, mis reaalselt arvetel nimetatud äriühingute poolt ka esitati teistele äriühingutele tasumiseks. 18.01.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 17.01.2005.a läbiotsimise käigus OÜ BG ruumidest aadressil xxxx leitud ja äravõetud arvutit. Vaatluse käigus eemaldati arvutilt korpuse küljekaan ja kõvaketas xxxx, ATA ühendati kopeerimisarvutiga Fujitsu Siemens Scenic nr xxxx, kasutades selleks IDE kaablit. Vaadeldavast kõvakettast tehti koopia kopeerimisarvuti Fujitsu Siemens Scenic nr xxxx kõvakettale. Vaatluse lõpus paigaldati vaadeldud arvutile tagasi eemaldatud kõvaketas (XV kd, tl 1). Arvuti kõvakettalt on tehtud väljatrükid AS BG ja LM arvesaateleht xxxx, AS BG ja OÜ C arve-saateleht xxxx, AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx, AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx, Arvuti kõvakettalt on tehtud väljatrükid AS BG ja LM arvesaateleht xxxx, AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx, AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx, AS BG ja OÜ L arve-saateleht xxxx, 05.01.2004 hankeleping AS BG ja AS LM vahel, 20.05.2004 hankeleping AS BG ja AS LM vahel, OÜ M ja OÜ C vaheline arve-saateleht xxxx, AS BG ja OÜ R arve-saateleht xxxx (15 kd lk 2-5, 33,63,119-120, 154-159). 18.01.2005 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 17.01.2005.a läbiotsimise käigus OÜ BG ruumidest aadressil xxxx leitud ja äravõetud arvutit. Vaatluse käigus eemaldati arvutilt korpuse küljekaan ja kõvaketas Seagate Barracuda 7200.7 S/N xxx ühendati kopeerimisarvutiga Fujitsu Siemens Scenic nr xxxx, kasutades selleks IDE kaablit. Vaadeldavast kõvakettast tehti koopia kopeerimisarvuti Fujitsu Siemens Scenic nr xxxx kõvakettale. Vaatluse lõpus paigaldati vaadeldud arvutile tagasi eemaldatud kõvaketas (XV kd, tl 160). Arvuti kõvakettalt on tehtud väljatrükid OÜ M ja AS LM vahelised arve saatelehed nr xxxx, xxxx, xxxx (15 kd lk 161-163)

257.OU C sularaha väljamakse Sampo pangast 02.08.2004. Vaatlusprotokollis loetletud väljamakse orderid on lisatud protokollile (16 kd lk 38-118, 17 kd lk 1-177). Nimetatud väljamakse orderid kinnitavad, et OÜ C arvelt võeti kogu sinna laekunud raha sularahas pangakontolt välja. 20.10.2004 (9 kd lk 160 ) on AS BG esitanud AS-le LM arve vastavalt teostatud tööde eest, vastavalt ehituse töövõtulepingule nr 04/08/06R, 06.08.2004 ja tööde üleandmise vastuvõtmise aktile 09/05 R summas 195 000 krooni + km 35100. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 09/05 R kohaselt on H.I andnud tellija esindajale VLle 15.09.2004 üle laoruumide põhikonstruktsioonide väljaehitamise (24 kd lk 36). 06.08.2004 lepingu kohaselt kohustus AS BG ehitama välja Xxxx asuvate laoruumide põhikonstruktsioonid. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 15.09.2004 (24kd lk 31-35). Kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajatest ega süüdistatavatest ei ole keegi andnud ütlusi, mis kinnitaksid, et AS BG ei ole ehitanud AS-le LM laoruumide põhikonstruktsioone. AS-il BG olid Maksu- ja Tolliameti andmetel olemas töötajad, seega oli AS-i BG reaalselt võimalik neid töid ka teostada. Tunnistajate VL S ja süüdistatavate H.I, DE ja BC kokkulangevatest ütlustest nähtub, et AS BG rentis AS-lt LM laopindasid. Nimetatud asjolu kinnitab ka mitteeluruumide rendileping (24 kd lk 37-40). Kuna AS BG rentis AS-le LM laopindasid ja tunnistajate ütluste koahselt ka reaalselt Jüri platsil tegutses, ei ole välistatud, et tekkis vajadus ehitada välja laoruumide põhikonstruktsioone. Kuna kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid asjaolu kohta, kas arve nr xxxx aluseks olevaid töid on AS BG AS-le LM teostanud või mitte ja kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistavate kasuks, tuleb nimetatud arvega seotud sisendkäibemaksu arvestamise süüdistuse osa jätta süüdistuse mahust välja. 16.12.03 (11 kd lk 124) on AS BG müünud AS-le LM metallijäätmeid summas 1250 000 krooni + km 225000. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 05.02.04 – 150 000 krooni, 06.02.04 – 115 000 krooni, 12.02.04 – 230 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 06.02.04 – 175 000 krooni, 09.02.04 – 135 000 krooni, 11.02.04 – 100 000 krooni, 13.02.04 – 200 000 krooni, 16.02.04 – 85 000 krooni, 18.02.04 – 100 000 krooni. Samuti nähtub AS BG kontoväljavõttest, et AS-lt LM laekunud summad on kohe edasikantud OÜ-le C 06.02.04 – 169 000 krooni, 09.02.04 – 130 400 krooni, 11.02.04 – 100 500 krooni, 13.02.04 – 195 000 krooni, 16.02.04 – 89 750 krooni, 18.02.04 – 100 000 krooni. OÜ C kontolt nähtuvalt on laekunud summad kohe sularahas välja võetud: 06.02.04 – 168 650 krooni, 09.02.04 – 134 900 krooni, 11.02.04 – 224 400 krooni, 13.02.04 – 194 500 krooni, 16.02.04 – 100 250 krooni, 18.02.04 – 99 750 krooni. Kuigi OÜ C poolt väidetavalt AS-le BG müüdud metallijäätmete müügiarvet kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei uuritud, teeb loetletud pangatehingute jadast kohus järelduse, et toimus sama skeem nagu 30.01.2004, 30.04.2004 ja 24.05.2004 tehingute puhul.

30.01.2004 (11kd lk 122) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 1 436 655 krooni + käibemaks. 30.01.2004 (11 kd lk 123) on samad metallijäätmed samades kogustes müüdud edasi AS-le LM hinnaga 1 496 420 + km 269 355 krooni. AS BG Sampo Panga konto väljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 06.02.04 175 000 krooni, 09.02.04 135 000 krooni, 13.02.04 200 000 krooni, 16.02.04 85 000 krooni, 18.02.04 100 000 krooni. OÜ C Ühispanga konto väljavõttest nähtub, et AS BG on arve eest tasunud OÜ-le C: 30.01.04 107 600 krooni, 02.02.04 93 600 + 56 800 krooni, 03.02.04 35 100 krooni, 04.02.04 summas 150 400 krooni, 05.02.04 summas 150 375 krooni, 06.02.04 summas 100 250 krooni, 09.02.04 summas 150 400 krooni, 13.02.04 summas 99 720 + 90 000 krooni, 16.02.04 summas 127 290 krooni, 18.02.04 summas 200 500 krooni, 20.02.04 summas 43 100 krooni, 21.02.04 summas 47 300 krooni, 23.02.04 summades 88 250 + 50 150 + 50 120 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 30.01.04 Li poolt summas 57 850 krooni + 49 500 krooni, 02.02.04 Li poolt summas 100 000 krooni + 50 000 krooni, 03. 02.04 - 35 000 krooni, 04.02.04 Li poolt 100 000 krooni + 50 000 krooni, 05.02.04 Li poolt 100 000 krooni + 50 000 krooni, 06.02.04 Li poolt 50 000 + 50 000 krooni, 06.02.04 Li poolt 30 krooni, 09.02.04 Li poolt 100 000 + 50 000 krooni, 13.02.04 Li poolt 87 000 krooni + 99 500 krooni, 16.02.04 Li poolt 27 000 krooni + 100 000 krooni, 18.02.04 Li poolt 100 000 krooni + 100 000 krooni, 20.02.04 - 43 000 krooni, 21.02.04 72 600 krooni, 22.02.04 -47 200 krooni, 23.02.04 Li poolt 87 900 krooni + 100 000 krooni. 27.02.2004 (11 kd lk 121) on AS BG müünud AS-le LM metallijäätmeid summas 2 274 222 krooni + km 409360. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 02.03.04 – 300 000 krooni, 03.03.04 – 350 000 krooni, 05.03.04 – 210 000 krooni, 09.03.04 – 100 000 krooni, 10.03.04 – 150 000 krooni, 12.03.04 – 40 000 krooni, 16.03.04 – 100 000 krooni, 17.03.04 – 750 000 krooni, 22.03.04 – 160 000 krooni, 24.03.04 – 150 000 krooni, 25.03.04 – 40 000 krooni, 26.03.04 – 300 000 krooni AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG 01.03.04 – 155 000 krooni, 12.03.04 – 180 000 krooni, 15.03.04 – 100 000 krooni, 17.03.04 – 60 000 krooni,– 18.03.04 – 150 000 krooni AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS-lt LM laekunud summad on koheselt edasi kantud OÜ-le C: 02.03.04 – 300 500 krooni, 03.03.04 - 335000 krooni, 05.03.04 – 100000 krooni,09.03.04 – 96350 krooni, 17.03.04 - 489 400 krooni, 18.03.04 - 269700 krooni, 22.03.04 – 100 250 krooni, 24.03.04 – 150 000 krooni, 26.03.04 – 299 950 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS-lt LM laekunud summad on koheselt edasi kantud OÜ-le C: 17.03.04 - 290 750 krooni, 18.03.04 – 165450 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 02.03.04 - 299 700 krooni, 03.03.04 – 145 150 ja 189 000 krooni, 05.03.04 – 99 700 krooni, 09.03.04 – 96 100 krooni, 17.03.04 – 475 000 krooni, 18.03.04 – 269 000 krooni, 22.03.04 – 100000 krooni, 24.03.04- 149 600 krooni, 26.03.04 – 299 200 krooni, 18.03.04 – Li poolt sularaha 75000 + 73450 krooni, 17.03.04 - L sularaha 40000 krooni + 100000 krooni. Kuigi OÜ C poolt väidetavalt AS-le BG müüdud metallijäätmete müügiarvet kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei uuritud, teeb loetletud pangatehingute jadast kohus järelduse, et toimus sama skeem nagu 30.01.2004, 30.04.2004 ja 24.05.2004 tehingute puhul. 31.03.2004 (11 kd lk 120) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 3 919 032 krooni + käibemaks. 31.03.2004 (11 kd lk 119) on samad metallijäätmed samades kogustes müüdud edasi AS-le LM hinnaga 4 040 255 + km 727 245.90 AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 31.03.04 – 200 000 krooni, 01.04.04 – 90 000 krooni, 05.04.04 – 150 000 krooni, 07.04.04 – 200 000 krooni, 08.04.04 – 150 000 krooni, 12.04.04 – 225 000 krooni, 13.04.04 – 110 000 krooni, 14.04.04 – 300 000 krooni, 15.04.04 – 584 000 krooni, 16.04.04 – 140 000 krooni,

19.04.04 – 295 000 krooni, 20.04.04 – 120 000 krooni, 21.04.04 – 530 000 krooni, 26.04.04 – 400 000 krooni, 27.04.04 – 450 000 krooni, 28.04.04 – 220 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 31.03.04 – 500 000 krooni, 02.04.04 – 180 000 krooni, 08.04.04 – 200 000 krooni, 14.04.04 – 150 000 krooni, 21.04.04 – 170 000 krooni, 28.04.04 – 200 000 krooni. OÜ C Sampo Panga konto väljavõttest nähtub, et AS BG on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 31.03.04 summades 100 500 + 100 000 krooni, 01.04.04 summades 201 000 + 29 500 krooni, 05.04.04 summas 140 900 krooni, 06.04.04 summas 72 800 krooni, 07.04.04 summades 182 700 + 180 000 + 148 000 + 75 300 krooni, 12.04.04 summas 148 000 krooni, 13.04.04 summas 150 krooni, 14.04.04 summades 150 000 + 149 200 + 75 400 = 374 600 krooni, 15.04.04 summas 378 000 krooni, 19.04.04 summas 149 300 krooni, 20.04.04 summas 178 000 krooni 21.04.04 summas 47 275 krooni, 22.04.04 summas 207 000 krooni, 23.04.04 summas 432 100 krooni, 26.04.04 summades 150 000 + 149 800 + 131 500 + 126 000 krooni, 27.04.04 summades 180 000 + 166 000 + 99 850 krooni, 28.04.04 summades 200 500 + 120 000 + 100 000 krooni, 29.04.04 summas 194 100 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 31.03.04 10 000 + 10 000 + 180 000 krooni, 01.04.04 29 400 + 200 400 krooni, 05.04.04– 19 800 + 25 000 + 25 000 + 70 665 krooni, 06.04.04 - 72 600 krooni, 07.04.04 599 975 krooni, 12.04.04 147 600 krooni, 13.04.04 145 krooni, 14.04.04 398 700 krooni, 15.04.05 377 050 krooni, 19.04.04 (SR) 148 900 krooni, 20.04.04 189 600 krooni, 21.04.04 141 900 krooni, 22.04.04 206 475 krooni, 23.04.04 431 000 krooni, 26.04.04 555 850 krooni, 27.04.04 444 700 krooni, 28.04.04 419 428 krooni, 29.04.04 193 600 krooni. 30.04.2004 (11kd lk 116) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 4 286 205.70 krooni + käibemaks. 30.04.2004 (11 kd lk 115) on samad metallijäätmed samades kogustes müüdud edasi AS-le LM hinnaga 4 373 672 krooni + km 787260.95. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 03.05.04 – 565 000 krooni, 04 05 04 – 350 000 krooni, 05.05.04 – 199 000 krooni, 06.05.04 – 510 000 krooni, 11.05.04 – 500 000 krooni, 12.05.04 – 305 000 krooni, 13.05.04 – 300 000 krooni, 14.05.04 – 300 000 krooni, 17.05.04 – 510 000 krooni, 18.05.04 – 275 000 krooni, 19.05.04 – 540 000 krooni, 20.05.04 – 195 000 krooni, 21.05.04 – 300 000 krooni AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 05.05.04 – 160 000 krooni, 18.05.04 – 45 000 krooni, 26.05.04 – 180 000 + 132 732 krooni OÜ C Sampo Panga konto väljavõttest nähtub, et AS BG on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 03.05.04 - 160 000 + 150 000 + 150 000 krooni, 04.05.04 - 350 000 krooni, 05.05.04 - 192 300 krooni, 06.05.04 350 875 krooni, 11.05.04 - 350 000 krooni, 12.05.04 - 358 775 krooni, 13.05.04 - 300 100 krooni, 14.05.04 - 300 000 krooni, 17.05.04 -351 000 krooni, 18.05.04 - 192 000 krooni, 19.05.04 - 180 000 krooni, 20.05.04 - 95 000 krooni, 21.05.04 - 300 000 krooni, 24.05.04 85 000 krooni, 25.05.04 393 950 krooni, 26.05.04 - 38 200 krooni, 28.05.04 - 352 000 krooni, 31.05.04 - 300 000 krooni. OÜ C Swedbanki konto väljavõttest nähtub, et AS BG on peale AS-lt LM rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 06.05.04 summas 100 250 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 03.05.04 - 458 800 krooni, 04.05.04 - 349 100 krooni, 05.05.2004 - 191 800 krooni, 06.05.04 - 24 500 + 25 000 + 25 000 + 25 000 + 250 000 krooni, 11.05.04 - 349 100 krooni, 12.05.04– 25 + 50 + 357 825 krooni, 13.05.04– 299 350 krooni, 14.05.04– 50+1900+20 000 + 299 250 krooni, 17.05.04 – 25 + 350 100 krooni, 18.05.04 – 191 500 krooni, 19.05.04 - 50 + 25 000 + 154 500 krooni, 20.05.04 - 94 750 krooni, 21.05.04 – 299 250 krooni, 24.05.04 84 800 krooni, 25.05.04 - 250 000 krooni, 26.05.04 - 144 950 krooni, 28.05.04–350 100 krooni, 31.05.04 - 299 250 krooni, 06.05.04– 100 000 krooni.

24.05.2004 (11 kd lk 114) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 2 390 233 krooni + käibemaks. 24.05.2004 (11 kd lk 117) on samad metallijäätmed samades kogustes müüdud edasi AS-le LM hinnaga 2 439 015 krooni + km 439 022.70. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud AS-le BG : 24 05 04 – 135 000 krooni, 25.05.04 – 394 000 krooni, 26.05.04 – 50 000 krooni, 31.05.04 – 300 000 krooni, 01.06.04 – 154 302.85 krooni. OÜ C Sampo Panga konto väljavõttest nähtub, et AS BG on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 01.06.04 summas 404 750 krooni, 02.06.04 summas 382 100 krooni, 04.06.04 summas 371 300 krooni, 07.06.04 summas 396 900 krooni, 08.06.04 summas 385 600 krooni, 09.06.04 summas 206 540 krooni,10.06.04 Betox arvete tasumine kokku summas 482 500 krooni. OÜ C Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 28.05.04 200 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 01.06.04 399 825 krooni, 02.06.04 381 125 krooni, 04.06.04– 370 375 krooni, 07.06.04– 395 900 krooni, 08.06.04 384 600 krooni, 09.06.04 206 000 krooni, 10.06.04 481 325 krooni, 28.05.04 – L poolt 100 000 krooni + 100 000 krooni. 27.05.2004 (13 kd lk 101) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1533 900 krooni + käibemaks. Kõnealune metall on müüdud samades kogustes edasi OÜ-le L kolmes osas: 27.05.2004 (13 kd lk 102) summas 380 160 krooni + km, 27.05.2004 (13 kd lk 103) summas 926 640 krooni + km ja 27.05.2004 (13 kd lk 104) summas 258 390 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 27. 05.2004 (10 kd lk 312) summas 384 000 krooni + km 69 120, 27. 05.2004 (10 kd lk 213) summas 936 000 krooni + km 168 480 ja 27. 05.2004 (10 kd lk 311) summas 261 000 krooni + 46980 km OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 01.06.04 150 000 krooni, 01.06.04 – 100 000 krooni ja 02.06.04 - 103 220 krooni; 27.05.04 400 000 krooni, 01.06.04 - 150 000 krooni, 02.06.04 – 50 000 krooni, 02.06.04 246 880 krooni, 04.06.04 61 000 krooni. OÜ L Swedbank ́i kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 28.05.04 – 281 453.40 krooni, 02.06.04 –233 026.60 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 01.06.04 128 364. 80 krooni, 03.06.04 –87 224 krooni, 02.06.04 - 108 000 krooni + 125 000 krooni, 27.05.04 70 000 krooni, 28.05.04 –470 000 krooni, 01.06.04 171 635 krooni, 01.06.04 –100 000 krooni, 02.06.04 - 153 120 krooni, 03.06.04 –151 780. 20 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 28.05.04 – 103 800 krooni, 31.05.04 – 178 000 krooni. OÜ C Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 28.05.04 summas 200 500 krooni, 31.05.04 summas 153 000 krooni, 02.06.04 summas 100 300 krooni, 04.06.04 summas 150 922 krooni, 04.06.04 summas 28 000 krooni, 07.06.04 summas 111 720 krooni, 09.06.04 summas 115 000 krooni, 10.06.04 summas 100 300 krooni + 99 600 krooni krooni, 17.06.04 summas 140 600 krooni, 18.06.04 summas 200 500 krooni, 21.06.04 summas 83 500 krooni, 22.06.04 summades 115 400 + 80 200 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 28.05.04 Li poolt 100 000 krooni + 100 000 krooni, 31.05.04 Li poolt 52 600 krooni + 120 000 krooni, 02.06.04 Li poolt 100 000 krooni, 04.06.04 Li poolt 100 000 krooni + 99 925 krooni, 07.06.04 – 111 450 krooni, 09.06.04 Li poolt summas 100 000 krooni, 10.06.04– Li

poolt vm summas 100 000 + 99 425 krooni. 17.06.04– Li poolt 40 200 + 100 000 krooni, 18.06.04 Li poolt 100 000 + 100 000 krooni 21.06.04– 99 800 krooni. 22.06.04– Li poolt 100 000 krooni + 95 125 krooni. 28.05.2004 (13 kd lk 106) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 684 069.40 krooni + käibemaks. Kõnealune metall on müüdud samades kogustes edasi OÜle L 28.05.2004 (13 kd lk 105) kogusummas 698 043 krooni + km. OÜ L on ostetud metallist müünud sama alumiiniumi jäätmete koguse edasi AS-le LM 31. 05.2004 (10 kd lk 308) summas 278800 krooni + km 50184. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 08.06.04 180 000 + 148 984 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on arve eest tasunud ja peale AS-lt LM rahade laekumist on ka see summa edasi kantud AS-le BG : 07.06.04 –150 000 + 106 776 krooni, 08.06.04 –195 000 + 175 500 + 15 086 krooni, 09.06.04 –100 000 + 81 828.75 krooni, 17.06.04 –16 803 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 11.06.04 400 750 krooni ja 15.06.04 - 491 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 11.06.04– 399 750 krooni ja 15.06.04– 489 600 krooni. 28.05.2004 (13 kd lk 107) on OÜ C müünud AS-le BG metalli kogusummas 604 268.00 krooni + käibemaks. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜle L 28.05.2004 (13 kd lk 108) summas 269 800 krooni + km ja 28.05.2004 (13 kd lk 109) summas 346 800 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 28. 05.2004 (10 lk 310) summas 275 500 krooni + km 49590 ja 28. 05.2004 (10 kd lk 309) summas 379 665 krooni + km 68339.70. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 04.06.04 –160 000 + 150 000 + 15 090 krooni, 07.06.04 – arve alusel 199 000 + 198 000, 08.06.04 –51 004.70 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arve eest ja peale AS-lt LM rahade laekumist samad summad edasi kandnud AS-le BG : 03.06.04 –100 000 krooni, 04.06.04 –186 364 krooni, 07.06.04 –32 000 krooni, 03.06.04 –116 000 krooni, 04.06.04 –185 000 krooni, 07.06.04 –108 224 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 16.06.04 175 000 krooni, 21.06.04 438 900 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 16.06.04– 174 700 krooni, 21.06.04 437 750 krooni 31.05.2004 (13 kd lk 111) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 292 675 krooni + km. 31.05.2004 (13 kd lk 110) on kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L summas 298 655 krooni + km. 01.06.2004 (13 kd lk 79) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1 167 916.60 krooni + km. 31.05.2004 (13 kd lk 81) on kõnealusest metallist alumiiniumi ja niklisulamijäätmed müüdud samades kogustes edasi OÜ-le L kogusummas 478 966.40 krooni. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes koos teiste jäätmetega edasi AS-le LM: 31. 05.2004 (10 kd lk 306) kogusummas 693490 krooni + km 124828.20 ja 31. 05.2004 (10 kd lk 307) kogusummas 514 469.60 krooni + km 92604.

OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 18.06.04 - 340 000 krooni , 25 06.04 106 450 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 18.06.04 393 300 krooni, 25 06.04– 134 000 krooni. 10.06.2004 (13 kd lk 100) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1 023 236 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud neljas osas kokku samas koguses edasi OÜ-le L. 10.06.2004 (13 kd lk 96) summas 291 284 krooni + km, 14.06.2004 (13 kd lk 97) summas 267 399 krooni + km, 16.06.2004 (13 kd lk 98) summas 229 555 krooni + km, 17.06.2004 (13 kd lk 99) summas 255 879 krooni + km. OÜ L on neljas osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 11. 06.2004 (10 kd lk 303) summas 299265 krooni + km 53867.70, 15.06.2004 (10 kd lk 301) summas 274725 krooni + km 49450.50, 16. 06.2004 (10 kd lk 300) summmas 235845 krooni + km 42452.10, 18. 06.2004 ( 10 kd lk 299) summas 262 890 krooni + 47320.20. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 15.06.04 – 170 000 + 172 000 krooni, 21.06.04 – 160 000 + 160 000 krooni, 21.06.04 – 160 000 krooni, 28.06.04 – 120 000 krooni, 28.06.04 – 190 000 krooni, 28.06.04 – 130 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 18.06.04 144 000 krooni, 21.06.04 97 000 + 93 000 + 68 000 krooni, 28.06.04 – arve alusel 130 000 + 120 000 krooni, 29.06.04 65 530.82 krooni, 29.06.04 –90 875.86 + 84 000 krooni, 01.07.04 – 80 000 krooni, 06.07.04 –16 000 krooni, 01.07.04 171 000 + 100 000 krooni, 02.07.04 – arve alusel: 30 937.93 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 28.06.2004 180 950 + 110 000 + 190 050 krooni, 29.06.2004 140 490 + 100 000 krooni, 30.06.2004 120 800 + 90 000 krooni. 02.07.04 91 400 krooni, 05.07.04 101 300 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 28.06.2004 50 + 109 700 + 289 200 krooni, 29.64.2004 200 krooni + 24 500 krooni + 75 000 krooni + 140 200 krooni, 30.06.2004 210 200 krooni, 02.07.04 – 91 100 krooni, 05.07.04 - 100 000 krooni. 11.06.2004 (13 kd lk 88) on AS BG müünud Lile metallijäätmed summas 932 400 krooni + km. 14. 06.2004 (10 kd lk 302) on OÜ L metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 954 000 krooni + km 171720.00. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 16.06.04 150 000 + 130 000 krooni, 21.06.04 –190 000 krooni, 21.06.04 –150 000 krooni, 16.06.04 – 172 000 krooni, 17.06.04 – 165 000 krooni, 21.06.04 – 160 000 krooni, 01.07.04 – 100 000 krooni AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on arve eest tasunud ja peale AS-lt LM rahade laekumist peaaegu samad summa edasi kandnud AS-le BG : 15.06.04 – 165 000 + 160 000 krooni, 16.06.04 – 175 000 krooni, 17.06.04 – 150 000 + 130 000 krooni. AS BG ja OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttetest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud OÜ-le C: 21.06 – 190000+ 148900+ 100000 krooni, 16.06.04– 175 000 krooni, 17.06.04 – 80 000 + 100 250 + 98 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 21.06.04 437 750 krooni, 16.06.04– 174 700 krooni, 17.06.04 – 100000 krooni, 277 300 krooni. Kuigi OÜ C poolt väidetavalt AS-le BG müüdud metallijäätmete müügiarvet kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei uuritud, teeb kohus, vaadates loetletud pangatehingute jada ja üldist

toimivat skeemi, järelduse, et ka käesoleval juhul toimus fiktiivsete arvete järgi sama ost-müügi tehingute skeem nagu teiste kriminaalasjas uuritud analoogiliste tehingute puhul. 21.06.2004 (13 kd lk 95) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 282 065 krooni + km. 21.06.2004 (13 kd lk 94) ) on kõnealune metall müüdud samas koguses edasi OÜ-le L summas 287 821 krooni + km. OÜ L on metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 21. 06.2004 (10 kd lk 296) summas 295062 krooni + km 53111.27. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 06.07.04 158 173.87 + 120 000 krooni, 06.07.04 70 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 06.07.04 188 684.02 krooni, 08.07.04 150 945.70 krooni OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 08.07.04 190 000 + 178 050 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 08.07.04 - 367 100 krooni. 21.06.2004 (13 kd lk 84) on OÜ C müünud AS-le BG vasejäätmeid summas 701 209 krooni + km ja roostevaba terase jäätmed summas 411 985 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas kokku samas koguses edasi OÜ-le L. 21.06.2004 (13 kd lk 85) summas 715 520 krooni + km ja 21.06.2004 (13 kd lk 86) summas 420 393 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 21. 06.2004 (10 kd lk 298) summas 732290 krooni + 131812.20 ja 21. 06.2004 (10 kd lk 297) summas 429 948 krooni + km 77390.64. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 21.06.04- 130 000 krooni, 28.06.04- 130 000 + 120 000 + 100 000 krooni, 29.06.04 - 130 000 + 120 000 krooni, 02.07.04 – 150 000 + 100 000 krooni, 06.07.04 –157 338.64 + 100 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 02.07.04 119 062.07 + 110 000 + 104 200 krooni, 06.07.04 190 000 + 165 251.53 + 160 000 + 16 000 krooni, 06.07.04 –184 748.47 + 150 000 krooni, 06.07.04 –150 000 + 11 315.98 krooni, 08.07.04 –150 945.70 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 01.07.2004 160 000 + 102 500 + 100 000 krooni, 06.07.2004 174 000 + 47 500 krooni, 07.07.2004 100 000 + 100 000 + 81 000 krooni, , 09.07.04 115 600 krooni, 13.07.04 113 200 + 110 000 + 106 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 01.07.2004 102 200 + 259 350 krooni, 06.07.2004 – 50 + 1000 + 1800 + 23 000 + 24 000 + 25 000 + 173 200 + 226 300 krooni, 07.07.2004 –80 750 + 99 750 + 99750 krooni, 09.07.04–115 300 krooni, 13.07.04 9700 + 90 000 + 124 880 + 215 400 krooni. 28.06.2004 (13 kd lk 75) on OÜ C müünud AS-le BG erinevaid metallijäätmeid summades 226 649 krooni + km, 267 208 krooni + km, 379 362 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas kokku samas koguses edasi OÜ-le L. 28.06.2004 (13 kd lk 78) summas 231 275 krooni + km, 29.06.2004 (13 kd lk 77) summas 272 625 krooni + km, 29.06.2004 (13 kd lk 76) summas 387 156 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 28.06.2004 (10 kd lk 295) summas 236060 krooni + km 42490.80, 30. 06.2004 (10 kd lk 294) summas

279616 krooni + km 50330.88, 30.06.2004 (10 kd lk 292) summas 397212 + km 71498.16 krooni OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 06.07.04 –178 550.80 + 100 000 krooni, 06.07.04 –129 946.88 krooni, 07.07.04 –100 000 + 100 000 krooni, 08.07.04 –100 000 krooni, 09.07.04 –230 000 krooni, 13.07.04 –138 710.16 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 07.07.04 - 130 000 + 100 000 krooni, 09.07.04 –42 904.50 krooni, 09.07.04 –188 400 krooni, 13.07.04 –133 298.21 krooni, 13.07.04 - 82 783 krooni, 14.07.04 –99 900 krooni, 16.07.04 –137 000 + 100 000 krooni, 19.07.04 –37 161.08 krooni. OÜ C SEB panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 06.07.04 - 203 300 krooni, 07.07.04 100 000 krooni, 09.07.04 90 700 krooni, 13.07.04 - 181 300 krooni, 14.07.04 158 900 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 13.07.04 - 100 000 krooni, 06.07.2004 179 400 + 99 700 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontodelt sularahas väljavõetud järgmiselt: 06.07.04 – L poolt 100 000 + 100 000 krooni, 07.07.04 – Li poolt 70 000 + 99 400 krooni, 09.07.04 – 90 475 krooni, 13.07.04 – Li poolt 80 800 + 100 000 krooni, 14.07.04 – Li poolt 58 500 + 100 000 krooni, 13.07.04 – 25 + 9700 + 90 000 + 124 880 + 215 400 krooni, 06.07.2004 – 50 + 1000 + 1800 + 23 000 + 24 000 + 25 000 + 173 200 + 226 300 krooni. 29.06.2004 (13 kd lk 83) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 239 580 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 29.06.2004 (13 kd lk 82) summas 244 470 krooni + km. OÜ L on metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 30. 06.2004 (10 kd lk 293) summas 249528 krooni + km 44915.04. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 08.07.04 –294 443.04 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 19.07.07 – 188 474.60 + 100 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 22.07.04 218 000 + 58 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 22.07.04 - 50 + 57 800 + 217 450 krooni. 02.07.2004 (13 kd lk 63) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 696 920 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 02.07.2004 (13 kd lk 64) summas 711 200 krooni + km. OÜ L on metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 05.07.2004 (10 kd lk 291) summas 728000 krooni + km 131040.00. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 13.07.04 –100 000 krooni, 14.07.04 –100 000 krooni, 15.07.04 –2570 krooni, 16.07.04 –234 501 krooni, 19.07.04 –421 969 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 20.07.04 –150 000 +

150 000 + 147 000 + 100 000 krooni, 21.07.04 – 100 000 + 100 000, 22.07.04 –60 000 + 32 216 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on arve eest tasunud OÜ-le R: 07.07.04 – 100 000 + 50 000 krooni, 09.07.04 - 112 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on tasunud arve eest OÜ-le R: 07.07.04 – 88 885 krooni, 08.07.04 – 105 000 krooni, 08.07.04 – 75 200 krooni, 12.07.04 – 45 400 krooni, 13.07.04 – 99 000 krooni, 13.07.04 – 249 180.60 krooni, 19.07.04 – 23 080 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 07.07.04 – 99 780 + 49 800 krooni, 09.07.04– 111 700 krooni, 07.07.04 – 88 600 krooni, 08.07.04 – 104 700 krooni, 08.07.04 – 75 000 krooni, 12.07.04 – 45 000 krooni, 13.07.04 – 98 750 krooni, 13.07.04 –248 600 krooni, 19.07.04 –23 000 krooni. 05.07.2004 (13 kd lk 52) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summades 507 028 krooni + km, 247 591 krooni + km, 222 585 krooni + km, 23378 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud neljas osas kokku samades kogustes (v.a alumiiniumpurgid) edasi OÜle L 12.07.2004 (13 kd lk 49) summas 270 584 krooni + km, 09.07.2004 (13 kd lk 53) summas 246 863 krooni + km, 05.07.2004 (13 kd lk 57) summas 252 399 krooni + km, 07.07.2004 (13 kd lk 55) summas 227 289 krooni + km. OÜ L on neljas osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 15.07.2004 (10 kd lk 286) summas 277848 krooni + km 50012.64, 12.07.2004 (10 kd lk 287) summas 253490.40 krooni + km 45628.27, 06.07.2004 (10 kd lk 289) summas 257550 krooni + km 46359.00, 08.07.2004 (10 kd lk 288) 232024.80 + km 41764.46. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 26.07.04 - 84 860.54 + 43 000 krooni, 27.07.04 – arve alusel 200 000 krooni, 23.07.04 – 30 000 krooni, 26.07.04 –269 118.67 krooni, 21.07.04 –200 000 krooni, 22.07.04 –60 000 + 43 909 krooni, 23.07.04 – arve alusel: 273 789.26 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 28.07.04 – 119 289.10 krooni, 28.07.04 –100 000 + 100 000 krooni, 27.07.04 – arve alusel, 150 000 + 58 000 krooni, 28.07.04 – arve alusel 83 298.60 krooni, 26.07.04 –190 000 krooni, 27.07.04 – 85 000 + 23 830.80 krooni, 27.07.04 –190 000 + 78 210.75 krooni. OÜ C SEBpanga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on tasunud arve eest OÜ-le C ja peale OÜlt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud OÜ-le C: 16.07.04 - 100 250 krooni, 19.07.04 - 72 250 krooni, 21 07 04 200 500 krooni, 22.07.04 100 250 krooni, 23.07.04 174 000 krooni, 26.07.04 100 250 krooni, 28.07.04 - 110 300 krooni, 29.07.04 37 000 krooni, 26.07.04 180 000 + 131 500 krooni, 27.07.04 151 250 + 150 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 16.07.04 – 100 000 krooni, 19.07.04 – 72 050 krooni, 20.07.04– Li poolt 80 300 + 19 000 krooni, 21.07.04– Li poolt 97 200+ 100 000 krooni, 22.07.04 – Li poolt 79 800 + 100 000 krooni, 23.07.04 – Li poolt 73 750 + 99 850 krooni, 26.07.04 – 100 000 krooni, 28.07.04– Li poolt 96 000 krooni + 100 000 krooni, 29.07.04 – 77 250 krooni, 26.07.04 310 700 krooni, 27.07.04 - 300 450 krooni. 06.07.2004 (13 kd lk 58) AS BG müünud Lile metallijäätmed summas 451 080 krooni + km. 07. 07.2004 (10 kd lk 290) on OÜ L metallijäätmed müünud samas koguses edasi ASle LM 462730 krooni + km 83291.40. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 10.07.04 –296 021.40 + 250 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 19.07.04 – 95 000 krooni, 22.07.04 – 11 784 krooni, 23.07.04 –154 000 + 150 000 krooni, 26.07.04 –121 490. 40 krooni.

AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ-lt L laekunud summa on edasikantud OÜ-le R: 19.07.04 - 119900 ja 27.07.04 199 000 ja 100 398.90 krooni. OÜ R Sampo Panga väljavõttest nähtub, et ülekantud summad on koheselt sularahas väljavõetud 19.07.04 119 6000 kroonija 27.07.04 198 674 krooni ja 100000 krooni. Ehkki kriminaalasjas ei ole uuritud arvet, mis näitaks, et AS BG oleks OÜ-le L müüdud metalli omandanud justkui OÜ-lt R, võib pangakonto väljavõtteid ja üldist toimivat skeemi vaadates, teha järelduse, et ka käesoleval juhul toimus fiktiivsete arvete järgi sama ost-müügi tehingute skeem nagu teiste kriminaalasjas uuritud analoogiliste tehingute puhul. 19.07.2004 (13 kd lk 67) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 579 187 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas kokku samades kogustes edasi OÜ-le L 19.07.2004 (13 kd lk 66) summas 296 204 krooni + km ja 20.07.2004 (13 kd lk 65) summas 294 803 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM 22.07.2004 (10 kd lk 282) summas 302 880 krooni + km 54518.40 ja 20.07.2004 (10 kd lk 284) 304 320 krooni + km 54777.60 krooni. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 30.07.04 – 200 000 krooni, 02.08.04 –157 398.40 krooni, 28.07.04 –159 097.60 krooni, 30.07.04 –200 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 03.08.04 –196 500 + 153 021.65 krooni, 04.08.04 –160 000 krooni, 05.08.04 –189 521. 65 krooni, 03.08.04 –110 000 + 43 500 krooni, 04.08.04 –154 367.80 + 150 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 05.08.04 – 42 600 krooni, 06.08.04 – 34 100 krooni, 06.08.04 – 15 000 krooni, 10.08.04 – 253 341.66 krooni, 11.08.04 – 102 400 + 97 000 krooni, 13.08.04 – 50 100 krooni, 16.08.04 – 168 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 06.08.04 – 34 050 krooni, 06.08.04 – 15 000 krooni, 10.08.04 –252 700 krooni, 11.08.04 –198 000 krooni, 13.08.04 –50 000 krooni, 16.08.04 –168 000 krooni. 19.07.2004 (13 kd lk 59) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1568 497.40 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas kokku samades kogustes edasi OÜ-le L: 19.07.2004 (13 kd lk 60) kogusummas 471 500 krooni + km, 21.07.2004 (13 kd lk 61) summas 372 996 krooni + km, 23.07.2004 (13 kd lk 62) summas 756 000 krooni. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 19.07.2004 (10 kd lk 285) kogusmmas 483117.50 krooni + km 86961.15, 23.07.2004 (10 kd lk 283) summas 382560 krooni + km 68860.80, 26.07.2004 (10 kd lk 280) summas 775600 krooni + km 139608. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 27.07.04 – 300 000, 28.07.04 –234 078.65 + 36 000 krooni, 28.07.04 –– 451 420.80 krooni, 28.07.04 – 915 208 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 28.07.04 –114 000 + 100 000 + 57 000 krooni, 29.07.04 –150 000 + 135 370 krooni, 29.07.04 –29 630 krooni, 30.07.04 – 150 000 + 150 000 + 110 505.30 krooni, 30 .07.04 –103 000 krooni, 02.08.04 –190 000 + 161 000 + 150 000 + 145 000 + 143 080 krooni OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 28.07.04 199 000 + 197 500 + 74 000 + 22 000 krooni, 29.07.04 180 000 + 135 000 + 82 220 krooni, 30.07.04 198 900 + 198 000 + 99 600 krooni, 02.08.04 186 782 + 180 500 + 140 000 + 123 00 krooni.

Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 02.08.04 –7900 + 60 000 + 302 700 + 325 900 krooni, 28.07.04 100 + 23 700 + 25 000 + 25 000 + 395 500 krooni, 29.07.04 – 25 + 82 000 + 314 200 krooni, 30.07.04 99 350 + 395 900 krooni. 27.07.2004 (13 kd lk 74) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1085 722.60 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas kokku samades kogustes edasi OÜ-le L: 27.07.2004 (13 kd lk 72) summas 533 554 krooni + km ja 28.07.2004 (13 kd lk 73) kogusummas 574 325.40 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 27.07.2004 (10 kd lk 279) summas 545571.80 krooni + km 98202.92 ja 30.07.2004 (10 kd lk 276) kogusummas 587 444 + km 105739.92. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 02.08.04 –390 000 krooni, 03.08.04 –110 000 krooni, 04.08.04 –143 774.72 krooni, 02.08.04 – 443 183.02 krooni, 04.08.04 –250 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 10.08.04 –150 000 + 150 000 + 90 000 + 49 000 krooni, 11.08.04 –190 594.65 krooni, 05.08.04 –190 000 + 47 000 krooni, 06.08.04 –134 000 + 100 000 krooni, 10.08.04 –156 704 + 150 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 16 08 04 – 190 000 krooni, 17.08.04 – 250 522.65 krooni krooni, 18.08.04 – 111 000 + 170 000 krooni, 19.08.04 – 304 000 krooni, 23.08.04 – 59 000 + 405 350.50 krooni, 16.08.04 – 190 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 17.08.04 –249 800 krooni, 18.08.04 – 110 900 + 169 600 krooni, 19.08.04 – 303 250 krooni, 23.08.04 – 59 300 + 404 000 krooni, 16.08.04 – 189 700 krooni. 26.07.2004 (13 kd lk 68) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 823 204.51 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas kokku samades kogustes edasi OÜ-le L: 26.07.2004 (13 kd lk 69) summas 261 793 krooni + km, 29.07.2004 (13kd lk 70) summas 264 600 krooni + km ja 23.07.2004 (13 kd lk 71) summas 313 611 krooni + km . OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 28.07.2004 (10 kd lk 278) summas 268821 krooni + km 48387.78, 30.07.2004 (10 kd lk 277) summas 270000 krooni + km 48600, 26.07.2004 (10 kd lk 281) summas 321501.20 krooni + km 57870.22. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 06.08.04 –234 000 krooni, 10.08.04 – 256 180.20 krooni, 04.08.04 –100 000 krooni, 05.08.04 – 175 000 + 75 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 17.08.04– 180 000 + 180 000 krooni , 13.08.04 –133 938.30 + 100 000 krooni, 19.08.04– 80 000 krooni, 11.08.04 – 70 000 krooni, 12.08.04 –150 000 + 54 000 krooni, 13.08.04 –96 061.70 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 24.08.04 – 197 000 krooni, 26.08.04 – 154 000 + 150 000 + 101 400 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 24.08.04 – 115 000 krooni, 26.08.04 – 29 000 krooni, 27.08.04 – 50 100 krooni, 31.08.04 – 456 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 24.08.04 – 115 000 krooni, 26.08.04 – 55 900 krooni, 27.08.04 – 50 000 krooni, 31.08.04 –454 900 krooni 24.08.04 – 96 500 + 100 000 krooni, 26.08.04 – 401 126 krooni.

02.08.2004 (13 kd lk 25) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 289 401 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 02.08.2004 (13 kd lk 26) summas 295 308 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 02.08.2004 (10 kd lk 275) summas 293415 krooni + km 52814.70. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 10.08.04 – 200 000 + 100 000 krooni, 23.08.04 – 46 229.70 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arve eest ja ka peale AS-lt LM rahade laekumist on samas suurusjärgus summad edasi kandnud AS-le BG : 17.08.04 – 54 000 krooni, 19.08.04 – 120 000 + 170 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on tasunud arve eest OÜ-le R: 02.08.04 – 144 083.15 krooni, 03.08.04 – 192 363.20 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 02.08.04 –143 500 krooni, 03.08.04 –191 600 krooni. 02.08.2004 (13 kd lk 46) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1 223 353.60 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades koguses edasi OÜ-le L 02.08.2004 (13 kd lk 47) summas 461 540 krooni + km ja veel mingil kuupäeval, mille arvet ei ole kohtuistungil uuritud. On loogiline, et kuna samasugune kogus sama metalli, mis OÜ C oli müünud AS-le BG , müüdi edasi OÜ Li poolt AS-le LM, pidi OÜ L need ka omandama ja senist tehingute skeemi arvestades on eluliselt usutav ja loogiline, et see metall omandati tehingute kohaselt just AS-lt BG . OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 04.08.2004 (10 kd lk 273) summas 803 700 krooni + km 144666 ja 02.08.2004 (10 kd lk 274) summas 473815 krooni + km. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 12.08.04 –230 000 + 95 000 krooni, 13.08.04 –100 000 krooni, 17.08.04 –170 000 + 160 000 + 110 000 krooni, 23.08.04 –83 366 krooni, 10.08.04 –190 000 krooni, 11.08.04 –260 000 krooni, 12.08 04 –109 101.70 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud AS-le BG : 17.08.04 – 180 000 + 180 000 + 54 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 17.08.04 198 000 + 198 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 17.08.04– 95 000 + 122 500 + 197 500 krooni. 03.08.2004 (13 kd lk 27) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 242 588 krooni + km. Kuna samasugune kogus sama metalli, mis OÜ R oli müünud AS-le BG , müüdi edasi OÜ Li poolt AS-le LM, pidi OÜ L need ka omandama ja senist tehingute skeemi arvestades on eluliselt usutav ja loogiline, et see metall omandati just AS-lt BG . OÜ L on samad metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM 04.08.2004 (10 kd lk 272) summas 249147 krooni + km 44846.46. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 23.08.04 – 293 993.46 krooni.

AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumsit samas suurusjärgus summad edasi kandnud AS-le BG : 23.08.04 – 100 000 krooni + 27.08.04 – 185 000 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 02.09.04 – 152 660 + 50000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 02.09.04 200 000 krooni. 04.08.2004 (13 kd lk 30) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 263 197 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 04.08.2004 (13 kd lk 29) summas 268 568 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 06.08.2004 (10 kd lk 271) summas 263370.40 krooni + km 47406.67. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 19.08.04 – 199 000 + 172 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 23.08.04 – 170 000 + 24.08.04 – 140 000 krooni krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 01.09.04 – 118 679.15 krooni, 02.09.04 – 128 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 01.09.04 – 118 500 krooni, 02.09.04 – 180 000 krooni. 09.08.2004 (13 kd lk 32) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 266 053 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 09.08.2004 (13 kd lk 31) summmas 271 483 krooi + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 11.08.2004 (10 kd lk 270) summas 273257.60 krooni + km 49186.37. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 24.08.04 – 200 000 + 62 221.04 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 24.08.04 – 170 000 + 150 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist selle raha edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 06.09.04 – 250 600 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summa on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 06.09.04 – 250 000 krooni. 11.08.2004 (13 kd lk 20) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 432 407 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 11.08.2004 (13 kd lk 19) summas 441232 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 13.08.2004 (10 kd lk 269) summas 446028 krooni + km 80285.04. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 24.08.04 –226 313.04 krooni, 25.08.04 –35 000 + 35 000 krooni, 26.06.04 – arve 230 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 26.08.04 – 190 000 + 180 000 krooni, 25.08.04 – 35 000 krooni+ 35 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 03.09.04 – 250 600 krooni.

OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 03.09.04 – 131 700 + 105 100 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 03.09.04 – 250 000 krooni, 03.09.04 – 200 000 krooni. 12.08.2004 (13 kd lk 42) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 785 802.80 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osasa samades kogustes edasi OÜ-le L: 12.08.2004 (13 kd lk 45) summas 294 659 krooni + km, 12.08.2004 (13 kd lk 44) summas 235 755 krooni + km, 13.08.2004 (13 kd lk 43) summas 271 425 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 13.08.2004 (10 kd lk 268) summas 301112 krooni + km 54200.16, 13.08.2004 (10 kd lk 267) summas 237150 krooni + km 42687 ja 16.08.2004 (10 kd lk 266) summas 276 712.50 krooni + km 49808.25. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 26.08.04 –355 312.16 krooni, 26.08.04 –279 837 krooni, 26.08.04 –326 520.75 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arve eest ja peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes AS-le BG : 26.08.04 – 177 000 + 170 000 krooni, 23.08.09 –100 000 krooni, 25.08.04 – 35 000 krooni, 30.08.04 – 141 200 krooni, 23.08.09 – 150 000 krooni, 26.08.04 – 170 000 krooni, 27.08.04 –150 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist selle edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 08.09.04 – 34 100 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 07.09.04 – 197 300 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 08.09.04 – 34 050 krooni, 07.09.04 –236 000 krooni. 23.08.2004 (13 kd lk 40) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 802 580.11 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 23.08.2004 (13 kd lk 38) summas 257 983 krooni + km, 25.08.2004 (13 kd lk 37) summas 286 840 krooni + km, 26.08.2004 (13 kd lk 36) summas 274 135 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 23.08.2004 (10 kd lk 265) summas 264817.50 krooni + km 47667.15, 27.08.2004 (10 kd lk 262) summas 292428.20 krooni + km 52637.08 ja 31.08.2004 (10 kd lk 260) summas 279475.70 + km 50305.63. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 26.08.04 –199 000 krooni, 30.08.04 –133 484.65 krooni, 01.09.04 –250 000 krooni, 02.09.04 – 95 065.28 krooni, 06.09.04 –50 000 krooni, 07.09.04 –230 000 + 49 781.33 krooni AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arve eest ja ka peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud AS-le BG : 26.08.04 – 170 000 krooni, 31.08.04 – 145 000, 27.08.04 – 185 000 krooni, 31.08.04 – 153 000 krooni, 02.09.04 – 193 130 + 190 000 krooni, 09.09.04 – 190 000 + 170 000 + 170 000 + 109 000 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 09.09.04 – 102 600 + 100 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 08.09.04 – 253 300 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 09.09.04 – 200 000 krooni, 08.09.04 – 250 000 krooni.

23.08.2004 (13 kd lk 18) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 906 524 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 23.08.2004 (13 kd lk 15) summas 651 364 krooni + km ja 23.08.2004 (13 kd lk 17) summas 273 660 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 24.08.2004 (10 kd lk 263) summas 280862.40 krooni + km 50555.23 ja 24.08.2004 (10 kd lk 264) summas 662930.25 krooni + km 119327.45. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 31.08.04 – 295 000 krooni, 01.09.04 –36 417.63 krooni, 30.08.04 –300 000 + 300 000 krooni, 01.09.04 –182 257.70 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 30.08.04 – 170 000 krooni, 31.08.04 –150 000 + 150 000 krooni, 01.09.04 – 170 000 + 128 500krooni, 30.08.04 – 100 000 krooni OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suruusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 10.09.04- 132 000 krooni 10.09.04 – 101 300 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 10.09.04- 136 200 krooni, 10.09.04 –100 000 krooni. 25.08.2004 (13 kd lk 39) on AS BG müünud OÜ-le L metallijäätmeid summas 694 020 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud edasi AS-le LM 31.08.2004 (10 kd lk 261) summas 709500 krooni + km 127710. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 02.09.04 – 300 000 krooni, 03.09.04 – 350 000 krooni, 06.09.04 – 97 120 + 90 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 06.09.04 – 147 500 + 90 000 krooni, 07.09.04 – 190 000 + 159 000 + 30 000 krooni, 08.09.04 – 167 000 krooni, 17.09.04 –37 832 krooni. OÜ C Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suruusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 06.09.04 148 000 + 95 250 krooni, 07.09.04 –129 000 + 190 000 krooni, 08.09.04 –180 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 06.09.04 – 95 000 + 147 600 krooni, 07.09.04 – 66 300 + 100 000 + 300 000 krooni. 08.09.04 –29 950 + 308 400 krooni. 27.08.2004 (13 kd lk 41) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1 102 366.72 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 31.08.2004 (13 kd lk 34) summas 266 364 krooni + km, 27.08.2004 (13 kd lk 35) summas 402 500 krooni + km, 30.08.2004 (13 kd lk 33) summas 456 000 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM 31.08.2004 (10 kd lk 257) summas 273420 krooni + km 49215.60, 27.08.2004 (10 kd lk 259) summas 412500 krooni + km 74250.00 ja 31.08.2004 (10 kd lk 258) summas 465600 krooni + km 83808. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 09.09.04 –322 635.60 krooni, 07.09.04 –70 000 krooni, 08.09.04 –316 750 krooni, 09.09.04 – 100 000 krooni, 09.09.04 – 549 408 krooni AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arvete eest ja ka peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud AS-le BG : 03.09.04 – 164 000 krooni, 08.09.04 – 150 000 krooni, 01.09.04 – 170 000 krooni, 03.09.04 – 170 000 krooni, 01.09.04 – 170 000 krooni, 03.09.04 – 170 000 krooni, 09.09 109 000 krooni - 09.09.04: 190 000 + 180 000 + 170 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist selle raha edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 13.09.04 – 18 000 krooni.

OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 13.09.04 – 60 150 krooni, 14.09.04 – 182 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 13.09.04 –19 000 krooni, 13.09.04 - 60 000 krooni, 14.09.04 –180 000 krooni. 02.09.2004 (13 kd lk 6) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 777 668.42 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 24.09.2004 (13 kd lk 7) summas 277 840 krooni + km, 22.09.2004 (13 kd lk 9) summas 239969 krooni + km ja 23.09.2004 (13 kd lk 8) summas 275 730 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 24.09.2004 (10 kd lk 246) summas 246326 krooni + km 44338.68, 29.09.2004 ( 10 kd lk 243) 285200 krooni + km 51336 ja 29.09.2004 (10 kd lk 244) 281032.50 krooni + km 50585.85. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 27.09.04 – 300 000 krooni, 30.09.04– 180 000 krooni, 08.10.04– 140 000 krooni, 01.10.04 – 300 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arve eest ja peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes AS-le BG : 05.10.04 – 100 000 krooni, 27.09.04 – 150 000 +130 000 krooni, 30.09.04 – 180 000 krooni, 08.10.04 – 130 000 krooni, 01.10.04 – 190 000 krooni. OÜ C SEBpanga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 27.09.04 - 160 000 + 160 000 krooni, 30.09.04 - 172 800 krooni, 05.10.04- 100 000 krooni, 01.10.04 - 180 000 krooni, 08.10.04 - 100 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 27.09.04 - 319 200 krooni, 30.09.04 - 172 700 krooni, 05.10.04 100 000 kroon, 01.10.04 – 400 000 krooni koos teiste laekumistega, 08.10.04- 266 600 krooni koos teiste laekumistega. 10.09.2004 (12 kd lk 83) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 268637 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 10.09.2004 (12 kd lk 82) summas 274 120 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 10.09.2004 (10 kd lk 256) summas 281240 krooni + km 50623.20. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 10.09.04– 140 000 krooni, 13.09.04– 40 000 krooni, 14.09.04 – 150 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 10.09.04 – 175 000 + 148 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 17.09.04 – 97 000 krooni, 16.09.04 – 202 600 krooni + 135 500.05 krooni Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 17.09.04 – 96 000 krooni, 23.09.04 –– 202 000 + 135 000 krooni). 10.09.2004 (12 kd lk 92) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 526 505 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 10.09.2004 (12 kd lk 91) summas 537 250 + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 13.09.2004 (10 kd lk 256) summas 549530 krooni + km 98915.40. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 13.09.04 – 55 000 krooni, 14.09.04 – 600 000 krooni.

AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 14.09.09 – 170 000 krooni, 14.09.04 – 190 000 krooni, 15.09.04 – 190 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 15.09.04 – 50 000 krooni, 17.09.04 – 63 500 krooni, 01.10.04 – 59 800 krooni, 06.10.04 – 236 000 krooni, 08.10.04 – 202 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 15.09.04 – 50 290.86 krooni, 17.09.04 – 55 000 krooni, 01.10.04 – 59 650 krooni, 06.10.04 – 236 000 krooni, 08.10.04 – 202 500 krooni. 13.09.2004 (13 kd lk 5) on AS BG müünud OÜ-le L metallijäätmed summas 360 624 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 14.09.2004 (10 kd lk 254) summas 368820 krooni + km 66387.60. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 14.09.04 (tl 40) – 460 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 15.09.04 – 190 000 + 170 000 + 10 000 krooni, 22.09.04 – 40 000 krooni. Samuti nähtub,et AS BG on osaliselt need summad koheselt edasi kandnud OÜ-le Cle 15.09 – 120 000 + 180 000. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõtttest nähtub, et samas suurusjärgus summad on koheselt ka sularahas välja võetud: 22.09.04 - 85 000 ja 120 000 krooni. Ehkki kriminaalasjas ei ole uuritud arvet, mis näitaks, et AS BG oleks OÜ-le L müüdud metalli omandanud justkui OÜ-lt C, võib pangakonto väljavõtteid ja üldist toimivat skeemi vaadates, teha järelduse, et ka käesoleval juhul toimus fiktiivsete arvete järgi sama ost-müügi tehingute skeem nagu teiste kriminaalasjas uuritud analoogiliste tehingute puhul. 15.09.2004 (12 kd lk 81) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 288203 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 15.09.2004 (12 kd lk 80) summas 294 085 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 17.09.2004 (10 kd lk 252) summas 301530.60 krooni + km 54275.51. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 16.09.09 – 300 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 20.09.04 – 108 000 + 170 000 krooni, OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 23.09.04 – 202 660 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 23.09.04 – 202 000 krooni. 21.09.2004 (12 kd lk 87) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 558419 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 21.09.2004 (12 kd lk 86) summas 569 815 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 22.09.2004 (10 kd lk 250) summas 582 540 krooni + km 104857.20. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 22.09.04 – 300 000 krooni, 23.09.04– 230 000 krooni, 28.09.04 –200 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on arve eest tasunud ja peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 23.09.04 – 190 000 krooni, 24.09.04 – 170 000 krooni, 28.09.04 – 30 000 + 30 000 krooni, 22.09.04 – 170 000 + 23.09.04 – 170 000 krooni.

OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 29.09.04 – 50 050 krooni, 01.10.04 – 596 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 29.09.04 –50 000 krooni, 01.10.04 – 549 000 krooni. 13.09.2004 (12 kd lk 90) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 584 845 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L 13.09.2004 (12 kd lk 89) summas 294 356 krooni + km ja 22.09.2004 (12 kd lk 88) summas 302 425 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM 14. 09.2004 (10 kd lk 253) summas 301904 krooni + km 54342.72 ja 24.09.2004 (10 kd lk 249) summas 310280.40 krooni + km 55850.47. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 14.09.04 – 90 000 krooni, 16.09.09 – 100 000 krooni, 21.09.04 – 150 000 krooni, 24.09.04 – 350 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 21.09.04 – 190 000 + 190 000 krooni, 27.09.04 – 170 000 + 170 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 28.09.04 – 40 600 krooni, 06.10.04 – 140 200 krooni, 07.10.04 - 102 775 krooni, 07.10.04 – 95 100 + 44 600 krooni, 08.10.04 – 103 800 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 05.10.04 – 60 150 krooni, 06.10.04 – 101 250 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 28.09.04 –49 000 krooni, 06.10.04 – 142 600 krooni, 07.10.04 – 108 000 krooni, 07.10.04 – 165 600 krooni, 08.10.04 – 103 500 krooni, 05.10.04 – 60 000 krooni, 06.10.04 – 100 000 krooni. 20.09.2004 (13 kd lk 12) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 529 979 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L 27.09.2004 (13 kd lk 10) summas 282 797 krooni + km ja 20.09.2004 (13 kd lk 11) summas 257 997 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 29. 09.2004 (10 kd lk 245) summas 289911.80 krooni + km 52184.12 ja 21.09.2004 (10 kd lk 251) summas 262991 krooni + km 47338.38. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 30.09.04– 180 000 krooni, 08.10.04 - 160 000 krooni, 21.09.04 – 230 000 krooni, 06.10.04 – 80 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arve eest ja peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud AS-le BG : 21.09.04 - 190 000 krooni, 28.09.04 – 60 000 krooni, 07.10.04 – 38 000 krooni, 11.10.04 – 199 000, 30.09.04170000 krooni OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on tasundu arve eest ja peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud OÜ-le C: 22.09.04 - 190 500 krooni, 28.09.04 - 90 300 krooni, 30.09.04 - 145 000 krooni, 07.10.04 37 000 krooni, 11.10.04 - 190 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 22.09.04– 190 100 krooni, 09.04.05 –199 800 krooni koos teiste laekunud summadega, 30.09.04 - 234 400 krooni koos teiste laekunud summadega. 07.10.04 - 280 000 krooni koos teiste laekunud summadega, 11.10.04 - 169 850 krooni. 23.09.2004 (12 kd lk 97) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 719 703 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi

OÜ-le L 28.09.2004 (12 kd lk 96) summas 268 791 krooni + km ja 23.09.2004 (12 kd lk 95) summas 465 600 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 30. 09.2004 (10 kd lk 242) summas 275773.20 krooni + km 49639.18 ja 24.09.2004 (10 kd lk 248) summas 478800 krooni + km 86184. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 04.10.04 300 000 krooni, 27.09.04– 320 000 krooni, 30.09.04 – 250 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suruusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 28.09.04 – 170 000 krooni, 05.10.04 –130 000 krooni, 30.09.04 –80 000 + 01.10.04 – 190 000 + 80 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 07.10.04 – 89 000 krooni, 13.10.04 – 44 000 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 11.10.04 – 68 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 07.10.04 – 132 500 krooni, 13.10.04 – 44 000 krooni, 11.10.04 – 68 800 krooni. 23.09.2004 (13 kd lk 14) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 456 930 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 23.09.2004 (13 kd lk 13) summas 466 256 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 24. 09.2004 (13 kd lk 247) summas 476560 krooni + km 85780.80. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 28.09.04 – 300 000 + 200 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 28.09.04 – 170 000 + 170 000 krooni, 29.09.04 – 150 000 + 150 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 28.09.04 - 195 000 + 110 000 krooni, 29.09.04 - 150 000 + 142 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 28.09.04 194 500 + 199 800 krooni koos teiste laekumistega, 29.09.04 - 291 700 krooni. 27.09.2004 (12 kd lk 98) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 460 768 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 27.09.2004 (12 kd lk 99) summas 470 172 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 30. 09.2004 (10 kd lk 241) summas 482320 krooni + km 86817.60 kogused kattuvad. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 08.10.04– 199 000 krooni, 11.10.04 – 170 000 + 199 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 22.10.04 –170 000 krooni, 11.10.04 – 170 300 + 139 700 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 15.10.04 – 295 350 krooni, 22.10.04 – 180 000 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 21.10.04 – 50 120 krooni, 22.10.04 - 16 500 krooni.

Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 21.10.04 –50 000 krooni, 22.10.04 - 16 500 krooni, 15.10.04 – 295 350 krooni, 22.10.04 – 180 000 krooni. 28.09.2004 (12 kd lk 100) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 831 432 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 28.09.2004 (12 kd lk 101/ 13 kd lk 4) summas 848 400 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 30. 09.2004 (10 kd lk 240) summas 868000 krooni + km 156240. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 01.10.04 – 350 000 krooni, 05.10.04 – 300 000 krooni, 06.10.04 – 198 000 + 199 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 05.10.04 – 171 000 + 170 000 krooni, 06.10.04 – 199 000 + 198 000 + 140 000 krooni, 15.10.05 – 130 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summasi edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 20.10.04- 128 500 krooni, 21.10.04 – 290 000 krooni, 22.10.04 – 101 250 krooni, 22.10.04 – 65 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 20.10.04- 138 200 krooni, 21.10.04 –289 200 krooni, 22.10.04 – 101 000 krooni, 22.10.04 – 129 700 krooni. 28.09.2004 (12 kd lk 102) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 968 828 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L 29.09.2004 (13 kd lk 1) summas 475 000 krooni + km ja 30.09.2004 (12 kd lk 103) summas 513 600 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 30.09.2004 (10 kd lk 239) summas 487500 krooni + km 87750 ja 30. 09.2004 (10 kd lk 238) summas 516000 krooni + km 92880. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 11.10.04 – 170 000 + 199 000 krooni, 19.10.04 – 100 000 krooni, 06.10.04 – 60 000 krooni, 13.10.04 – 100 000 + 199 000 krooni. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 07.10.04 – 250 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 11.10.04 – 199 000 + 170 000 krooni, 13.10.04 – 190 000 krooni, 26.10.04 – 170 000 + 130 000 krooni, 27.10.04 – 300 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suuurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 26.10.04 – 303 750 krooni, 26.10.04 – 101 250 krooni, 27.10.04 – 253 125 krooni, 28.10.04 – 34 000 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 27.10.04 - 60 150 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 27.10.04 - 60 000 krooni, 26.10.04 –303 000 krooni, 26.10.04 –101 000 krooni, 27.10.04 – 252 500 krooni, 28.10.04 – 44 400 krooni. 29.09.2004 (11 kd lk 118) on AS BG müünud AS-le R vasejäätmeid summas krooni + km 151956.

AS-le BG tasus, sest arvel makseperioodina kajastatud - võrreldes teistel arvetel toodud ajavahemikega- lühikesel 12 päevasel perioodil puudusid maksed AS- lt LM AS-le BG . Samas olid maksed AS-lt BG OÜ-le C. 13.10.2004 (12 kd lk 46) on OÜ R müünud AS-le BG vasejäätmeid summas 231 574 krooni + km. Sama vaskmetalli on müüdud suuremas koguses edasi OÜ-le L 13.10.2004 (12 kd lk 45) summas 782 292 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 15.10.2004 (10 kd lk 231) summas 801990 krooni + 144358.20. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 19.10.04 –199 000 krooni, 20.10.04 –199 000 krooni OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 21.10.04 – 250 000 krooni, 26.10.04 – 300 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samasid summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG :19.10.04 – 170 000 + 70 000 krooni, 20.10.04 –109 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 21.10.04 – 274 000 krooni, 26.10.04 – 300 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 21.10.04 – 280 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 21.10.04 – 279 800 krooni. 12.10.2004 (12 kd lk 59) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 565 456 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L 12.10.2004 (12 kd lk 58) summas 332976 krooni + km ja 13.10.2004 (12 kd lk 57) summas 244 020 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 15.10.2004 (10 kd lk 233) summmas 250506.30 krooni + km 45091.13 ja 14.10.2004 (12 kd lk 235) summas 340904 krooni + km 61362.72. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 18.10.04–199 000 krooni, 19.10.04 – 100 000 krooni, 14.10.04– 199 000 + 199 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on arved tasunud ja tasudes ka AS-lt LM laekunud rahade eest AS-le BG : 14.10.04 – 199 000 + 199 000 krooni, 13.10.04 – 170 000 + 100 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 13.10.04 180 000 + 180 000 + 71500 krooni, 14.10.04 - 198 800 + 198 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 13.10.04 - 100 krooni + 130 300 + 300 000 krooni, 14.10.04– 75 krooni + L Ilja poolt 395 700 krooni. 13.10.2004 (12 kd lk 78) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 435 120 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 13.10.2004 (12 kd lk 77) summas 444000 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 14.10.2004 (10 kd lk 234) summas 456000 krooni + km 82080. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 15.10.04 – 150 000 krooni, 18.10.04 –199 000 krooni, 19.10.04 –199 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suruusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 18.10.04 – 170 000 krooni, 18.10.04 – 130 000 + 98 000 krooni, 19.10.04 – 199 000 krooni.

OÜ C SEBpanga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 15.10.04 150 500 krooni, 18.10.04 100 250 + 88 250 krooni, 19.10.04 124 500 + 53 300 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 15.10.04– Li poolt 100 000 + 96 200 krooni, 18.10.04 – Li poolt 88 000 + 100 000 krooni, 19.10.04– Li poolt 100 000 + 77 350 krooni. 14.10.2004 (12 kd lk 48) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 333835 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 14.10.2004 (12 kd lk 47) summas 340 648 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 15.10.2004 (10 kd lk 232) summas 349496 krooni + km 62909.28. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 15.10.04 – 150 000 krooni, 21.10.04– 100 000 + 150 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suruusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 29.10.04 – 380 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 18.11.04 – 400 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 18.11.04 – 303 750 krooni + 16 050 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 18.11.04 – 303 000 + 16 000 krooni. 18.10.2004 (12 kd lk 50) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 266364 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 28.10.2004 (12 kd lk 49) summas 271 800 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 29.10.2004 (10 kd lk 219) summas 279000 krooni + km 50220 OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 08.11.04 – 300 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 08.11.04 – 280 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 09.11.04 – 202 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 09.11.04 – 202 000 krooni. 18.10.2004 (12 kd lk 52) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 267007 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 18.10.2004 (12 kd lk 51) summas 272 456 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas kogustes edasi AS-le LM 19.10.2004 (10 kd lk 229) summas 279533.60 krooni + km. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 22.10.04 – 199 000 krooni. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 09.11.04 – 105 000 krooni, 11.11.04 – 174300 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud AS-le BG : 03.11.04 – 315 000 krooni.

OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 05.11 – 89 700 + 40 100 krooni, 11.11.04 – 171500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 05.11.04 - 80 000 (Ji poolt) + 9500 + 40000 krooni, 11.11.04 –150 000 + 1700+ 10000 + 9500 krooni. 18.10.2004 (12 kd lk 62) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 715 575.42 krooni + km. Kõnealune metall on kahes osas müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 18.10.2004 (12 kd lk 60) summas 285 439 krooni + km ja 18.10.2004 (12 kd lk 61) summas 444 740 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM 20.10.2004 (10 kd lk 228) summas 292 853 krooni + km 52713.54 ja 19.10.2004 (10 lk 230) summas 456760 krooni + km 82216.80. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 25.10.04 – 300 000 kroonim, 20.10.04 –199 000 krooni. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 01.11.04 – 340 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sams suruusjärgus summasid edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 20.10.04 – 170 000 + 170 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasunud arve eest ja ka peale AS-lt LM rahade laekumist samas suruusjärgus summasid edasi kandnud AS-le BG : 07.10.04 – 150 000 + 100 000 krooni, 21.10.04 – 274 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud OÜ-le C: 18.10.04 150 000 + 150 000 + 119 500 krooni, 20.10.04 190 000 + 189 412.90 krooni, 21.10.04 303 000 krooni, 22.10.04 182 500 + 180 000 + 64 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 18.10.04 12 800 + 25 000 + 25 000 + 36 900 + 418 400 krooni, 20.10.04– 100 + 89 800 + 378 000 krooni, 21.10.04 – 50 + 300 + 66 000 + 302 300 krooni, 22.10.04 - 10 000 + 10 000 + 25 000 + 380 4000 krooni.

OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 08.10.04 193 940 + 167 300, 11.10.04, 170 300 + 139 700 krooni. 15.10.04 – 150 000 krooni, 27.10.04 - 180 000 + 171 000 + 50 500 krooni, 28.10.04 - 38 000 + 9670 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 08.10.04 - 25 krooni + 30 krooni + 208 600 + 266 600 krooni, 11.10.04 – 75 + 3800 + 75 000 + 169 850.15.10.04 - 99 750 krooni, 27.10.04 – 400 500 krooni, 28.10.04– 8000 + 9650 + 30 000 krooni. 25.10.2004 (12 kd lk 72) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 421 032 krooni + km. Kõnealune metall on samas koguses edasi müüdud OÜ-le L 25.10.2004 (12 kd lk 71) summas 429 625 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 27.10.2004 (10 kd lk 224) summas 441900 krooni + km 79542. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 09.11.04 – 500 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 09.11.04 – 470 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 11.11.04 481 800 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 11.11.04– 20 000 + 25 000 + 25 000 + 25 000 + Li poolt 385 600 krooni. 26.10.2004 (12 kd lk 66) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 764 127 krooni. Kõnealune metall on kolmes osas müüdud samades kogustes edasi OÜ-le L: 28.10.2004 (12 kd lk 69) summas 284 735 krooni + km , 26.10.2004 (12 kd lk 70) summas 287 823 krooni + km ja 27.10.2004 (12 kd lk 68) summas 767 130 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM 29.10.2004 (10 kd lk 221) summas 291989.60 krooni + km 52558.13, 27.10.2004 (10 kd lk 225) 295 348.40 krooni + km 53162.71 ja 29.10.2004 (10 kd lk 223) summas 786800 krooni + km 141624. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 03.11.04 – 350 000 krooni+ 350 000 krooni, 29.10.04 – 600 000 krooni, 15.11.04 – 350 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 03.11.04 – 350 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 04.11.04 – 350 000 krooni, 05.11.04 – 360 000 krooni, 09.11.04 –105 000 krooni, 10.11.04 – 450 000 krooni, 15.11.04 – 350 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 03.11.04 100 250 krooni, 09.11.04 180 000 + 180 000 + 98 500 krooni, 10.11.04 150 000 + 150 000 + 140 000 krooni, 12.11.04 191 000 + 190 000 krooni, 13.11.04 180 000 + 170 000 krooni. OÜ C Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 16.11.04 - 200 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 03.11.04 – 100 000 krooni, 09.11.04– 457 350 krooni, 10.11.04 - 438 900 krooni, 12.11.04 – Ilja Li poolt 380 000 krooni, 13.11.04 – ILi poolt 349 000 krooni. 16.11.04 –Li poolt 100 000+ 100 000 krooni.

26.10.2004 (12 kd lk 54) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 270400 krooni + km. Kõnealune metall on samas koguses edasi müüdud OÜ-le L 26.10.2004 (12 kd lk 53) summas 275919 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 29.10.2004 (10 kd lk 222) summas 281550 krooni + km 50679. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 01.11.04 – 340 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 01.11.04 – 340 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 18.11.04 – 16 050 krooni, 22.11.04 – 149 000 krooni, 22.11.04 – 77 500 + 29 500 krooni, 22.11.04 – 47 200 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 18.11.04 – 16 000 krooni, 22.11.04 –148 900 krooni, 22.11.04 – 106 700 krooni, 22.11.04 – 47 000 krooni. 25.10.2004 (12 kd lk 56) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 754541 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 25.10.2004 (12 kd lk 55) summas 769940 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 27.10.2004 (10 kd lk 226) summas 786800 krooni + km 141624. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 29.10.04 – 380 000 krooni, 04.11.04 – 360 000 krooni, 11.11.04 – 200 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on tasundu arve eest ja ka peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 29.10.04 – 380 000 krooni, 05.11.04 – 360 000 krooni, 11.11.04 – 174 300 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 29.10.04 190 000 + 190 000 krooni, 01.11.04 331 500 krooni, 02.11.04 401 000 krooni, 05.11.04 180 000 + 180 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 29.10.04 - 379 000 krooni, 01.11.04 – 25 + 8850 + 50 000 + 330 600 krooni, 02.11.04 400 000 krooni, 05.11.04– Li poolt 359 100 krooni. 27.10.2004 (12 kd lk 74) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 230 496 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 27.10.2004 (12 kd lk 73) summas 235 200 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 29.10.2004 (10 kd lk 218) summas 240000 krooni + km 43200. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 29.10.04 –250 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 29.10.04 – 436 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 04.11.04 101 220 + 100 900 krooni, 02.11.04 - 100 300 krooni. OÜ C Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 29.10.04 - 58 900 krooni, 01.11.04 95 200 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 04.11.04– Li poolt 100 000 krooni + 100 000 krooni,

28.10.2004 (12 kd lk 76) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 450 800 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 28.10.2004 (12 kd lk 75) summas 460000 krooni. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 29.10.2004 (10 kd lk 217) 472500 krooni + km 85050. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 02.11.04 – 600 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 02.11.04 – 300 000 + 300 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 02.11.04 401 000 krooni, 05.11.04 - 180 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 02.11.04 – 400 000 krooni, 05.11.04– Li poolt suuremas summas 359 100 krooni. 01.11.2004 (12 kd lk 22) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 742412 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 01.11.2004 ( 12 kd lk 19) summas 281 268 krooni + km, 12.11.2004 (12 kd lk 20) summas 233 095 krooni ja 15.11.2004 (12 kd lk 21) summas 243 200 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 02.11.2004 (10 kd lk 216) 288 480 krooni + km 51926.40, 16.11.2004 (10 kd lk 214) summas 239353.20 krooni + km 43083.58 ja 18.11.2004 (10 kd lk 212) summas 249600 krooni + km 44928. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 17.11.04 – 350 000 krooni, 16.11.04 – 300 000 krooni, 25.11.04 – 200 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 16.11.04 – 300 000 krooni ja 17.11.04 – 350 000 krooni. 16.11.04 – 100 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 26.11.04 200 000 krooni.

OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 16.11.04 150 000 + 150 000 + 100 000 krooni. 17.11.04 180 000 + 170 000 krooni. OÜ C Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 01.12.04 201 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt 16.11.04 - 9600 + 90 000 + Li poolt 299 250 krooni 17.11.04 - Li poolt 349 150 krooni, 01.12.04 – Li poolt 100 000 + 100 000 krooni. 17.11.2004 (12 kd lk 14) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 699 814 krooni +km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 17.11.2004 (12 kd lk 13) summas 714 096 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 19.11.2004 (10 kd lk 211) summas 777024 krooni + km 139864.32. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 28.11.04 – 300 000 krooni, 30.11.04 – 600 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suruusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 01.12.04 – 450 000 krooni, 29.11.04 – 295 000 krooni + 30.11.04 – 300 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 02.12.04 113 300 + 89 000 krooni, 03.12.04 80 200 + krooni, 06.12.04, 188 000 + 180 000 krooni, 07.12.04 -137 000 krooni, 09.12.04 160 500 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 02.12.04– Li poolt 100 000 krooni + 100 000 krooni, 03.12.04 Li poolt 78 400 krooni , 06.12.04– Li poolt 367 000 krooni, 07.12.04– 25 + 136 700 krooni, 09.12.04 - Li poolt 160 100 krooni. 15.11.2004 (12 kd lk 31) on OÜ C müünud AS-le BG alumiiniumjäätmeid ja purke kogusummas 532 315 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 19.11.2004 (12 kd lk 28) summas 280 800 krooni + km, 26.11.2004 (12 kd lk 29) summas 224 219 krooni ja 15.11.2004 (12 kd lk 30) summas 38 160 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmetest müünud AS-le LM: 30.11.2004 (10 kd lk 201) summas 288000 krooni + km 51840 ja 30.11.2004 (10 kd lk 199) metallijäätmeid summas 270000 krooni + 48600. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 02.12.04 – 350 000 krooni ja 19.12.04 – 350 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 14.12.04 – 345 000 krooni, 03.12.04 – 310 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 07.12.04 – 140 000 krooni, 14.12.04 – 100 000 krooni, 14.12.04 – 100 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 03.12.04 180 000 + 130 000 krooni, 15.12.04 - 251 000 krooni, 16.12.04 - 390 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 03.12.04 – Li poolt 309 200 krooni, 15.12.04 - 25 000 krooni + Li poolt 250 300 + 324 100 krooni, 16.12.04 – Li poolt 389 000 krooni.

15.11.2004 (12 kd lk 42) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 243702 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 15.11.2004 (12 kd lk 41) summas 248 676 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 16.11.2004 (10 kd lk 215) summas 255884 krooni + km 46059.12. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 10.12.04 – 550 000 krooni AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 10.12.04 – 500 000 krooni. OÜ C Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 17.12.04 - 150 400 krooni, 20.12.04 - 390 000 krooni Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 17.12.04 – Li poolt 150 000 krooni, 20.12.04–389 000 krooni 16.11.2004 (12 kd lk 6) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 1 164 534 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 19.11.2004 (12 kd lk 7) summas 735 800 krooni + km ja 16.11.2004 (12 kd lk 8 ) summas 452 500 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 19.11.2004 (10 kd lk 209) summas 462500 krooni + km 83250 ja 23.11.2004 (10 kd lk 207) summas 803720 krooni + km 144669.60 . OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 19.11.04 – 200 000 krooni, 22.11.04 – 350 000 krooni, 24.11.04 – 400 000 krooni, 25.11.04 –150 000 krooni, 26.11.04 – 400 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 19.11.04 – 194 000 krooni, 22.11.04 – 350 000 krooni, 24.11.04 – 370 000 krooni, 25.11.04 – 200 000 krooni, . AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 26.11.04 – 400 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 19.11.04 194 400 krooni, 22.11.04 278 900 krooni, 23.11.04 180 000 + 170 000 krooni, 24.11.04 348 000 krooni, 25.11.04 150 000 + 110 000 + 90 000 + 75 200 krooni, 26.11.04 – 395 700 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 19.11.04– Li poolt 193 900 krooni, 22.11.04 Li poolt 278 200 krooni, 23.11.04 75 + 9800 + 10 000 + Li poolt 349 000 krooni, 24.11.04– 125 + Li poolt 347 000 krooni, 25.11.04– 5000 + 70 000 + Li poolt 149 600 krooni + 199 500 krooni, 26.11.04 – Li poolt 394 700 krooni. 16.11.2004 (12 kd lk 40) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 216248 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 16.11.2004 (12 kd lk 39) summas 220661 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 18.11.2004 (10 kd lk 213) summas 226666.10 krooni + km 40799.90. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 18.11.04 – 400 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 18.11.04 – 400 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 01.12.04 180 000 + 79 000 krooni.

Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 01.12.04– Li poolt 437 900 krooni. 18.11.2004 (12 kd lk 16) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 449 867 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 18.11.2004 (12 kd lk 15) summas 459 048 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 19.11.2004 (10 kd lk 210) summas 471388 krooni + km 84849.84. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 22.11.04 – 350 000 krooni, 23.11.04 – 190 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 23.11.04 – 180 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 23.11.04 –350 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 30.11.04 171 000 + 150 000 krooni, 02.12.04 160 000 + 150 000 + 129 000 krooni, 14.12.04 335 000 + 99 000 + 64 150 krooni Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 30.11.04– Li poolt 320 200 krooni, 02.12.04 10 000 + Li poolt 427 900 krooni, 14.12.04 + 4000 + 60 000 + 44 900 + Li poolt 432 900 krooni. 22.11.2004 (12 kd lk 38) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 486659 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 22.11.2004 (12 kd lk 36) summas 280 176 krooni + km ja 23.11.2004 (12 kd lk 37) summas 216 420 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud samades kogustes edasi AS-le LM: 24.11.2004 (10 kd lk 206) summas 222269.60 krooni + km 40008.53 ja 23.11.2004 (10 kd lk 208) 287360 krooni + km 51724.80. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 14.12.04 – 340 000 + 440 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 14.12.04 – 345 000 krooni, 15.12.04 – 400 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 17.12.04 - 385 000 krooni, 20.12.04 - 390 000 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 17.12.04 Li poolt - 384 100 krooni, 20.12.04 + 389 000 krooni. 26.11.2004 (12 kd lk 35) on OÜ C müünud AS-le BG alumiiniumjäätmeid ja purke kogusummas 526203 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kolmes osas samades kogustes edasi OÜ-le L: 26.11.2004 (12 kd lk 32) summas 15600 krooni + km, 26.11.2004 (12 kd lk 33) summas 230400 krooni + km ja 26.11.2004 (12 kd lk 34) summas 290 782 krooni + km. OÜ L on kolmes osas ostetud metallijäätmed, v.a aluminniumpurgid, müünud kahes osas samades kogustes edasi AS-le LM: 29.11.2004 (10 kd lk 203) summas 298 006.50 krooni + km 53641.17 ja ja 29.11.2004 (10 kd lk 204) summas 236800 krooni + km 42624. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 08.12.04 – 400 000 krooni ja 12.12.04 – 300 000 krooni.

AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 13.12.04 – 390 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist samas suurusjärgus summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 08.12.04 – 400 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 20.12.04 - 390 000 krooni, 21.12.04 200 500 + 153 700 krooni krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 20.12.04 - 389 000 krooni, 21.12.04 – Li poolt 153 300 + 217 000 krooni 29.11.2004 (12 kd lk 18) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 447 784 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud edasi OÜ-le L 29.11.2004 (12 kd lk 17) summas 456820 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 30.11.2004 (10 kd lk 202) summas 469370 krooni + km 84486.60. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 27.12.04 – 500 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 27.12.04 – 500 000 krooni. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 02.12.04 160 000 + 150 000 + 129 000 krooni, 03.12.04 180 000 + 130 000 krooni, 14.12.04 335 000 + 99 000 + 64 150 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 02.12.04 + 10 000 + Li poolt 427 900 krooni, 03.12.04 Li poolt 309 200 krooni, 14.12.04 –+ 4000 + 60 000 + 44 900 + Li poolt 432 900 krooni. 24.11.2004 (12 kd lk 12) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 729 237 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 24.11.2004 (12 kd lk 11) summas 744 120 krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 25.11.2004 (10 kd lk 205) summas 809946.00 krooni + km 145790.28. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 01.12.04 – 450 000 krooni, 02.12.04 – 450 000 krooni, 10.12.04 – 50 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 01.12.04 – 450 000 krooni, 02.12.04 – 450 000 krooni, OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 08.12.04 251 000 krooni, 10.12.04 200 500 krooni, 13.12.04 380 300 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 08.12.04– 75 + Li poolt 250 300 krooni, 10.12.04 + Li poolt 200 000 krooni, 13.12.04– 50 + Li poolt 379 300 krooni. 25.11.2004 (12 kd lk 25) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 560 026 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L 25.11.2004 (12 kd lk 23) summas 158 508 krooni + km ja 29.11.2004 (12 kd lk 24) summas 412 947 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmed müünud peaaegu samades kogustes väike erinevus teises koguses, edasi AS-le LM 30.11.2004 (10 kd lk 200) summas 163540 krooni + km 29437.20 ja 30.11.2004 (10 kd lk 198) summas 432 000 krooni + km 77760.00.

OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 06.12.04 – 500 000 krooni. OÜ L Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 08.12.04 – 90 000 krooni, 12.12.04 – 100 000 krooni. AS BG Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 08.12.04 – 400 000 krooni, 06.12.04 – 360 000 krooni. OÜ C SEBpanga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 06.12.04 201 000 krooni, 08.12.04 201 000 krooni, 10.12.04 183 500 krooni, 17.12.04 204 500 + 63 700 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 06.12.04 – Li poolt 100 000 + 100 000 krooni, 08.12.04 – Li poolt 100 000 + 100 000 krooni, 10.12.04– Li poolt 100 000 + 99 000 krooni, 17.12.04 – Li poolt 100 000 + 103 953 krooni. 30.11.2004 (12 kd lk 27) on OÜ C müünud AS-le BG metallijäätmeid summas 751686 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud samas koguses edasi OÜ-le L 30.11.2004 (12 kd lk 11) summas 767 026krooni + km. OÜ L on ostetud metallijäätmed müünud peaegu samas koguses edasi AS-le LM 30.11.2004 (10 kd lk 197) summas 798 000 krooni + km 143640. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le L: 10.12.04 –500 000 krooni, 14.12.04 – 440 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arvete eest AS-le BG : 10.12.04 – 500 000 krooni ja 15.12.04 – 400 000 krooni OÜ C SEB panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le C: 20.12.04 195 000 krooni, 21.12.04 150 500 + 44 100 krooni, 24.12.04 60 200 krooni, 28.12.04 200 500 krooni. + 19.12.04 81 600 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ C pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 20.12.04 – Li poolt 100 000 krooni + 94 600 krooni, 21.12.04 – Li poolt 100 000 + 94 000 + 125 krooni, 24.12.04 – 60 000 krooni, 28.12.04– L poolt 100 000 + 100 000 krooni , 19.12.04 – 81 400 krooni 03.12.2004 (11 kd lk 132) on OÜ R müünud OÜ-le M metallijäätmeid summas 1719 900 krooni + km. OÜ Ml on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 03.12.2004 (11 kd lk 100) summas 1 755 000 krooni + km 315900. AS LM Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le M: 16.12.04 – 500 000 krooni, 17.12.04 - 450 000, 20.12.04 – 280 000 krooni, 13.01.05 – 500 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ M on tasunud arve eest ja ka peale AS-lt LM rahade laekumist samad summad edasi kandnud OÜ-le R: 06.12.04 – 62 000 krooni, 14.12.04 – 175 800 krooni, 14.12.04 – 163 300 krooni, 16.12.04 – 202 500 krooni, 16.12.04 – 405 000 krooni, 17.12.04– 443 000 krooni, 17.12.04 – 50 100 krooni, 18.12.04 – 80 000 krooni, 20.12.04 – 303 750 krooni, 14.01.05 – 51 100 krooni Nimetatud OÜ M poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 06.12.04 – 62 800 krooni, 14.12.04 – 175 000 krooni, 14.12.04 – 163 300 krooni, 16.12.04 –202 000 krooni, 16.12.04 – 404 000 krooni, 17.12.04 – 442 100 krooni, 18.12.04 – 50 000 + 80 000 krooni, 20.12.04 – 303 900 krooni, 14.01.05 – 50 000 krooni.

17.12. 04- 50 100 krooni, 18.12.04 – 80 000 krooni, 20.12.04 – 303 750 krooni, 23.12.04 – 40 400 krooni, 29.12.04 – 59 000 krooni, 04.01.05 – 435 375 + 48 100 krooni 14.01.05– 51 100 krooni. Nimetatud OÜ M poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 17.12.04 – 442 100 krooni, 17 12 04- 50 000 krooni, 18.12.04 – 80 100 krooni, 20.12.04 –303 900 krooni, 23.12.04 – 62 000 krooni, 23.12 – 60 000 +132 700 krooni, 04.01.05 – 434 300 krooni. 29.12.2004 (11 kd lk 99) on OÜ R müünud OÜ-le M metallijäätmeid summas 1 164 240 krooni + km. OÜ Ml on ostetud metallijäätmed müünud samas koguses edasi AS-le LM 29.12.2004 (11 kd lk 127) summas 1 188 000 krooni + km 213 840. AS LM Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arvete eest tasunud OÜ-le M: 04.01.05 – 700 000 krooni, 14.01.05 – 500 000 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ M on peale AS-lt LM rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 29.12.04 – 59 000 krooni, 04.01.05435 375 krooni, 04.01.05 – 48 100 krooni, 14.01.04 – 51 000 krooni. Nimetatud OÜ M poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 29.12.04 –132 700 krooni, 04.01.05-– 434 300 krooni, 04.01.05 – 150 000 Ji poolt ja 200000 TLa poolt, 14.01.04 –50 000 krooni. 10.12.2004 (11 kd lk 145) on OÜ R müünud AS-le BG metallijäätmeid kogusummas 565 463 krooni + km. Kõnealune metall on müüdud kahes osas samades kogustes edasi OÜ-le L 20.12.2004 (11 kd lk 144) summas 255 208 krooni + km ja 20.12.2004 (11 kd lk 143) summas 321 794.80 krooni + km. OÜ L on kahes osas ostetud metallijäätmetest müünud osa edasi AS-le LM 20.12.2004 (10 kd lk 195 summas 292995.20 krooni + km 42739.14. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 10.01.05 – 350 000 krooni. AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et OÜ L on peale AS-lt LM rahade laekumist sama summa edasi kandnud tasudes arve eest AS-le BG : 10.01.05 – 309 000 krooni. OÜ R Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 14.12.04 – 20 250 krooni, 31.12.04 – 50 600 krooni. OÜ R Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS BG on peale OÜ-lt L rahade laekumist samad summad edasi kandnud tasudes arve eest OÜ-le R: 09.12.04 – 123 525 krooni, 10 12.04 – 30 000 + 68 000 krooni, 10.12.04 – 405 000 krooni, 13 12 04 – 96 200 krooni, 11.01.05 – 28 000 + 52 000 + 50 000 krooni, 12.01.05 – 49 300 krooni, 13.01.05 – 50 100 krooni, 17.01 – 151 875 krooni. Nimetatud AS BG poolt tasutud summad on koheselt OÜ R pangakontolt sularahas väljavõetud järgmiselt: 14.12.04 – 20 000 krooni, 31.12.04 – 55 000 krooni, 09.12.04 –123 400 krooni, 10 12.04 – 97 800 krooni, 10.12.04 – 404 000 krooni, 13 12 04 –95 900, 11.01.05 – 50 000 + 50 000 + 45 000 krooni, 12.01.05 – 49 200 krooni, 13.01.05 –– 50 000 krooni, 17.01.05 150 000 krooni.

13.12.2004 (10 kd lk 196) müüs OÜ L AS-le LM metallijäätmeid summas 347 077.50 krooni + 62473.95. OÜ L Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et AS LM on arve eest tasunud OÜ-le L: 15.12.04 – 400 000 krooni ja see sama summa on samal päeval kohe edasi kantud AS-le BG . AS BG Swedbanki kontoväljavõttest nähtub, et nimetatud summa on osaliselt edasi kantud OÜ-le C summas 251000 krooni ja osa 150000 krooni on H.I võtnud sularahas välja. OÜ C Sampo Panga kontoväljavõttest nähtuvalt on laekunud summa samal päeval sularahas välja võetud Li poolt summas 250 300 krooni. Kuigi OÜ C poolt väidetavalt AS-le BG müüdud metallijäätmete müügiarvet ja AS BG poolt väidetavalt OÜ-le L müüdud metallijäätmete müügiarvet kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei uuritud, teeb loetletud pangatehingute jadast kohus järelduse, et toimus sama skeem nagu teiste tehingute puhul. OÜ R, OÜ A ja OÜ C ja AS BG pangakontodelt nähtub täpselt raha ülekandmise skeem, mille kohaselt kohe peale AS-i L poolt ülekannete tegemist AS-le BG , kantakse raha AS-i BG i poolt edasi OÜ-dele R, A ja C, kust see välja võetakse sularahas peaaegu kogu ulatuses, seega puudus neil äriühingutel igasugune soetamine ja majandustegevus. Kuna need äriühingud ise reaalselt metalli ei ostnud, ei saanud nad ka seda metalli müüa OÜ-le M või AS-i BG ile ja viimane omakorda sama metalli AS-le LM või OÜ-le Lile. Sellest tulenevalt ei saanud ka OÜ L sedasama metalli edasi müüa AS-le LM. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on AS LM aadressiks xxxx (I k lk 1-2, 226). Sama aadress kajastub ka Maksu- ja Tolliametile edastatud andmetes (I k lk 3-4) AS LM jäätmeloal on aadressiks märgitud xxxx (25 kd lk, 209-210). Enda poolt saadetud taotlustes on AS LM kasutanud aadressi xxxx (25 k l k 215, 219-225). Kinnistusregistri andmetel (25 kd lk 230-234) on kinnistu xxxx omanik AS LM, mis asub xxxx. Sama kinnitab ka Rae Vallalitsuse kiri (25 kd lk 250). AS LM ja AS BG vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu ja mitteeluruumi rendilepingu kohaselt on AS BG rentinud AS-lt LM laopinda aadressil xxxx (24 kd lk 31- 41). Tunnistaja AV ütlustest nähtub, et ta töötas 2003-2004 OÜ-s BG projektijuhina. Kinnitab, et BG rentis LMlt laoplatsi xxxx. Platsil koguti ja vahendati metalllijäätmeid. AS BG on enda jäätmekäitluskoha või tegevuskoha aadressiks andnud xxxx (25 kd lk 237, 245247). Seega kinnitavad loetletud dokumendid, et metallijäätmete käitlemisega tegeleti aadressil xxxx. Tunnistajate S, VL, süüdistatavate H, BC, DE, H.I ütlused kinnitavad, et xxxx platsil tegeleti metalli kokkuostu ja müügiga. BCi ütlustest nähtub, et xxxx ja xxxx aadress on sisuliselt üks ja sama koht, et toimus aadressi muutus. Ka AS LM 2004 majandusaasta aruandes on kinnistu asukohaks märgitud xxxx (27 kd lk 208 pö). Nimetatud asjaolus käesolevas kriminaalasjas vaidlus puudub. Prokuröri 14.01.2005 määruse alusel on läbiotsimiskohaks AS LM kontoriruumid aadressil xxxx ja xxxx. Kuna xxxx on sama aadress, on läbiotsimine toimunud AS LM ruumes xxx platsil seaduslikult. Kriminaalasjas on vaidlus küsimuses, kas süüdistuses loetletud arvete alusel müüdi OÜ L, AS BG ja OÜ M poolt reaalselt AS-le LM metallijäätmeid. Kohus uurinud tõendeid kogumis leiab, et ei vasta tõele DEa, BCi, HIi, FGi Ja JK ütlused selle kohta, et OÜ L, AS BG ja OÜ M poolt müüdi reaalselt metallijäätmeid AS-le LM. Kohtu arvates on süüdistatavate sellekohased ütlused paljasõnalised (neid kinnitavad üksnes fiktiivsed aved) ja ennastõigustavad, ning nende ütlused süüdistuses toodud arvete alusel metalliostmise osas ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega alljärgnevalt toodud motiividel. BCi kohtus ristküsitlusel antud ütlused olid osaliselt vastuolus eeluurimisel räägituga näiteks osas, mis puudutas sularaha üleandmist. Samuti olid vastuolus H.Ii poolt kohtus ja eeluurimisel antud ütlused osas, mis haakusid süüdistuse väidetega (N sularaha paltsile toimetamise ja kellele see üleanti ning arvete fiktiivsuse osas). Nimetatud asjaolud kinnitavad, et süüdistatavate BCi ja

H.Ii kohtus antud ütlused ei ole mitte kogu ulatuses usaldusväärsed, mistõttu ei tugine kohus vastuolulises osas H.I ja BC kohtus antud ütlustele. Kohus ei loe põhjendatuks kaitsjate taotlust lugeda ebausaldusväärseks süüdistatava IHi ütlused, kuna need on vastuolulised. Ei kaitsjate ega prokuröri taotlusel ole kohtuistungil avaldatud IHi eeluurimisel antud ütlusi, mis näitab, et IHi eeluurimisel ja kohtus antud ütlustes puuduvad vastuolud. Kaitsja küsimustele pangaülekannete (liisingmaksed) kohta antud kahte erinevat vastust põhjendas H sellega, et ta sai algul aru, et juttu on metalli eest tasumisega. Arvestades et eelnevalt oli juttu metallist, on kohtu arvates Hi sellekohane selgitus usutav ja ei anna alust tunnistada Hi kohtus antud ütlusi ebausaldusvääärseks. Kaitsjate kohtukõnes toodud Hit raha kõrvaldamises süüdistatavad väited on konkretiseerimata, põhjendamata ja paljasõnalised ning ei anna alust kahelda IHi kohtus antud ütluste usaldusväärsuses. Hi ütluste usaldusväärseks tunnistamisel arvestab kohus ka asjaolu, et H süüstas enda ütlustega muuhulgas ka iseeennast, ega püüdnud süüd enda pealt ära veeretada. Hi ütluste puhul on tegemist otsese tõendiga, kuivõrd IH tegeles OÜ L poolt ise fiktiivsete arvete koostamisega AS-le LM, mistõttu ta teadis täpselt, et AS-le LM tegelikkuses metallijäätmeid ei müüdud, samuti omas ta ülevaadet OÜ L rahaliste ülekannete (mida tegi küll FG) ja vahendite üle, kuna Hile kuuluv osaühing Santeks teostas OÜ L raamatupidamist. Seega käis IHi käest läbi kogu OÜ L dokumentatsioon, mida kajastati raamatupidamises. IHi ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus, et need haakuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (n pangakontode väljavõtted). Süüdistatatav kelle suhtes kohtumenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS prg 202 alusel ei saa ütluste andmisel teada/tõsikindlalt uskuda, et ütluste andmine toob samaaegselt või tulevikus kaasa tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise. Kui eeldada nende kahe asjaolu vahel põhjusliku seose olemasolu, siis oleks kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud juba varem, kuivõrd samasuguseid ehk süüstavaid ütlusi hakkas ta andma juba kohtueelses menetluses (Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht kohtuasjas 1-08-16395). Tunnistaja IL kinnitab, et OÜ C on ostnud metalli, kuid üksnes dokumentide põhiselt ning faktiliselt metalli liikumist ei toimunud. Arved koostas HI ja esitas need Lile allkirjastamiseks. IL allkirjastas need. L kinnitab, et tema ülesandeks oli võtta OÜ C arvelduskontolt välja sinna laekunud raha ja anda see HIile. Enamasti viis teda panka H.I, kuid mõned korrad viis ka I.Uvarov. Raha pandi šeifi, mis kuulus BG ile. Raha võttis kontolt 2-3 korda nädalas ja summad olid erinevad ja selleks andis korraldusi H.I. Raha laekus C arvele BG ist ja Mist. Tunnistaja kinnitab, et erandkorras H.Ii korraldusel andis raha üle ka FGile. OÜ-l C olid Sampo ja Ühispanga deebetkaardid. Tunnistaja jättis mõnel korral kaardid ka kontorisse. Internetipanga paroolid olid H.Iil, kes teostas kõik raha liikumised. OÜ C maksudeklaratsioonide vormistamise organiseeris H.I, L allkirjastas need ja viis maksuametisse. Interneti teel sisestas andmed ja edastas need H.I. Oli kokkulepe, et H.I kasutab C arveid. FG tegi talle korra xxx platsil ekskursiooni ja nägi seal traktoreid, metallijäätmeid ja mehi. Tunnistaja Li ütlustest nähtub, et tema allkirjastas OÜ C arveid kuni kinnipidamiseni 17.01 2005 ja kinnitab, et hiljem ei ole ta seda teinud. Tunnistaja kinnitab, et 21 kd lk 210-213 olevad arved ei ole tema allkirjastatud ja seal olevad summad on ebareaalsed. Tema allkirjastas arveid kus olid 50000-100000 suuremaid kuni 500000 väga harva. Tunnistaja ütlustest nähtub ka et osa tehinguid hoiti tema ees salajas. Sai raha arvelt väljavõtmise eest kokkulepeppel H.Iiga kuus 4000 krooni. Tunnistaja H.J kinnitas, et OÜ A soetas ja müüs kaupa. Arvab, et kõik oli reaalne kuna nägi Tallinna lähedal kokkuostupunktis metalli ja raha liikus. H.I ütles talle, et see on A kaup. Koostas OÜ A arveid BG kontoris. Arveid koostas H.Ii abil tehtud mustandite järgi. Pangakaardid ja internetipanga koodikaardid olid tunnistaja käes ja hoidis neid ka BG kontoris lauasahtlis. Tegi ülekandeid arvete järgi teistele firmadele. Arved sai BG kontorist. On võtnud OÜ A pangakontolt sularaha ja edastanud selle H.Iile, sest neil oli seif, kus sai raha hoida.

Sularaha võttis kontolt umbes 5 korda kuus. Tavaliselt käis jala, kuid teda on ka sõidutatud. On andnud OÜ A kontolt võetud sularaha H.Ii palvel üle ka teiste firmade esindajatele. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli veel ühe ettevõtte volitatud isikuks pangas ning ta võttis selle ettevõtte kontolt raha ja viis selle BG kontorisse. Tunnistaja kinnitab, et TL võis talle 20032004 üle anda L enda ettevõtte kontolt võetud sularaha ja J jättis selle BG kontorisse lauale, et H.I paneks raha šeifi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta ise tegi TLale, kui viimane tööd küsis, ettepaneku asutada firma ja saada juhatuse liikmeks. OÜ A maksudeklaratsioonid olid raamatupidaja koostatud ja sahtlis valmis ning tunnistaja viis need ära. Tunnistaja TL kinnitas, et OÜ R panga- ja koodikaardid jäid H.Ji kätte. Kirjutas ka vastava volituse Jile, kes siis ajas asja. TL kinnitas, et on OÜ R pangakontolt välja võtnud ka sularaha, mille andis H.Ji kätte. Suurim summa oli 200000 krooni. J andis raha edasi H.Iile xxxx tänaval. Täitis xxxx tänava korteris arveid ja deklaratsioone, milleks andmed sai Ji käest. J tõi OÜ R arved ja tunnistaja allkirjastas need. Ei oska öelda, kes need arved koostas. xxxx tänaval olles esitas arved allkirjastamiseks H.I. E-maksuameti paroolid olid Ji käes ja ei tea kes need deklaratsioonid OÜ R nimel esitas. Võis olla, et H.I andis andmeid deklaratsioonide jaoks. J tegutses H.Ii korraldusel, kui raha kontolt võeti ja xxxx tn kontorisse viidi. Ei tea mis rahast edasi sai. Tunnistajate L, J ja xxxx eelpool tsiteeritud kokkulangevatest ütlustest nähtub, et keegi neist reaalselt ei juhtinud äriühingu, mille juhatuse liikmeks nad olid, igapäeva tegevust. OÜ-de C, R ja A nimel väljastatud arved koostati kas H.Ii poolt või tema juhendamisel ja äriühingute juhatuse liikmed üksnes allkirjastasid need. Kohus ei loe usaldusväärseks H.I väidet, et tema üksnes aitas Jil ja Lil nende poolt antud andmete alusel arveid koostada ja tema ei ole andnud Jile arvete tegemiseks andmeid. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistajate xxxx, J ja Li omavahel sisuliselt haakuvaid ütlusi, kuidas toimus H.Ii juhendamisel OÜ-de A, R ja C arvete koostamine. Kõigi kolme tunnistaja ütlustest nähtub, et nad olid äriühingu juhatuse liikmed üksnes paberil ja kohtul ei ole alust kahelda nende tunnistajate sellekohaste ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd nende ütlused haakuvad teiste kogutud tõenditega. HIi enda ütlused on vastuolulised, ta on püüdunud vähendada oma seotust OÜ-dega A ja R väites, et ta ei te kus olid nende äriühingute kontorid, kuid samas kinnitades, et OÜ A pool kasutas J arvete koostamiseks AS-i BG ruumis olevaid arvuteid. Nimetatud asjaolust on mõistlikule inimesele selge, et äriühingul, kes püsivalt kasutab teise äriühingu ruume ja arvuteid, puudub reaalselt enda kontor ja vastav vara. Tunnistaja J kinnitas, et OÜ A asjad olid üldse AS-i BG kontoris. Kohus ei loe usaldusväärseks H.Ii ütlusi, mille kohaselt AS BG ostis jäätmeid äriühingutel A, C ja R ning tema ei tea kus asusid A ja R kokkuostupunktid, kuid C metallitooted pärinesid Jüri platsilt. Nagu nähtub tunnistajate J, L ja L ütlustest juhtis OÜ-de A, C ja R igapäevast tegevust HI ja ükski teine isik ei andnud juhatuse liikmetele juhiseid ja korraldusi arvete koostamiseks/allkirjastamiseks ja sularaha väljavõtmiseks. Kõik OÜ-de A, C ja R dokumentatsioon asusid aadressil xxxx, kus asusid ka OÜ M ja AS BG kontorid. Sel aadressil toimus ka arvete koostamine ja maksudeklaratsioonide täitmine (kinnitavad Hi, H.Ii, Ji, L ja Li ütlused). Arveid ja deklaratsioone koostati AS BG ja OÜ M arvutitest (kinnitab ka H.I ise), mis veelkord kinnitab, et tegelikult olid OÜ-d A, C ja R riiulifirmad, mille paberite vormistamist korraldas H.I ja kus reaalset igapäevast majandustegevust ei toimunud. Asjaolu, et H.I näitas kord Jile, et mingi metall Tallinna lähedal platsil on OÜ A oma, ei kinnita, et see metall tõepoolest oli OÜ A metall. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et H.I püüdis Jis tekitada muljet, et toimub reaalne äritegevus ja ei ole midagi fiktiivset. AS-i BG kontoriruumides toimunud läbiotsimisprotokollidest nähtub, et OÜ-te C, R ja A raamatupidamisdokumendid olid AS-i BG kontoris, samuti olid salvestatud OÜ-te C, R ja A arvete blanketid AS-i BG arvutitesse. HI enda ütlustest nähtub, et OÜ-te C, R ja A juhatuse liikmetel ei olnud AS-i BG kontori võtmeid, millest tulenevalt ei olnud Jil, Ll, Lil võimalik

koostada äriühingute nimel iseseisvalt dokumente. Seega eeltoodud tõendid kogumis tunnistajate H.Ji, TLa ja I.Li ütlustega, kinnitavad, et OÜ-d C, R ja A olid HIi kontrolli all. Ekspertiisiakti nr KE-38/11.3-1 eksperdiarvamuse kohaselt OÜ C arvetel nr xxxx 28.01.2005, nr 050131 – 3 B 31.01.2005, nr xxxx 22.06.2005 ja nr xxxx 22.06.2005 olevad allkirjad ILi nimel on kirjutatud ühe isiku poolt ja ei ole kirjutatud ILi poolt. Allkirjad kirjutanud isikut ei ole võimalik määrata. On viiteid, et vaidlusalused allkirjad võivad olla kirjutatud HIi poolt (21 kd lk 221-224). Ka IL kinnitas kohtuistungil, et nimetatud arved (21 kd lk 210-213) ei ole tema poolt allkirjastatud. Nimetatud arved jäävad küll süüdistusperioodist välja, kuid kinnitab Li ütlusi, et tema reaalselt OÜ-d C ei juhtinud ja tema teadmata võidi allkirjastada ka muid dokumente OÜ C nimelt. Eksperdiarvamus, haakudes kogumis tunnistaja ütlustega, kinnitab, et OÜ C nimel allkirjastas arveid ka H.I ise, mis kinnitab, et H.I kontrollis OÜ C igapäeva tegevust. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et OÜ-del A, C ja R oleks olnud jäätmeluba. Ka H.I on ise kinnitanud, et OÜ-l C jäätmelitsenti ei olnud. BCi ütlustest nähtub, et 2004-2005 ei teadnud ta OÜ-dest C, A ja R midagi, seega ei saanud nimetatud äriühingud Jüri platsi rendilepingu alusel kasutada, sest kuna plats kuulus AS-le LM, siis oleks AS LM esindaja rendileandjana ka teadnud oma rentnike nimesid. Igapäevaselt AS-i BG platsil metalliga tegelenud tunnistaja S ütlustest nähtub, et nimed J, L, L, C, R ja A on tundmatud. Osa metalli osteti eraisikute käest ja osa tuli H.Ii punktidest Tartus ja Rakveres. Ka H.I ise kinnitas, et osa metalli tuli Tartu ja Rakvere platsilt. Tunnistaja S ütlustest nähtub ka et osadele klientidele maksti metalli eest sularahas. Ka süüdistatav H.I ise kinnitas, metalli toonud isikutele maksti sularahas ja see anti üle platsi peal. Kõik nimetatud asjaolud kinnitavad, et AS BG reaalselt äriühingutelt C, R ja A metalli ei soetanud. Kui AS BG oleks OÜdelt A, R, C metalli reaalselt soetanud (arvestades veel arvete kohaselt läbi käinud koguseid), teadnuks seda ka igapäevaselt metalli kokkuostuga tegelenud S. OÜ-de A, C, R, M ja AS BG pangakontode väljavõtetest (3kd lk 148-209, 4 kd lk 75-245, CD plaat 5 kd lk 1, CD Plaat 23 kd lk 76 a ja 119 a ning 27 kd lk 197) nähtub, et AS BG on teinud nimetatud äriühingutele ülekandeid. HI kinnitab, et AS BG on teinud nimetatud äriühingutele ülekandeid, kuid väidab, et need on tehtud metallijäätmete eest. Samas on ka H.I ise kinnitanud, et AS-lt LM ja OÜ-lt L laekunud raha läks edasi OÜ-dele A, R, C ja siis sai ta selle panna mustalt metalli peale ja, et ta sai I.Lilt ja H.Jilt saadud sularahast oma vahendustasu ja nemad oma tasu. OÜ-de A, C ja R pangakontode väljavõtted ja OÜ C sularaha väljamakseorderid (16 kd lk 38- 17 kd lk 177) kinnitavad tunnistajate J, L ja L ja ka süüdistatava H.Ii enda ütlusi nende äriühingute pangakontolt sinna laekunud summade kohest sularahas väljavõtmist. H.Iile sularaha tagasamist kinnitab ka varjatud jälgimise protokollis kajastatud HIi ja Li kohtumised 05. ja 06. jaanuaril 2005. Mõlemal juhul kohtub H.I peale Liga kohtumist Iiga, kes seejärel suundus xxxx territorriumile. H.Ii koos portfelliga lühiajalised viibimised Ii autos, kohe pärast Lilt raha saamist, viitavad raha edasi andmisele Iile, kes toimetas raha edasi xxxx platsile. H.I ei eita, et L ja J tõid väljavõetud sularaha talle, et saaks osta rohkem metalli. Kohus on seisukohal, et kui metalli ostnuks sularaha eest äriühingud C, R ja A, siis puudunuks vajadus anda see sularaha, mis AS BG nimetatud äriühingutele väidetavalt metalli müügi eest tasus, tagasi AS BG / OÜ M esindajale H.Iile, kes selle raha toimetas hiljem otse AS BG kasutuses olnud šeifi või andes üle AS BG töötajale S (kinnitavad tunnistaja Si ütlused). BCi ja HIi kohtus antud ütlused selles osas, kelle kätte sularaha hiljem toimetati ja milline äriühing seda raha edasi kasutas, on vastuolus nende poolt eeluurimisel antud ütlustega (BCi ja H.Ii ütlused on järjekindlald selles, et raha toimetati xxxx platsile, kuid erinevus on selles, kelle kätte lõpuks raha anti), mistõttu ei saa kohus nendele kohtus antud ütlustele tugineda. H.I ise kinnitas, et OÜ-de A, R ja C sularaha viidi platsile mustalt metalijäätmete ostmiseks ja ka tunnistaja S kinnitab, et H.I tõi seifi sularaha, mida oli võimalik vajadusel kasutada. Kuna OÜ-de A, R ja C sularaha kasutamise üle otsustas H.I, kes viis selle raha enda kasutuses olevasse šeifi xxx platsil (kinnitab ka tunnistaja L), siis ei olnud OÜ-del A, R ja C üldse vahendeid, mille eest oleks olnud võimalik metalli osta. Pangakontode väljvõtetest nähtub, et kogu raha mis laekus, võeti koheselt sularahas välja ja edasisi makseid väidetava metalli ostmise ees ei järgnenud. Kui OÜ-d A, R ja C oleks reaalselt ise metalli kokkuostnud, siis ei oleks nende

esindajad kogu pangakontole laekunud raha ära andnud H.Iile. Kogu raha, mis võeti OÜ-de C, R ja A pangakontodelt välja sularahas, andsid antud ettevõtete juhatuse liikmed üle HIile. Ettevõtete kontode käibed ulatusid vastavalt kontode väljavõtetele miljonitesse kuriteo toimepanemis ajavahemikul. Ei ole eluliselt usutav, et H.Iil oleks normaalse äritegevuse juures majanduslikult kasulik reaalselt soetada metall kõigepealt äriühingutele, mille juhatuse liikmeteks olid „tankistid“, seejärel osta see enda juhitava äriühingu poolt kallimalt ja tasuda võõrastele äriühingutele n.ö vahendustasu tegevuse eest, mida reaalset tegi siiski H.I. Asjaolu, et tunnistajate J, L ja L ütluste kohaselt võeti kogu äriühingute A, R ja C pangakontodele laekunud summa sularahas välja (nemad said oma vahendustasu) ja anti üle H.Iile, kes ei eita seda ja kinnitab, et on ka ise nimetatud äriühingute kontolt pangakaardiga sularaha välja võtnud, kinnitab, et tegelikult kasutati OÜ-sid C R ja A ainult selleks, et saada sularaha, mida kasutati xxxx platsil elanikkonnalt metalli ostmiseks. Süüdistatava IHi ütlustest nähtub, et pikka tehingute skeemi oli vaja, et viia sularaha väljavõtt AS-st LM võimalikult kaugele. Kohtu arvates haakub Hi selline ütlus väidetava metalliostuga sisuliselt riiulifirmadest OÜ-dest C, A ja R ning hiljem nende kontodelt sularaha lihtsalt väljavõtmisega ja tagasi H.Iile toimetamisega. H.Ii ei eita, et OÜ-de R, C ja A poolt esitati metalli eest arveid ka OÜ-le M, kes need siis tasus ülekandega. OÜ-de R, C, A, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest (TSD), nähtub et ettevõtetel töötajaid ei olnud, seega ka see kinnitab kogumis teiste tõenditega, et ettevõtetel puudus majandustegevus. Tunnistajate L, J, L ütluste koahselt ei ole keegi neist ise tegelenud metalli kokkuostuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega eelkõige tunnistajate S, L, L, J ütlustega, mida osaliselt kinnitab ka süüdistatav H.I ise, on leidnud tõendamist, et OÜ-d R, C ja A reaalselt ei tegelnud metallikokkuostuga ja metalli reaalset ei müünud ka AS-le BG ja OÜ R ei müünud metalli ka OÜ-le M. Eeltoodust tulenevalt on OÜ R ja OÜ C poolt AS-le BG ja OÜ R poolt OÜ-le M väljastatud arved fiktiivsed, kuivõrd tegelikult sellist metalli ostu-müüki ei toimunud. Eelpool (lk 97-132) väljatoodud OÜ-de R ja OÜ C arvetel on näha millist metalli ja millises koguses on AS-le BG või OÜ M müüdud. OÜ M poolt on täpselt need samad kogused edasi müüdud AS-le LM. Muutunud on ainult hind. OÜ M-i poolt AS-le LM esitatud arvel on metallihind natuke üle 2 % suurem.( N 29.12.2004 arve puhul on see 23760 krooni 2.04 %) kui on OÜ R arvel OÜ-le M. HI kinnitab, et OÜ M esitas AS-le LM arveid, mis koostas ise või metalliga seotud arveid ka A.V. Kinnitab, et arved allkirjastas ise. H.Ii selline ütlus on vastuolus tema teise väitega, mille kohaselt OÜ M ei tegelenud metallijäätmetega. Seega on H.Ii enda kohtuistungil antud ütlused vastuolulised, mistõttu ei saa vastuolu osas lugeda neid usaldusväärseks. Märkimisväärne on asjaolu,et kõigil kolmel juhul, mil M omandas väidetavalt jäätmed OÜ R käest on need samad jäätmed, täpselt samas koguses sel samal päeval edasi müüdud AS-le LM. Nimetatud asjolu osutab faktile, et tegelikult ei saanud toimuda nende jäätmete väidetavat sorteerimist. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et OÜ-dele R ja ja M oleks väljastatud jäätmekäitlusluba detsembriks 2004, mis kinnitab, et neil äriühingutel ei olnud reaalselt õigus jäätmete vahendamise või käitlemisega tegeleda, mis omakorda kinnitab, tunnistajate J ja L ütlusi, et OÜ R reaalselt tehinguid ei teinud ja metallijäätmete müüki OÜ-le M ei toimunud. Kuna kohus eespool toodud põhjendustel tuvastas, et reaalselt OÜ R ei müünud OÜ-le M metallijäätmeid, ei saanud ka OÜ M seda sama metalli täpselt samal kuupäeval AS-le LM edasi müüa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et OÜ M poolt reaalselt arvete nr xxxx, xxxx ja xxxx alusel AS-le LM metallijäätmeid ei müüdud ja tegemist on fiktiivsete arvetega. Vaidlust ei ole asjaolu üle, seda kinnitavad ka H.Ii, BC, tunnistaja S ütlused, et AS BG ostis xxx platsil metalli kokku. AS-le BG oli väljastatud perioodiks 27.05.2003-26.05.2008 jäätmeluba (25 k lk 166- 168) jäätmete kogumiseks s.h sorteerimiseks ja jäätmete veoks. Samuti nähtub 2003 ja

2004 aasta jäätmearuannetest (24 kd lk 24-30), et AS BG on kõik ostetud jäätmed edasi võõrandanud. Kohus ei loe aga usaldusväärseks süüdistatavate H.I, DE, BCja I väiteid, et AS-i BG poolt omandatud jäätmed võõrandati kas otse AS-le LM või OÜ L vahendusel, kes osutas sorteerimisteenust. 2003 aasta jäätmearuandest ei nähtu, et AS BG oleks jäätmeid üleandnud AS-le LM (24 kd lk 27-27 pö). Aruande kohaselt on jäätmeid ostetud muude isikute seas ka OÜ-delt A, C, M. Aruande kohaselt ei ole AS BG ostnud 2003 aastal jäätmeid OÜ-st R. Kuna AS BG ei ole jäätmearuandes ise kajastanud jäätmete müüki AS-le LM, samas kui fiktiivseid oste OÜ-delt C ja A on kajastatud, siis kinnitab see, et 16.12.2003 ei toimunud AS-le LM alumiiniumi, vase ja roostevaba terase jäätmete müüki summas 1 250 000 krooni + km ja arve nr 03121607 on fiktiivne. Ei ole eluliselt usutav, et kui reaalselt oleks sellises suures mahus toimunud tehing, siis see lihtsalt unustati aruandes kajastamata. Kuna tehingut reaalselt ei toimunud, siis ebaõigete andmete kandmisel aruandesse võib küll osa „andmeid“ ununeda. Arvestades asjaolu, et reaalselt OÜ-d A ja C AS-le BG jäätmeid ei müünud, siis tuleb asuda seisukohale, et kogu AS-i BG jäätmearuandes kajastatud info on väär ja seda täideti üksnes seetõttu, et jäätmekäitlusloa olemasolul tuleb esitada ka aruanne. AS-le LM väljastatud jäätmeluba (25 kd lk 209-210) kinnitab, et AS-l LM oli jäätmeluba ajavahemikul alles alates 11.11.2004-10.11.2009. Luba on antud teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise eesmärgil. Jäätmeloataotlus on esitatud alles 12.08.2004 (25 kd lk 224). AS-le LM oli antud tegevusluba väärismetallimurru kokkuostmiseks elanikkonnalt ja väärismetalle sisaldavate tootmisjäätmete ostmiseks ja müümiseks ajavahemikuks 25.03.2003 27.02.2004 (I k lk 44). On üldteada asjaolu (õpitakse põhikoolis), et väärismetallideks loetaks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Nimetatud fakti kinnitas ka DE enda ütlustes. Arvete xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx alusel on AS BG müünud AS-le LM alumiiniumi, vaske, roostevaba terast, tsinki, kroomterast, mangeesiumit, messingit, pliid. Loeletud metallide puhul ei ole tegemist väärismetallidega, mistõttu puudus nende metallide käitlemiseks AS-l LM luba. Nimetatud dokumendid kinnitavad, et AS-l BG ei olnud reaalselt õigust müüa AS-le LM jäätmeid 30.01.2004, 27.02.2004, 31.03.2004, 30.04.2004, 24.05.2004, 29.09.2004, mis omakorda viitab tehingute fiktiivsusele. 01.04.2004 sõlmitud mitte-eluruumide üürileping AS LM ja AS BG (24 kd lk 37-41) ei tõenda ega lükka ümber väidet arvete xxxx, xxxx, xxxx, xxx, xxxx, xxx, xxxx fiktiivsuse kohta. AS-l BG olid töötajad ja äriühing vajas tegutsemiseks pinda ja vaidlust ei ole asjaolu üle, et S tõepoolest tegeles Jüri platsil metalli kokkuostuga, kuid rendisuhte olemasolu ei kinnita metallijäätmete müügiarvete õigsust. Eelpool loetletud OÜ C arvetel (30.01.2004, 31.03.2004, 30.04.2004, 24.05.2004) on näha millist metalli ja millises koguses on AS-le BG müüdud. AS BG poolt on täpselt need samad kogused edasi müüdud AS-le LM. Muutunud on ainult hind. AS BG poolt AS-le LM esitatud arvel on metallihind natuke üle 4 % suurem.( n 30.01.2004 arve puhul on see 59764.40 krooni 4.15 %) kui on OÜ C arvel AS-le BG . Nimetatud fakt haakub H.Ii ütlustega, et ta sai AS-le LM müüdud metallijäätmetest 4 % , mille võttis arvelt sularahas. Märkimisväärne on asjaolu, et neljal juhul kuuest (kahe arve kuupäeva kohta kohtul andmed puuduvad), mil AS BG omandas väidetavalt jäätmed OÜ C käest on need samad jäätmed, täpselt samas koguses sel samal päeval edasi müüdud AS-le LM. Nimetatud asjolu osutab faktile, et tegelikult ei saanud toimuda nende jäätmete väidetavat sorteerimist. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et OÜ-le C oleks väljastatud jäätmekäitlusluba detsember 2003 - detsember 2004, mis kinnitab, et äriühingul ei olnud reaalselt õigus jäätmete vahendamise või käitlemisega

tegeleda, mis omakorda kinnitab, tunnistaja I.Li ütlusi, et OÜ C reaalselt tehinguid ei teinud ja metallijäätmete müüki AS-le BG ei toimunud. Kuna kohus eespool toodud põhjendustel tuvastas, et reaalselt OÜ C, OÜ A või OÜ R ei müünud AS-le BG metallijäätmeid, ei saanud ka AS BG seda sama metalli täpselt samal kuupäeval AS-le LM edasi müüa. AS BG pangakonto väljavõtetest ei nähtu, ka ühtegi teist äriühingut, kellele oleks AS BG teinud ülekandeid, millest võiks järeldada metalli ostu nimetatud äriühingutelt ning kogu raha kantakse edasi OÜ-dele C, A või R või võetakse AS-i BG kontolt sularahas välja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et AS BG poolt reaalselt arvete nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx alusel AS-le LM metallijäätmeid ei müüdud ja tegemist on fiktiivsete arvetega. Kuna kohus eespool toodud põhjendustel tuvastas, et reaalselt OÜ-d C, R ja A ei müünud AS-le BG metallijäätmeid, ei saanud ka AS BG seda sama metalli täpselt samades kogustes OÜ-le L edasi müüa. Nimetatud asjaolu haakub ka IHi ütlustega, milel kohaselt reaalselt OÜ L AS-lt BG jäätmeid ei ostnud ja neid AS-le LM edasi ei müünud. 2004 aasta jäätmearuande kohaselt on AS BG OÜ-le L üleandnud 466,160 t vase, pronkis ja valgevase jäätmeid, kuid kohtuistungil uuritud arvete koondandmete (liites erinevatel arvetel toodud väidetavalt müüdud kogused kokku) kohaselt on AS BG OÜ-le L üleandnud vaske üle 600 tonni ja messingit (valgevask) üle 300 tonni, ehk siis kokku üle 900 tonni, mis ilmselgelt ei ole vastavuses jäätmearuandes toodud andmetega. Samamoodi on jäätmearuande kohaselt AS BG andnud OÜ-le L üle 13,160 tonni tsinki, kuid kriminaalasjas uuritud arvete kohaselt on see olnud üle 14 tonni ning jäätmearuande kohaselt on AS BG andnud OÜ-le L üle 28 tonni pliid, kuid kriminaalasjas uuritud arvete kohaselt on see olnud üle 36 tonni. Nimetatud asjaolud tõendavad, et AS BG ei müünud reaalselt OÜ-le L jäätmeid, sest kui ta seda reaalselt oleks teinud, siis oleks ka jäätmearuannetes kajastunud kogused olnud vastavuses arvetel toodud kogustega. Nimetatud asjaolu kinnitab, et kohustuslikku jäätmearuannet täideti umbes andmetega, sest ei peetud täpset arvestust, kui palju esitatud arvete kohaselt n.ö müüdi metalli OÜ-le L, mis kinnitab, et AS BG poolt OÜ-le L esitatud metallimüügi arved on fiktiivsed. OÜ-le L väljastatud jäätmeloa kohaselt ( 25 kd lk 161-165) oli luba antud ajavahemikuks 16.09.2004-15.09.2009 teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil. Taotlus jäätmeloa saamiseks oli esitatud 14.07.2004. Ka Li enda taotlusest nähtub, et taotleti luba üksnes metallijäätmete veoks jäätmeid koguvatel firmadelt neid eksportivatele firmadele, omamata ise jäätmekäitluskohti ning metallijäätmeid vahepeal ei ladustata (25 kd lk 171, 178182). Pangakonto väljavõtte kohaselt on jäätmeloa taotlemisel tasutud ka riigilõiv. Harjumaa Keskkonnateenistuse 12.07.2004 vastuskirjast OÜ-le L nähtub, et AS LM ei omanud sel ajal jäätmeluba, mistõttu ei olnud lubatud AS-le LM metallijäätmeid üle anda. (25 kd lk 175) AS-le LM väljastatud jäätmeluba (25 kd lk 209-210) kinnitab, et AS-l LM oli jäätmeluba ajavahemikul alles alates 11.11.2004-10.11.2009. Luba on antud teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise eesmärgil. Jäätmeloataotlus on esitatud alles 12.08.2004 (25 kd lk 219-224). Nimetatud dokumentidest nähtuvalt ei olnud OÜ-l L üldse õigust jäätmeid sorteerida ja alates 16.09.2004 tekkis üldse õigus jäätmeid vedada. AS-l LM ei olnud kuni 11.11.2004 üldse õigus jäätmeid käidelda ja nimetatud asjaolu oli ka OÜ-le L teada (25 kd lk 175), mistõttu ei olnud õigust AS-le R jäätmeid üldse müüa. Asjaolu, et puudusid jäätmekäitlusload, kinnitavad Hi ütlusi, et reaalselt ei olnud plaanis OÜ-l L AS-le LM jäätmeid müüa, vaid tehinguid vormistati üksnes paberil. On usutav, et olles tegelenud metallijäätmete fiktiivse müügiga saadi mingi hetk teada, et selleks on vaja jäätmeluba ning soovides näidata, et tegemist ei ole fiktiivsete tehingutega taotleti ka jäätmekäitlusluba. 01.05.2004- 02.04.2005 kehtinud jäätmeseaduse § 106 kohaselt pidid isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja

taaskasutamise eesmärgil ja metallijäätmete üleandja koostama metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: 1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; 2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus; 3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; 4) metallijäätmete maksumus. Nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar pidi jääma metallijäätmete kogujale, kes pidi seda säilitama vähemalt viis aastat. Kriminaalasja eeluurimisel toimunud läbiotsimistel AS BG , OÜ L ja AS LM kontoriruumides, ei leitud mitte ühtegi dokumenti mis vastaks jäätmeseaduse § 106 nõuetele. Ei ole eluliselt usutav, et reaalsete metallijäätme ostu-müügi tehingute korral, oleks nimetatud dokumendid jäetud alati vormistamata. Seaduses ettenähtud dokumentide vormistamata jätmine kogu väidetava metallimüügi ahela vältel, viitab faktile, et tegemist oli fiktiivsete tehingutega ja keskenduti üsknes arvete esitamisele ja rahade liigutamisele. AS BG poolt on OÜ-delt C ja R ostetud metallijäätmed täpselt samades kogustes edasi müüdud OÜ-le L. Vahel on metall edasi müüdud täpselt samal päeval, vahel mõned päevad hiljem. OÜde R või C arvel toodud suuremad kogused on edasi müüdud vahel osade kaupa. AS-i BG poolt OÜ-le L esitatud arvel on metallihind natuke üle 2 % suurem (n 15.09.2004 arve puhul on see 5882 krooni 2,04 %) kui on OÜ R ja OÜ C arvetel AS-le BG . OÜ L poolt AS-le LM esitatud arvel on metallihind üle 2 % suurem (n 20.07.2004 /10 kd lk 284/ arve puhul on see 8115.20 krooni 2,73 %) kui on AS BG arvetel OÜ-le L. Nimetatud asjaolud haakuvad V.HIi ütlustega, mille kohaselt OÜ-le L jäi ülekannetest 2-3 % vahendustasu ja kinnitavad väidet, et pärast OÜ Li lisandumist vähenes AS-i BG kasum (enne sai üle 4 %). AM ja AKi tööraamatute koopiatest (24 kd lk 56-59) nähtuvalt töötasid mõlemad isikud 21.05.2004-30.09.2004 AS-s BG ja 01.10.2004-01.03.2005 OÜ-s L. Mõlema isiku puhul on OÜs L töösuhte lõpetamise aluseks märgitud kk 03/1 01.03.2004. Maksuameti andmetel on E.Sile 2004 aastal maksnud töötasu AS BG ( 25 kd lk 26). Maksuameti andmetel on A.Kile 2004 aastal maksnud töötasu AS BG ja OÜ L ( 25 kd lk 27). Maksuameti andmetel on AMle 2004 aastal maksnud töötasu AS BG ja OÜ L ( 25 kd lk 28). Maksuameti andmetel on RRile 2004 aastal maksnud töötasu AS BG ( 25 kd lk 29). Maksuameti andmetel on H.Lle 2004 aastal maksnud töötasu AS LM ( 25 kd lk 30). Maksuameti andmetel on jaanuaris 2004 maksnud A.Sile, AKile, A. Mile ja RRile töötasu OÜ MG ( 25 kd lk 33). Maksuameti andmetel jaanuar kuni märts 2004 ei ole AS BG maksnud A.Sile, AKile, A. Mle ja RRile töötasu ( 25 kd lk 35, 37, 39,). Maksuameti andmetel on aprillis 2004 AS BG maksnud A.Sile töötasu ( 25 kd lk 41). Maksuameti andmetel on mais 2004 AS BG maksnud A.Sile ja JKle töötasu ( 25 kd lk 43). Maksuameti andmetel on juunis, juulis, augustis, 2004 AS BG maksnud A.Sile, AKile, A. Mle ja RRile ja JKle töötasu ( 25 kd lk 45-46, 47-48, 49-50, 51-52). Maksuameti andmetel on septembris, oktoobris 2004 AS BG maksnud A.Sile, AKile, A. Mle ja RRile töötasu ( 25 kd lk 51-52, 53-54). Maksuameti andmetel on novembris, detsembris 2004 ja jaanuaris 2005 AS BG maksnud A.Sile ja RRile töötasu ( 25 kd lk 55-56, 57-58). Maksuameti andemetel on AS LM teinud väljamakseid V.VLle jaanuaris, juulis 2004, jaanuaris 2005 (25 kd lk 61-66). Maksuameti andmetele ei ole OÜ L teinud füüsilistele isikutele väljamakseid juunis, novembris 2004 ning juulis, augustis , septembris, oktoobris on tehtud väljamakseid üksnes Hile, Ile ja Iile (25 kd lk 77-82).

Maksuameti andmetest nähtuvalt töötas ainult M reaalselt OÜ-s L ja üksnes detsembris 2005. OÜ L pangakontode kohaselt on Mle ja Kile makstud töötasu oktoobri, novembri ja detsembri eest. Asjaolu, et isikutele töötasu maksti, kuid tulu- ja sotsiaalmaksu nendele töötajatele tehtud väljamaksete pealt ei tasutud, kinnitab IHi ütlusi, et töötajad olid OÜ-sse L tööle vormistatud fiktiivselt, kuid kuna leping oli sõlmitud tuli neile palka siiski maksta. Kohtu arvates ei kinnita tööraamatute kanne, mille kohaselt töötasid M ja K OÜ-s L alates oktoobrist, ümberlükkamatult fakti, kas M ja K ka reaalselt OÜ-s L töötasid. Kohtu arvamust kande ebaõigsuse kohta mõjutab ka asjaolu, et mõlema töölepingu lõpetamise aluseks on 2005 aastal märgitud kk 03/1 kuupäevaga 01.03.2004. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et mõned teised iskud oleks töötanud 2004 aastal OÜ-s L. Seega puudusid 2004 aastal OÜ-s L reaalselt töötajad, kes oleksid saanud OÜ-s L tegeleda metalli sorteerimisega. JK ütluste kohaselt tegeles metalli sorteerimisega xxxx FG ja olid veel mõned töötajad, kuid tema sellekohane teadmine pärines Ii enda ütlustest. Kuna JK ei osanud öelda ühegi töötaja nime ja tema info töötajate olemasolu kohta pärines Iilt, ei saa JK ütlused kinnitada ega ümber lükata väidet OÜ-s L töötajate olemasolu kohta. IHi ütlused kinnitavad, et OÜ-s L oli 2-3 töötajat, kes said palka kuid reaalset tööd ei teinud. Hi ütused haakuvad faktiga, et oktoobri, novembri ja detsembri kuu eest on OÜ L maksnud palka AMle ja A.Kile. Asjaolu, et reaalselt Rile OÜ-st L 2004 aasta eest palka ei makstud kinnitab, et reaalselt R OÜ-s L ei töötanud. Eeltoodud maksuameti andmetest on näha, et AK, A. M ja RR said oktoobrini 2004 töötasu AS-st BG , seega kinnitab nimetatud fakt, et need isikud töötasid sel perioodil AS-s BG ja mitte OÜ-s L. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et OÜ-s L puudusid reaalselt muud töötajad peale juhatuse liikmete, mis lükkavad ümber süüdistatavate H.Ii, I, DEa ja BCi väited, et OÜ L töötajad sorteerisid AS-st BG ostetud metalli enne selle edasimüüki AS-le LM. Ei ole ka eluliselt usutav, et I.I oleks suutnud üksinda sorteerid kõik need metallikogused, mis OÜ L müüs arvete kohaselt edasi AS-le LM. Väidetava metalli müügi kohta esitatud arvetest nähtub, et OÜ L on sageli justkui metalli samal päeval, mil metall osteti või kohe mõnel järgneval päeval, ka edasi müünud, mis välistab võimaluse, et seda metalli üldse oleks olnud võimalik reaalselt sorteerida. Asjaolu, et A.S, AK, A. M ja RR on kõik saanud algul töötasu OÜ-st MG, seejärel AS-st BG ja siis olid M ja K töölevormistatud OÜ-sse L viitab faktile, et nimetatud isikuid vormistati tööle äriühingusse, kus see parajasti sobivam tundus. Tegelikult aga tegid need isikud kogu aeg ühte ja sama tööd ja reaalselt neist keegi OÜ L heaks metalli ei sorteerinud. Asjaolu, et M ja K vormistati ümber OÜ-sse L alles oktoobrist 2004 viitab kohtu arvates sellele, et algselt müügitehingute fiktiivset skeemi välja mõeldes „unustati ära“, et äriühingul peab töö tegemiseks vajadusel olema ette näidata ka töötajaid. Hinnates kogumis asjaolusid, et OÜ-l L puudus kuni 16.septembrini 2004 üldse jäätmeluba ja 14.07.2004 esitatud taotluses taotleti luba üksnes metalliveoks märkega, et endal puudub jäätmekäitluskoht ning, et metallijäätmeid vahepeal ei ladustada, asub kohus seisukohale, et OÜl L pole kunagi olnud plaaniski hakata reaalselt jäätmeid sorteerima. OÜ L omandati I, Hi ja Ii poolt 20.05.2011, kuid juba 27.05.2004 on L väidetavalt ostnud AS-lt BG 78 tonni metallijäätmeid ja need kohe samal päeval edasi müünud ja järgmine päev veel ostnud, sorteerinud ja edasi müünud 44,74 tonni metallijäätmeid. Ei ole eluliselt usutav, et alles loodud äriühing, millel puuduvad töötajad, suudaks ühe päevaga sorteerida 78 tonni jäätmeid. Lisaks nähtub OÜ L enda poolt jäätmeloataotluses toodud andmetest, et neil üldse puudus koht, kus jäätmeid oleks võimalik sorteerida. Eeltoodust tulenevalt on ümber lükatud väide, et AS BG müüs jäätmed OÜ-le L, kelle ülesandeks oli jäätmed sorteerida, ja kes seejärel müüs sorteeritud jäätmed edasi AS-le LM. Nimetatud asjaolud kinnitavad IHi ütlusi, mille kohaselt reaalselt OÜ L AS-le LM metalli ei müünud ja lükkavad ümber H.Ii, DEa ja BCi ütlused, et AS LM ostis metalli OÜ-lt L. Kuna JK lihtsalt möönab, et OÜ L võis sorteerida AS-i Rl jaoks metalli, siis JK ütlused ei kinnita ega lükka ümber väidet kas OÜ L reaalset müüs AS-le LM metallijäätmeid või mitte. Asjaolu, et AS BG on arvete kohaselt mõnedel juhtudele metalli müünud OÜ-le L ja OÜ L omakorda edasi müünud AS-le LM juba enne (N 31.05.2004, 23.07.2004) kui AS BG nimetatud metalli väidetavalt ise (01.06.2004, 26.07.2004) soetanud on, kinnitab, et tegemist oli fiktiivsete

arvetega ja tehinguid reaalselt ei toimunud. Arvete müügikuupäevi arvestades, ei olnud kuidagi võimalik seda metalli enne väidetavalt sorteerida kui see üldse osteti. BCi ja FGi 06.01.2005 telefonikõnest nähtub, et arveid andis Iile BC(I: „... sa andsid mulle mõned arved.“ BC: „Jah“ I:“...kas ta on käibega või ilma“... BC: „Need on toored arved ilma käibeta“.). Kui OÜ L oleks tõepoolest AS-le LM kaupa müünud, oleks arveid esitanud OÜ L ja mitte AS LM. Ei ole eluliselt usutav, et reaalselt toimuvate tehingute puhul esitaks ostja nn „toorearve“ müüjale, kes selle siis ise vormistab lisades käibemaksu. Nimetatud telefonikõne kinnitab, et reaalselt metallimüüki ei toimunud ja toimus OÜ L poolt arvete esitamine AS-le LM viimase poolt antud näidiste alusel (Seda kinnitas ka H oma ütlustes, et andmed arvete jaoks saadi BCi käest). HIi ja FGi 13.01.2005 telefonikõnest nähtub, et Z pidi valmis arved saatama T (BCi-LM) faksile („Kuule arved on valmis“ „... saada T faksi peale ära“). Selline käitumine on vastuolus süüdistatavate versiooniga, mille kohaselt müüs AS BG metalli OÜ-le L, kes siis omakoda müüs selle peale sorteerimist edasi AS-le LM, sest selle versiooni kohaselt peaks AS BG saatma arved OÜ-le L mitte AS-le LM. Ja kui oleks toimunud müük otse OÜ-lt M või AS-lt BG AS-le LM, siis puudunuks vajadus segada tehingusse OÜ-d L ja I ei oleks pidanud paluma saatma arveid T faksile. Kuigi konkreetsed vahejuhtumid jäävad väljapoole süüdistuses loetletud arvete perioodi, on telefonikõnede vestlusest selge, et kõnelejad mõistavad teineteist pikemate selgitusteta, mis kinnitab pikemaajalist sellist koostööd. Kõigest eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et OÜ L poolt AS-le LM esitatud arved nr 05-02, nr 05-01, nr 05-03, nr 05-04, nr 05-05, nr 05-06, nr 05-07, nr 05-08, nr 06-09, nr 06-12, nr 06-13, nr 06-14, nr 06-15, nr 06-16, nr 06-17, nr 06-18, nr 06-19, nr 06-20, nr 06-21, nr 06-22, nr 06-23, nr 06-24, nr 07-25, nr 07-25/2, nr 07-25/1, nr 07-25/3, nr 07-25/4, nr 07-27, nr 07-28, nr 07-29, nr 07-31, nr 07-30, nr 07-32, nr 07-33, nr 07-34, nr 07-35, nr 0736, nr 07-37, nr 08-38, nr 08-39, nr 08-40, nr 08-41-1, nr 08-42-1, nr 08-43, nr 08-44, nr 08-45, nr 08-46, nr, 08-47-1, nr 08-48, nr 08-49, nr 08-50, nr 08-51, nr 08-52, nr 08-53, nr 08-54, nr 08-55, nr 08-56, nr 09-58, nr 09-58-1, nr 09-58-2, nr 09-59, nr 09-60-1, nr 09-60-2, nr 09-60-3, nr 09-62, nr 09-63, nr 09-64, nr 09-64-1, nr 09-65, nr 09-66, nr 09-66-1, nr 09-67, nr 09-68, nr 09-69, nr 09-70, nr 09-71, nr 10-71-1, nr 10-71-2, nr 10-72, nr 10-72-1, nr 10-73, nr 10-73-1, nr 10-73-2, nr 10-74, nr 10-74-1, nr 10-75, nr 10-75-1, nr 10-76, nr 10-77, nr 10-77-1, nr 10-78, nr 10-78-1, nr 10-79, nr 10-80, nr 10-81, nr 10-82, nr 10-83, nr 11-84-1, nr 11-86, nr 11-86-1, nr 11-87, nr 11-87-1, nr 11-88, nr 11-89, nr 11-89-1, nr 11-90, nr 11-90-1, nr 11-91, nr 11-92, nr 11-94, nr 11-95, nr 11-96, nr 11-97, nr 11-98, nr 11-99, nr 11-100, nr 11-101, nr 12-103, nr 12107 on fiktiivsed. Tunnistaja S ja VL ütlustest nähtub, et mingil hetkel OÜ L üüris teatud osa xxx platsist endale ja sinna nurka pandi ka metalli. S ütlustest nähtub, et OÜ L tulekuga pidi hakkama sorteerima metalli, mis H.Iile ei meeldinud ja 2 inimest viidi üle OÜ-sse L. Need ütlused kinnitavad, et OÜ-s L puudusid algselt töötajad ja reaalselt sorteerisid metalli H.Iile kuulunud äriühingu töötajad, mis kinnitab veelkord Hi väidet, et OÜ L müüs AS-le LM metalli ainult paberil ja reaalselt OÜ L metalli ei ostnud ega müünud. On usutav, et H.Iile ei meeldinud metalli müüa AS-le LM OÜ L kaudu, sest niimoodi vähenes AS-ii BG kasum. Seega on eluliselt usutav, et kasumi vähenedes nõudis H.I, et OÜ L maksaks platsil tööd tegevatele isikutele tasu. H kinnitab, et AS LM ja OÜ L vahel sõlmiti xxxx pinna kohta küll rendileping, kuid see oli näiline. Hi ütlustest nähtub, et OÜ L tasus ka kõikidest fiktiivsetest tehingutest tulenevad maksed, kuna lepingud olid sõlmitud (N ka töötajate palgad, kui töötajad neile tööle võeti). Kui oleks olnud reaalne rendisuhe xxxx pindade rentimiseks eesmärgiga tegeleda seal jäätmete sorteerimisega, puudunuks OÜ-l L vajadus märkida jäätmeloataotlusesse, et puudub koht, kus jäätmeid oleks võimalik sorteerida. Si ütluste kohaselt oli platsil töötajate ülesandeks metalli vastuvõtt ja kaalumine. Metall saadeti edasi EMEKS-isse Rsse ja LMle. Viimasele viidav metall oli laos ja kui tuli OÜ L siis viidi osa metalli Li nurka. OÜ Li tulekuga vähenes AS-i BG territoorium, ehk siis nähtub tunnistaja S ütlustest, et sisuliselt omandas L sama territooriumi, mis kuulus rendilepingu kohaselt AS-le BG

, ehk siis töötajate jaoks platsil sisuliselt midagi ei muutunud. FG andis mõista kus on AS-i BG territoorium ja kus OÜ L , samuti õpetas I sorteerimist kuhu mida peab minema. Puuduvad andmed, et S oleks kunagi OÜ-s L töötanud, mistõttu puudub loogiliselt usutav põhjendus, miks FG andis talle tööalaseid korraldusi. Samas nähtub 14.01.2005 DEa ja FGi vahelisest telefonikõnest, et Si eest püüti mingeid asju varjata („... oli seal E...?“ „ Ei, korras kõik, jah.“), mistõttu ei pruukinud E.S kõigi xxxx platsil toimnud asjadega kuris olla Si ütlustest nähtub, et nad täitsid Ii korraldusi, mis kohtu arvates kinnitab, et keegi (kõige tõenäolisemalt HI) pidi andma platsil olnud töötajatele korralduse kuuletuda Iile. Arvestades asjaolu, et I viis HIile pabereid ja tõi ka platsile sularaha, on kohtu arvates eluliselt usutav, et FG xxxx platsile raha viies (kinnitavad ka Si ütlused) ja seal korraldusi andes täitis ülesandeid, mis ei olnud seotud OÜ L juhatuse liikmeks olekuga. Si ütlustest nähtub, et AS-st BG lahkudes asus ta FGi kutsel tööle AS-i LM, mis kinnitab, et FGil olid sidemed AS-iga LM sellisel määral, et värbas sinna isegi töötajaid. Eeltoodut arvestades on kohtu meelest eluliselt usutav, et juba 2004 aastal Jüri platsil korraldusi andes tegutses FG pigem AS LM kui OÜ L huvides. Kuna Hi ütluste kohaselt tasuti fiktiivse rendilepingu alusel arveid, siis on eluliselt usutav, et ka samal platsil töötanud isikuid informeeriti lepingust, et jätta mulje ka pindade tegelikust rentimisest. Süüdistatav JK eitab enda seotust OÜ L poolt AS-le LM metalli müümisega. I ja Hi kokkulangevatest ütlustest nähtub, et T.J oli võlgu Iile, Ile ja Hile. T.Jvõgnevust JK ees kinnitab ka võlakiri (21 kd lk 40) ning võlgnevust FGi ees kinnitab võlakiri (2 kd lk 103). Hi ütlustest nähtub, et OÜ L asutamise eesmärgiks oli T.J võlgade tasaarvestus nii, et 2-3% igakuisest mahust jääb OÜ-le L. Hi väiteid 2 % kohta kinnitab ka sisseostmise ja edasimüügi arvetel toodud hindade vahe, mis on natuke üle 2 %. Ka I kinnitas, et Li kasum pidi olema vähemalt 2 %, kuid väitis et see pidi tulema metalli sorteerimisest. Maksuameti andmetel on JK saanud juulis, augustis, septembris, oktoobris töötasu (võib ka olla juhatuse liikmetasu) OÜ-st L. JK enda ütluste kohaselt ei tea tema midagi OÜ L tehingutest. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et äriühing maksab mõnele juhatuse liikmele tasu 6500 krooni kuus ja tema kasutuses oleva sõiduauto liisingmakseid, mitte millegi tegemise eest. Võib uskuda I ütlusi, et ta ei tea midagi OÜ L ülekannetest ja kes vormistas dokumene, sest I ei pruukinud jooksvalt teada, kes millise üleande tegi ja kas dokumente vormistas H või I, kud see ei kinnita, et I ei olnud teadlik üldisest fiktiivsete arvete esitamise skeemist AS-le LM. AS BG on maksnud mais, juunis, juulis ja augustis 2004 JKle vastavalt 1083, 6500, 6500, 7985 krooni. Nimetatud fakt näitab, et JKl oli seos AS-ga BG , samas kui I enda ütlustest nähtub, et ta teadis AS-i BG kohta üksnes seda, et see on suur metalli kokkuostja ja vahendaja. I ütlustest nähtub, et ta ei tea kas OÜ L ja AS BG vahel oli mingeid tehinguid mais 2004 kuni november 2005. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on ühes äriühingus juhatuse liige ja saab samal ajal ka teisest äriühingust palka, ei tea nende kahe äriühingu omavahelistest tehingutest midagi. On märkimisväärne, et JK hakkas AS-st BG tasu saama just siis kui omandati OÜ L ja hakkas toimuma skeem, mille kohaselt AS BG müüs metalli OÜ-le L, kes müüs selle omakorda edasi AS-le LM. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtu arvates, et JK oli siiski teadlik OÜ L poolt AS-le LM arvete kohaselt müüdud mahtudest. Ka Hi ütlustest nähtub, et kuigi I igapäeva tegevuses ei osalenud (kinnitas ka I ise), küsis ta käibe kohta ja talle seda ka vastati, seega hoidis I ennast jooksvalt kursis OÜ L majandustegevusega. JK oli OÜ L osanik kuni 29.11.2004 ja juhatuse liige kuni 13.12.2004. Balti Kindlustusmaakleri OÜ poolt on väljastatud arved, millel kajastatud poliisi kohaselt kindlustati JK kasutuses olnud sõiduautot MB ajavahemikuks 05.01.2005-04.01.2006 (27 kd lk 201-202). OÜ L Swedbanki kontoväljavõtte kohaselt on OÜ L need arved ka 06.01.2005 tasunud. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing tasuks lihtsalt niisama isiku, kes ei ole enam ei osanik ega juhatuse liige, kasutuses oleva auto eest makseid. Asjaolu, et OÜ L tasus veel jaanuaris 2005 JK huvides arveid, kinnitab IHi ütlusi, et OÜ L oli loodud selleks, et selle osanikud saaksid läbi metalli müügi tagasi T.J poolt neile võlgnetavad summad. JK kasutuses olnud auto eest, muu lepingulise või seadusliku aluse puudumisel, maksete tegemine OÜ L poolt kinnitab Hi

ütlusi, mille kohaselt oli I huvi, et ta saaks J võla Mercedese liisingmaksete kaudu tagasi, mis tõendab, et maksete tegemine toimus, selleks et tasaarvestada Jvõlgnevust I ees. Hi ütlustest nähtub, et kuigi I ei osalenud kohtumisel DEa, BCi ja Iiga (nähtub ka I enda ütlustest), kus olid jutuks T.J võlad ja lepiti kokku, et toimub tasaarvestus nii, et 2-3% igakuisest mahust jääb Lile, oli I teadlik sellest skeemist. Hi ütlustest nähtub, et OÜ L omandati kõigi 3 isiku (H, I ja I) initsiatiivil eesmärgiga müüa Bilt metall LMle puhtalt paberil. Seega oli kokkulepe edasiseks ühiseks tegevuseks saavutatud kõigi 3 isiku vahel juba eelnevalt enne kohtumist BCi ja DEaga. Asjaolu, et konkreetsel kohtumisel ei osalenud kõik süüdistatavad, ei tähenda, et nad ei olnud kohtumisel räägitust teadlikud. Hi ütlustest nähtub, et pärast kohumist teavitas ta It kokkulepitust. Asjaolu, et I laskis OÜ-l L tasuda makseid tema kasutuses olnud auto eest, kinnitab et I toetas sellist raha teenimise skeemi nagu oli kokkulepitud BCi ja DEaga. FGi ja JK telefonivestlusest 06.01.2005 nähtub, et vaatamata sellele, et JK ei olnud enam OÜ L osanik ega juhatuse liige, toimus omavaheline suhtlemine – edastati arveid ja raha. O.Ilnitksi väitis, et ta 2004 aastal DEa ja BCiga kokku ei puutnud, samas aga nähtub, 06.01.2005 telefonikõnest, et kui ta Lis kokku kohtumist Iiga Virukeskuse parklas, teadis ta täpselt et kolmandal korrusel asuvad AS-le LM kuuluvad korterid („Kolmas korrus, see on juba sinna, kus on need samased ... korterid?“) Nimetatud fakt kinnitab, et JK teadis täpselt AS LM tegevusest, kuivõrd ta juba teadis ka korteritest. Hi ütlustest nähtub, et ka H.I ei osalenud sellel kohtumisel, kuid nagu kinnitavad teised tõendid (väljastatud arved jne) osales HI kokkulepitud skeemis aktiivselt. H.Ii edasine käitumine (arvete esitamine OÜ-le L, OÜ-delt C, R ja A kontodele laekunud sularaha enda kätte võtmine) kinnitab, et ta oli DEa ja BCiga eelnevalt vastavasisulise kokkulepe saavutanud nagu kinnitas ka BC Hile ja Iile. Seega mõne isiku ühiskohtumiselt puudumine ei kinnita, et ta ei olnud kohtumisel arutatud plaanist teadlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud JK poolne osalemine OÜ L poolt AS-le LM fiktiivsete arvete esitamises. JK sai nende arvete esitamise tulemusena laekunud summadest enda kasu – juhatuse liikme tasu, sõiduautoga seotud maksete tasumine, mille võrra loeti kaetuks T.Jvõlgnevus JK ees. JK ütluste kohaselt korraldas OÜ L igapäevast tööd FG. IHi ütlustest nähtub, et pangaülekandeid teostas FG ja Hi abikaasa on teinud Hi korraldusel üksikuid ülekandeid. BCi ütluste kohaselt suhtles tema OÜ-st L üksnes FGiga ning Hi ja Iga kokkupuudet ei olnud. Ka DE kinnitab, et OÜ-st L suhtles ainult FGiga ning Hit ja It ei tundnud. Süüdistatavate BCja DE ütlused, et nemad Hit ei tundnud, on ümberlükatud H ütlustega, nende ühiskohtumise kohta 2004 aprillis. Välistatud ei ole, et edaspidi BC suhtles ja puutus kokku peamiselt FGiga (N raamlepingu sõlmimisel I k lk 183-188). Asjaolu, et OÜ L ja AS BG vahelise hankelepingu allkirjastas 20.05.2004 IH ja, et samal kuupäeval allkirjastas OÜ L ja AS LM vahelise ostu-müügi raamlepingu FG, kinnitab IHi ütlusi, et osad dokumendid allkirjastas OÜ L nimel tema ja osad FG. Hi ütlustest nähtub, et tema ülesanne oli dokumentatsiooni ja raamatupidamise eest hoolitseda ja FG tegi ülekandeid. Samut nähtub IHi ütlustest, et FG tõi arveid AS-st BG ja AS LM käest, seega suhtles teiste äriühingute esidajatega igapäevaselt FG. OÜ L esitatud maksudeklaratsioonides (I k 94-109) nähtub, et need on esitatud elektrooniliselt nimetatud fakt ei lükka ümber IHi väidet, et just tema esitas aruandeid maksuametile. Hi ütlustest nähtub, et BC saatis andmed arvete jaoks faksi teel OÜ L kontorisse, seega reaalselt BC tõepoolest igapäevaselt ei tarvitsenud IHiga kokku puutuda. Hi ütlustest nähtub, et kõik OÜ L poolt AS-le LM esitatud arved koostati andmete alusel, mis saadeti AS-st LM faksi teel ja need arved olid fiktiivsed, sest reaalselt kauba müüki ei toimunud. Samuti oli fiktiivsed AS BG poolt OÜ-le L esitatud arved, sest reaalselt kaupa ei müüdud. Kui OÜ L oleks ise reaalselt kaupa müünud, puudunuks vajadus koostada arveid BCilt saadud andmete alusel vaid andmed oleks müügikoguste alusel OÜ-l L endal olnud. Hi ütlusi, mille kohaselt AS-st LM laekunud raha kanti edasi AS-ile BG kinnitavad ka OÜ L pangakontode väljavõtted. AS BG , OÜ C, OÜ R ja OÜ A pangakontode väljavõtted kinnitavad Hi väiteid, et

AS BG kandis raha edasi nimetatud kolmele osaühingule, kelle kontolt see raha sularahas välja võeti. Hi väidet, et sularaha tuli tagasi AS-i BG kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Süüdistatava H.Ii ning tunnistajate S ja VL kokkulangevate ütlustega on tõendamist leidnud, et AS LM juhataja V.VL kabinetis oli seif, mille võti oli E.Si ja H.Ii käes, kes mõemad panid ka seifi raha. Süüdistatava H.Ii enda ütlustega on tõendatud, et raha, mis seifi pandi oli just see raha, mis OÜ-de R, C ja A pangakontodelt oli välja võetud. Süüdistatav H.I kinnitab, et on ise viinud Jüri platsile sularaha ja seal osteti metalli sularahas, sest nii oli odavam. Tunnistaja I.U ütlustest nähtub, et H.I palus tal 1-2 korda võtta AS BG pangakontolt sularaha. Sai H.Ii käest pangkaardid ja paroolid. Sularaha viis H.Iile. Tunnistaja sellised ütlused kinnitavad, et H.Ii käest käis läbi sularaha, mis kinnitab, et metalli ostis AS BG teatud osas sularaha eest. FGi osalust OÜ L igapäevases majandustegevuses kinnitavad nii IHi, JK, DEa, BCi kui ka H.Ii selles osas kokkulangevad ütlused. Nimetatud süüdistatavate ja tunnistajate VL ja S ütlustest nähtub ka, et just FG käis OÜ L poolt xxxx platsil. Tunnistaja S ütlustest nähtub, et FG tõi vahest raha ja ta saatis ka FGiga H.Iile paberid, kus oli kirjas kui palju mingi metalli eest oli makstud ja jagas ka platsil korraldusi. Ka H.I kinnitab, et FG on tema palvel viinud Jüri platsile raha. Ka IHi ütluste kohaselt räääkis I talle, et viib Jüri platsile sularaha. I oli osalenud ka kohtumisel, kus lepiti kokku nn fiktiivne metallimüügi skeem. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et FG juhatuse liikmena osales OÜ L igapäevases majandustegevuses ja aitas ka kaasa H.Ii tema tegevuses (toimetas sularaha) ning on tõendatud FGi poolne osalemine OÜ L poolt AS-le LM fiktiivsete arvete esitamises. FG sai nende arvete esitamise tulemusena laekunud summadest ise kasu – tehti tasaarvestus T.J võlgnevuse osas FGi ees. Tunnistaja A.V ütlustest nähtub, et OÜ A vahendas tellimusi ka AS-le BG ja C ning sai vahendustasuna 3 %. OÜ A vormistas kõik dokumendid, kuid vahendajana reaalselt kaupa ei näinud. Tellija maksis raha ja kuskilt see kaup tuli. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud üürilepingus täpselt määratletud, millist osa xxxx territooriumist kasutab AS BG . Tunnistaja sellised ütlused, ei kinnita ega lükka ümber väiteid OÜ L, AS BG või OÜ M poolt AS-ile LM esitatud arvete fiktiivsuse kohta. Tunnistaja MJ kinnitab, et oli mingitel aastatel AS LM nõukogus. Ta kinnitab, et AS-l LM oli xxxx laopind, mida ta rentis välja. Rentnike oli päris palju. Tunnistaja ütlustest nähtub, et OÜ MG müüs DEaga seotud firmale vähesel määral umbes 1 arve eest kuus ja tegelikkuses see kaup soetati. See eksporditi edasi. MG oli T.J firma. MGi tegevuse lõppedes jäid töötajad platsile edasi töötama, kuid ei tea mis äriühingusse. Tunnistaja sellised ütlused, ei kinnita ega lükka ümber väiteid OÜ L, AS BG või OÜ M poolt AS-ile LM esitatud arvete fiktiivsuse kohta. Tunnistaja AV kinnitab, et tegi OÜ M raamatupidamist. AS-is BG sisestas raamatupidamisdokumente. Mõlemas äriühingus sisestas ostu-müügiarveid kui oli vaja aruandeid maksuametisse teha. Tunnistaja koostas AS-i BG ja OÜ M maksudeklaratsioonid. Dokumendid selleks sai HIi käest. AS-i BG ja OÜ M kontor asus xxxx. OÜ-de A ja C nimed olid AS-i BG arvetel. Pangaülekandeid AS-ist BG ja OÜ M tegi HI. AS-i BG töötajatest teab veel AVu. Tegi OÜ-le M palga arvestust ja teisi töötajaid peale H.Ii ei mäleta. FGi on korra kontoris näinud. IHit, ILi, JKt, BCit, DEa ei ole näinud. Tunnistaja eeltoodud ütlustest nähtub, et tema sisuliselt ei tea midagi OÜ M ja AS BG tehingute sisu kohta. Tunnistaja ülesandeks oli ainult H.Ii poolt toodud andmete alusel maksudeklaratsioone teha. Ülekandeid ja teisi pangatoiminguid tegi H.I ise, kes tõi ka tunnistajale raamatupidamisarvestusse sisestamiseks vajalikud dokumendid. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et reaalselt juhtis OÜ M ja AS BG igapäevast tööd HI.

Tunnistaja sellised ütlused, ei kinnita ega lükka ümber väiteid OÜ L, AS BG või OÜ M poolt AS-ile LM esitatud arvete fiktiivsuse kohta. Maksu- ja Tolliameti andmebasi Teller väljatrükk (I k lk 3-6) kinnitab, et AS-l LM oli sõlmitud alates 15.05.2002 e-teenuste leping, mis tähendas, et AS-l LM oli õigus esitada maksudeklaratsioone e-maksuameti kaudu. Äriühingu esindajaks on nimetatud Veikko VL (I k lk 5). V.VL kinnitas, et ta täitis AS LM deklaratsioone. Tunnistaja ütlused ei kinnita ega lükka ümber väidet, et deklaratsioonid esitati e-maksuameti kaudu. Süüdistatav BC kinnitab, et AS-i LM maksudeklaratsioone ja tagastustaotlusi koostas enamasti V.VL ja BC ei kontrollinud neid. Ka emaksuametis täitis V.VL. DE kinnitas samuti, et VL täitis raamatupidamisülesandeid ja esitas deklaratsioone. Seega on V.VL ja BCi kokkulangevate ütlustega, mis haakuvad ka I k lk 5 olevate andmetega, tõendamist leidnud, et AS-i LM nimel koostas ja esitas maksudeklaratsioone V.VL. Fakti, et just V.VL esitas deklaratsioone kinnitab ka 06.01.2005 BCi ja FGi vaheline telefonikõne („... vaatan arvutist V tagasitaotlus on 1,4...“, „Või on siis V jätnud mingisugused arved ..... kahe silma vahele“). Maksuametist laekunud KMD koondväljavõttest (I k lk 46-47) nähtuvalt on deklaratsioonid esmakordselt esitatud interneti vahendusel, mida kinnitab veerus pealkirjaga internet olev nr 1. Hilisemad parandusdeklaratsioonid 31.10.2005 on esitatud paberkandjal, mida kinnitab veerus inernet nende deklaratsioonide taga nr 1 puudumine. Deklaratsioonide täitmisega kokkupuutuvatele isikutele peaks olema üldteada asjaolu (sama kehtib ka tuludeklaratsioonide puhul), et deklaratsiooni esitamise tähtajast teatud aja möödumisel ei ole deklaratsioone enam võimalik paranda e-maksuameti kaudu, vaid parandusdeklaratsioon tuleb edastada paberkandajal. Sellest tulenevalt on ka loogiline põhjendus, miks 31.10.2005 esitatud 2004 aasta kuude parandus käibedeklaratsioonid esitati paberkandjal. 23 kd lk 368, 370, 373, 374, 375, 376, 379, 380, 384, 377, 378, 381 olevad Telleri väljatrükid kinnitavad samuti, et AS LM deklaratsioonid ja tagastustaotlused esitati e-maksuameti kaudu, mida kinnitab dok. klassi taga olev märge 1 ja kommentaar, et lisatud internetis. Seega on süüdistuses loetletud 2004 aasta deklaratsioonid esitatud e-maksuameti kaudu 24.02.2004 (tagastamisele kuulunud summa 303780), 22.03.2004 (tagastamisele kuulunud summa 200876), 21.04.2004 (tagastamisele kuulunud summa 367910), 21.05.2004 (tagastamisele kuulunud summa 384472), 21.06.2004 (tagastamisele kuulunud summa 626640), 20.07.2004 (tagastamisele kuulunud summa 948533), 22.08.2004 (tagastamisele kuulunud summa 1145250), 21.09.2004(tagastamisele kuulunud summa 1276859), 21.10.2004 (tagastamisele kuulunud summa 1381085), 22.11.2004 (tagastamisele kuulunud summa 1509217), 21.12.2004 (tagastamisele kuulunud summa 1445995), 31.01.2005/24.03.2005 (tagastamisele kuulunud summa 1301919). Süüdistuse tekstis on ekslikult kirjas, et 2004 detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati 22.03.2005, kuid I k lk 46 ja 23 kd lk 384 olevad andmed kinnitavad, et deklaratsioon esitati 24.03.2005. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist süüdistusaktis oleva trükiveaga, mis ei mõjuta süüdistuse sisu. 23 kd lk 386 ja 387 olevad Telleri väljatrükid kinnitavad, et 2003 aasta detsembrikuu käibe parandusdeklaratsioon esitati 16.06.2004 interneti teel (kinnitab märge deklaratsiooni tüüp 1 ) ja tagasi taotleti enammakstud käibemaksuna summat 473 027 krooni. Eeltoodust tulenevalt on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud dokumentide ja V.VL ja BCi ja DEa ütlustega leidnud tõendamist, et AS LM süüdistuses nimetatud käibemaksudeklaratsioonid esitati kuude lõikes e-maksuameti kaudu ja V.VL poolt. V.VL on esitanud ka avaldused AS LM poolt enammakstud käibemaksusumma arvelt tasaarvelduste tegemiseks (23 kd lk 367,369, 372), mis kinnitab, et V.VL tegeles AS LM maksuarvestusdokumentide esitamisega Maksu- ja Tolliametile. Kuni 31.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse §-st 11 lg 1, § 20 lg 1 ja lg 3 ning alates 01.05.2004 jõustunud KMS § 24 lg 1, 29 lg 1 ja lg 3 tulenevalt, oli AS LM kohustatud esitama igakuiselt maksuametile õiget maksuaruandlust.

Süüdistatavad BC ja DE ei vaidlustanud asjaolu, et AS LM käibemaksuarvestuses on kasutatud süüdistuses loetletud AS BG , OÜ L ja OÜ M müügiarveid ja, et nimetatud äriühingud esitasid AS-le LM arveid. Süüdistatavad BC ja DE ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et AS LM poolt esitati käibedeklaratisoonide esitamisel ka tagastustaotlused enammakstud käibemaksusumma tagastamiseks ning AS-le LM tagastati taotletud enammakstud käibemaks summas 10 134 346 krooni. Süüdistatava DEa ütluste kohaselt AS LM eksportis metallijäätmeid ja ostis neid ise Eist, Rst, OÜ-st L ja AS-st BG . AS LM pangakonto väljavõttetest on näha, et AS-le on teinud ülekandeid SIA L, B SIA G, M SIA, R OY, HA IM AB, UAB BP, R OÜ, OÜ RP, mis kinnitab et AS LM võis tõepoolest eksportida metalli. AS LM pangakonto väljavõtted näitavad, et peale OÜ-lt L n.ö metalli ostmise algust maist 2004 vähenesid kohe tehingud AS-ga EM. Toimus ainult 2 tehingut septembris, kusjuures enne seda perioodil detsember 2003- aprill 2004 laekus AS-ilt M suuri summasid peaaegu igapäevaselt. Nimetatud asjaolu näitab, et peale fiktiivsete tehingute algust OÜ-ga L toimus muutus ka AS LM tehingupartnerites. AS LM pangakontode väljavõtetest nähtub, et BC või V.VL on pannud sageli sularaha pangakontole või võtnud kontolt suurtes summades sularaha (N 200000 krooni 05.03 ja 09.03.2004, 04.08.2004 25000 krooni, 14.07.04 30000 krooni, 25.06.04 70000 krooni jne) viitega „kassasse“ või ka ilma märketa. Nimetatud asjaolu kinnitab, et kuskilt laekus pidevalt sularaha AS-i LM kassasse ja kui ei laekunud siis viidi kassasse sularaha. Nimetatud fakt ei haaku BCi ja DEa ütlustega, mille kohaselt osteti üksnes Eestist metalli ja eksporditi see välismaale. Sularaha korduv suurtes summades kassast kontole sissemaksmine ja viitab faktile, et kas on midagi müüdud sularaha ees või on see raha tundmatut päritolu, sularaha väljavõtmine korduvalt suuremates kogustes viitab aga millegi (N metalli) ostmisele sularaha eest. Tunnistaja VL ütlustest nähtub, et osa rentnikke maksis sularahas ja ta võis selle raha viia BCile. Arvestades sularahas pangakontole sissemakstud summade suurust on kohus veendunud, et tegemist ei ole üksnes sularahas tasutud renditasudega. V.VL ja süüdistatava DE ütlustest nähtub, et AS LM ei ole metalli eest tasunud sularahas, seega puudub ka põhjus miks oleks pidanud AS LM hoidma kassas suures summas sularaha ja miks oli vaja võtta kontolt suuri sularaha summasid. Fakt, et VL andis rentnikelt saadud sularaha mõnikord BCi kätte mitte ei viinud ise panka viitab sellele, et BC kasutas saadud summasid viisil, millest V.VLd ei peetud vajalikuks teavitada. Arvestades, et nii VL kui BCi kokkulangevate ütluste kohaselt ostis AS LM metallijäätmeid valmis konteineritega, mis kohe edasi müüdi, oleks eluliselt usutav, et elanikkonnalt AS LM metalli kokku ei ostnud. Seega üksnes VL ja BCi kirjeldatud tehingute skeemi juures puudunuks AS-l LM vajadus hoida kassas suurt summat sularaha. Süüdistatava BCi ütlused, et OÜ L ja ja AS BG arved võttis enamus vastu V.VL on ümber lükatud tunnistaja V.VL ütlustega, millest nähtub, et arved tulid kas posti teel või tõi BC. Selliste ütlustega soovis BC ilmselgelt vähendada oma seotust fiktiivsete arvete edastamisega V.VLle, kuigi ka süüdistatava Hi ütlustest nähtub, et OÜ L arvetel olevad adnmed pärinesid just BCilt. On märkimisväärne, et kuigi jäätmeseaduse § 107 alusel oli sularahas arveldamine kaubandusvahendamisel keelatud, viis ka AS BG esindaja HI pidevalt kas ise või palus kellelgi viia xxx platsile sularaha. Kahe fiktiivsete müügitehingute skeemis osalevate, ühel territooriumil paiknevate ja ühist seifi kasutavate äriühingute „kassades“ suure sularaha summa olemaolu viitab kooskõlastatud tegevusskeemile. Ka AS LM esindajatel oli juurdepääs sellele šeifile, kus asus H.Ii poolt toodud või saadetud sularaha (seif asus AS LM tegevdirektori VL kabinetis). Kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid, mis kinitaks, et HI andis sularaha üle AS LM esindajatele (selles on H.Ii kohtus ja eeluurimisel antud ütlsued vastuolus), kuid arvestades maksupettuse skeemi eesmärki on eluliselt usustav, et AS LM esindajad said vähemalt mingi osa seifi pandud sularahast enda käsutusse. Kohus nõustub, et xxxx platsil liikus metall ning metalli ostmiseks viis HI platsile ka pidevalt sularaha. Kohus nõustub, et AS LM võis metalli ka eksportida, kuid küsimuseks on kas AS-lt BG , OÜ-lt M ja OÜ-lt L AS-le LM esitatud arvetele eelnesid või järgnesid ka reaalsed kauba

liikumise tehingud. Kas AS LM soetas metalli süüdistuses loetletud arvete alusel või soetas ta metalli muul viisil? Kohus on kriminaalasjas uuritud tõendeid hinnates jõudnud veendumusele, et AS LM ei soetanud metalli süüdistuses loetletud metalliga seotud arvete alusel vaid soetas seda kriminaalasjas tuvastamata isikutelt. AS-i LM pangakontode väljavõtetest nähtub, et AS-i LM pangakontodele kanti Läti jt välisettevõtete poolt metallijäätmete eest raha, mis kanti samal päeval peaaegu samas summas edasi AS-i LM kontolt – OÜ L kontole ja mõnikord ka OÜ M ning AS-i BG kontole. Seejärel nähtub OÜ L pangakonto väljavõtetest, et samal või järgmisel päeval kanti täpselt samas summas või mõne võrra väiksemas summas raha, mis laekus AS-lt LM edasi AS-i BG pangakontole. AS-i BG ja OÜ M pangakontodelt nähtub OÜ-lt L või AS-lt LM laekunud raha edasikandmine samal või järgmisel päeval peaaegu samas summas OÜ-de C, A ja R pangakontodele, kust see võetakse alati täies ulatuses sularahas välja. OÜ-de C, A ja R pangakontode väljatrükkidest nähtub, et tegemist ei ole tavapärast majandustegevust harrastavate ettevõtetega, sest nende kontodel puuduvad muud rahaliikumised kui kanded AS-lt BG ja OÜ-lt M ja veel mõned üksikud äriühingud ning kõigi ülekantud summade kohene sularahas välja võtmine kinnitab, et tegemist on varifirmadega. OÜ-le L kannab raha kontole vaid AS LM, v.a paar muud kannet (AS EM, AS K, AS P) ja äriühingu kontole kantud raha kantakse peaaegu täies ulatuses edasi AS-le BG (üksikud kanded seoses autoliisingutega Hansaliisingule ja OÜ-le EG ning OÜ-le EE) või teostatakse muid ebaolulisi, väikestes summades väljamakseid. Asjaolu, et OÜ L müüs üksikud korrad reaalselt mõned jäätmekogused AS-ile K või AS-ile EM ei tõenda ega lükka ümber väidet kas OÜ L poolt AS-le LM esitatud arved olid fiktiivsed või mitte. DE ütluste kohaselt tema aktiivselt AS-i LM igapäeva tegevuses 2004 aastal ei osalenud ja lülitus igapäeva tegevusse alles 2005 aasta jaanuaris, kui BC sõitis välismaale. Kriminaalasjas puuduvad ka tõendid, mis nimetatud väite ümber lükkaksid. IHi ütlustest nähtub, et n.ö kuriteoplaani väljatöötamise s.o maksupettuse skeemi osas kokkulepe sõlmimise juures osalesid lisaks temale BC, DE ja FG. Hi ütlustest nähtub, et arutati T.J võlgu Ii, Hi ja I ees ning mõeldi välja skeem kuidas nimetatud kolm oma rahad tagasi saaksid. Kohtu arvates on see eluliselt usutav, sest Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on TJ olnud seotud AS-ga LM – ta on kuulunud äriühingu nõukokku (I kd lk 2)- ning samuti selgus kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate (S,J) ja süüdistatavate DE ja BC ütlustest, et MG (T.J juhitud äriühing) tegutses varem xxx platsil. Seega oli seos T.J ja AS LM vahel olemas. Hi ütlustest nähtuvalt lepiti kokku T.J võlgade tasaarvestus nii, et OÜ L esitab AS-le LM fiktiivseid arveid ja 2-3 % igakuisest mahust jääb Lile. Hi ütlusi, et AS LM oleks ostnud metalli ka ilma OÜ-ta L, kinnitavad ka AS LM pangakontode väljvõtted, mille kohaselt on AS LM enne OÜ-ga L suhete loomist müünud metalli AS-le EM ja Läti äriühingutele ning ostnud metalli OÜ-lt MG ja AS-lt BG . Nimetatud fakt kinnitab, et OÜ L metallimüügi ketti lisandumise eesmärk Ii, Hi ja I jaoks oli T.Jile laenatud raha tagasi saamine. BC ja DE - olles mõlemad OÜ-ga L kokkulepe sõlmimise juures – kiitsid mõlemad heaks fiktiivsete arvete esitamise ja selle alusel raha maksmise. BCi poolt kaasati skeemi OÜ-ga L ka H.I, kellega seotud äriühingutega oli BC juba varem „tehinguid“ teinud. BCi edasine käitumine – OÜ L arvete jaoks faksiga andmete saatmine, OÜ L arvete edastamine V.VLle raamatupidamisarvestuse koostamiseks – kinnitab BCi aktiivset osavõttu maksupettuse skeemis. Asjaolu, et kohtumisel osales ka nõukogu liige DE, kelle ütluste kohaselt oli ta taandunud AS LM igapäevasest juhtimisest, kinnitab, et kuigi DE AS LM igapäeva tegevuses ei osalenud, oli maksupettuse skeemi toimimiseks vajalik ka DEa nõusolek. Ükski teine AS-i LM nõukogu liige sel kohtumisel ei osalenud. DEa heakskiitu skeemile kinnitab, ka fakt, et BCi puhkuse ajal võttis kolmest nõukogu liikmest just DE ise üle asjaajamise ja suhtlemise OÜ L esindajatega. Kui DE ei oleks üldse olnud teadlik AS-i LM igapäeva majandustegevusest, siis oleks olnud loogilisem jätta kogu asjajamine BCi puhukuse ajaks tegevdirektor V.VL ülesandeks, kes oli raamatupidamisega niikuinii kursis.

Asjaolu, et suhtlemiseks OÜ L esindajatega kutsuti BCi puhkuse ajaks DE kinnitab, et DE oli kogu fiktiivsete arvete skeemist teadlik ja see toimus DEa heakskiidul. DEa ütlustest nähtub, et 10.01.2005-14.01.2005 tegi ta koos Lanemäega ülekandeid OÜ-le M ja AS-le BG . AS-i LM pangakontolt nähtub, et 12.01.2005 on sularahas välja võetud 5000 krooni ja 13.01.2005 on Hansapanga sularahaautomaadist välja võetud sularaha kaheksa korda kokku 115000 kr AS-ile LM kuuluva deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxx. Samuti nähtub AS-i LM ja Hansapank vahelisest deebetkaardi kasutamise lepingust, et AS-i LM konto juurde on väljastatud 30.06.2004 pangakaart nr xxxxxxxxxxxxx(3 kd lk 4). DEa kinnipidamisel võeti ära muuhulgas AS-i LM Hansapanga pangakaart ja see tagastati 07.03.2005, tagastamise aktis on märgitud: „DEalt kinnipidamisel 17.01.2005 tema käest ära võetud AS-le LM kuuluv Hansapanga pangakaart“ ( 2kd lk 111-112), mille kohta DE andis ütlusi, et AS-i LM deebetkaart oli tema käes ja ta ei andnud seda üle V.VLle ega kasutanud seda kordagi. Seega nimetatud AS-i LM pangakonto väljavõtte 12.01.2005 ja 13.01.2005 kuupäevade kohta lükkab ümber DEa ütlused ja tõendab üheselt, et ta on AS-i LM konto kasutamise asjaolude kohta valetanud püüdes seeläbi vähendada enda osatähtsust. Eeltoodu kinnitab, et DE kasutas AS LM majandustegevuses ettevõtte pangakaarti ja seda eitades soovis vältida oma seostamist maksupettuse skeemiga. Eelnimetatud kohtus uuritud tõenditest teeb kohus kokkuvõtlikult järeldus, et süüdistuses loetletud metalliga seotud võltsitud arvete alusel kandis AS LM raha OÜ L kontole, kes selle edastas AS BG ile või kandis AS LM otse AS-le BG või kandis OÜ-le M, kes selle kandsid edasi varifirmade OÜ-de A, R ja C kontodele, kust see sularahas välja võeti ja tagastati V.HIile. Sularaha on tagastatud eelnevalt varifirmadele ülekandeid teinud ettevõtte esindajale HIile. Kelle kätte sularaha lõpuks reaalselt läks, ei õnnestunud kriminaalasjas tuvastada. Tunnsitajate S ja L ütluste kohaselt oli sularaha AS-i R seifis,mida kasutasid ka H.I ja S. Seega oli reaalselt võimalik kastada H.Ii poolt toodud või tema poolt saadetud sularaha nii AS-i LM kui AS-i BG esindajatel. Sellisel kujul skeemi toimumist kinnitavad ka telefonikõned ja varjatud jälgimise protokoll (mis jäävad küll süüdistuses loetletud arvete kuupäevadest hilisemasse perioodi, kuid mis kinnitab toimivat tegutsemismustrit), millest nähtub, et FG suhtleb vaheldumisi AS LM esindajate (DE või BC) ja H.Iiga. Et nende omavaheline arvete esitamine on sünkroniseeritud ja sõltus vajalikust summast mitte väidetavalt müüdud kauba kogusest seda kinnitab ka 13.01.2005 telefonikõne Ii ja HIi vahel („... M ei saa midagi teha kui arveid ei ole“ „Noh, hakkab tegema kohe“ „ ... vaata, et see ... üldsumma klappiks“). AS LM soetas metalli kolmandatelt isikutelt, kes tegelikkuses metallijäätmed xxx platsile tõid, kuid mingil põhjusel ei tahtnud AS LM kajastada raamatupidamises metallijäätmete soetamist just nendelt isikutelt ning seetõttu kasutati selleks OÜ L (ka OÜ M ja AS BG ) fiktiivseid arveid, mis andsid võimaluse taotleda riigilt tagasi enammakstud käibemaksu. Kuna kohus eelnevalt asus seisukohale, et süüdistuses toodud arvete alusel AS LM reaalselt ei ostnud metalli AS-lt BG , OÜ-lt M ja OÜ-lt L ja nende arvete puhul on tegemist fiktiivsete arvetega, siis puudus kas AS-l LM õigus arvestada oma maksuarvestuses nende arvete alusel sisendkäibemaksu. Käibemaksuseaduse erinevate redaktsioonide kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kuni 30.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma seaduse §-s 20 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid.

§ 20 lg 1 kohaselt on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama § lg 3 kohaselt loetakse sisendkäibemaksuks on registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samad põhimõtted on ettenähtud ka 01.05.2004 jõustud käibemaksuseaduses, mille § 24 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Lg 3p1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Kuna AS LM ei soetanud süüdistuses loetletud metalliga seotud arvete alusel AS-lt BG , OÜ-lt M ja OÜ-lt L metallijäätmeid, ei olnud tal õigust ka nende arvete alusel teha sisendkäibemaksu mahaarvestust. Kohus on tuvastanud, et valeandmeid AS LM nimelt esitati käibedeklaratsioonides AS-i BG , OÜ M ja OÜ L fiktiivsete müügiarvete alusel. Kohtus on tõendamist leidnud, et BC, olles eelnevalt saanud IHilt või FGilt või HIilt AS BG , OÜ M ja OÜ L nimelt koostatud arved, edastas need AS LM raamatupidamisarvestusega tegelevale VLle, kes võttis need fiktiivsed arved aluseks maksudeklaratsioonide koostamisel. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) ( 3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). BC valitses ärakasutatud isikut VLd teadmisega, kuna VL ei olnud teadlik, et AS-i BG , OÜ M ja OÜ L poolt väljastatud arved AS-le LM on fiktiivsed. Teadmata arvete ebaõigsust, arvestas VL antud fiktiivseid, s.t intellektuaalselt võltsitud arveid AS LM käibedeklaratsioonide koostamisel. Seega on tõendamist leidnud, et BC esitas vahendlikult AS LM maksudeklaratsioonides valeandmeid, kasutades selleks vahendina VLd. Maksudeklaratsioonides esitati valeandmeid interneti teel e-maksuameti kaudu. Maksu objekt (maksustamisobjekt) on maksustamise alus. Selleks võib olla tegevuse või toimingu resultaat, selle tulemusena tekkinud või üleantud ese või hüve. Üldjuhul on maksuobjektiks majandustehing, millega kaasneb muudatus maksumaksja või kolmanda isiku varades ja kohustustes. Antud juhul on maksuobjektiks metall, mida soetas AS LM. Käibemaksu

mahaarvamine ei saa toimuda üksnes arve olemasolul, kuna arve ei tõenda veel asjaolu, et kaup füüsiliselt on omanikku vahetanud. Kohus tuvastas uuritud tõendite alusel, et süüdistuses toodud arvete alusel metalli ei ole liikunud. Eesti kohtupraktikas on aktsepteeritud ka seda, et pärast müügiahela fiktiivsete lülide eemaldamist saab õige ostja sisendkäibemaksu maha arvata arvete alusel, mille kauba algne müüja on esitanud fiktiivsele edasimüüjale (RKHK 3-3-1-63-06). Kohus peab tõdema, et ka see praktika antud kaasuses ei kehti, sest kohus on tuvastanud, et kõik tarnijad ehk ka müügiahela algsed müüjad, nimelt OÜ C, OÜ A ja OÜ R tegelikkuses metalli ei müünud. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud algne müüja, seega versioon, et OÜ M ja AS BG müüsid edasi OÜ C, OÜ A ja OÜ R kaupa ning OÜ L sorteeris ja müüs edasi AS-lt BG saadud kaupa ei ole kohtus leidnud tõendamist. Ka Riigikohus on oma erinevates lahendites (N 3-1-1-42-08 p. 13) korduvalt rõhutanud, et ettevõte, kes deklareerib ja arvestab tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu (kauba soetamisel tasutud käibemaksu), võib seda teha vaid juhul, kui kaup on soetatud käibemaksukohustuslikult ettevõttelt ja kui on müüjaks tundmatu kolmas isik, nagu käesoleval juhul, siis ei saa seda pidada teiseks käibemaksukohustuslaseks. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-4003) Jätkuva maksukuriteona kestis antud tegevus pikka aega – kuritegu pandi toime rohkem kui aasta jooksul, seega tegu ei olnud vaid paari valeandmetega maksudeklaratsiooni esitamisega. Kokku esitati AS LM nimelt valeandmetega käibemaksudeklaratsioone 13 korral (lisaks veel parandusdeklaratsioonid). Tuleb arvesse võtta ka seda, et hiljem maksuhaldurile esitatud parandusdeklaratsioonid, kajastasid samuti valeandmeid. Maksukuritegu saab toime panna ka vahendlikult. Antud kriminaalasjas on tõendatud, et kõik maksudeklaratsioonid esitati raamatupidaja V.VL vahendusel. Samuti on märgitud muudetud süüdistuses, et tegu on vahendliku täideviimisega Maksude väärarvutuse koosseis ei nõua erisubjekti, st et täideviija ei pea olema ettevõtte juhatuse liige, ta võib olla seega nii ettevõtte nõukogu liige või konsultant või muu töötaja. Riigikohtu kriminaalkolleegium on öelnud otsuses nr 3-1-1-97-04 ja korranud seda otsuses 3-11-108-06 üheselt, et KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatut - kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad) - tuleb mõista omistamisnormina ja sisustada teovalitsemise teooria seisukohtadest lähtuvalt. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kõnealusest teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 lause 1 terminis "kooskõlastatult". Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Fiktiivsete arvete alusel maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine toimus DEa ja BCi ühise kokku Le alusel, nad mõlemad osalesid teoplaani väljatöötamisel kohtumisel OÜ L esindajatega ning arvestades asjaolu, et DE muidu AS-I LM igapäeva tegevuses ei osalenud, siis tema osalemine sellel kohtumisel viitab tema nõusoleku vajalikkusele maksupettuse skeemi teostamisel. On ilmne, et juhatuse liige BC, ei olnud üksinda, ilma nõukogu liikme DEa

nõusolekuta, pädev sellesisisulise otsuse tegemiseks, mistõttu oli DEa heakskiit oluliseks teguriks süüteo toimepanemisel. Asjaolu, et DE asus BCi puhkusele minnes ise täitma BCi eest tema tööülesandeid, kinnitab, et DE oli üldjoontes kursis maksupettuse skeemiga ja see toimus tema heakskiidul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et BC ja DE panid kuriteo toime kaastäideviijatena. Nad kumbki ise ei allkirjastanud ega esitanud e-maksuameti kaudu maksudeklaratsioone, kuid nad kasutasid selleks V.VLd, kes esitas raamatupidajana ka maksudeklaratsioone. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et AS LM maksudeklaratsioonides esitatud valeandmete summad suurenesid järk järgult eriti märgatavalt pärast OÜ Li lisandumist müügiahelasse. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et FG osaledes OÜ L poolt fiktiivsete arvete koostamisel ja AS-le LM edastamisel, samuti H.Ii palvel sularaha Jüri platsile viimises – hõlbustas sellega maksukuriteo toimepanemist väljatöötatud skeemi alusel. Kohus asub sellisele seisukohale seetõttu, et eeltoodud uuritud tõendid kinnitavad, et eesmärgiga tekitada muljet tegelikest tehingutest AS LM ja OÜ L vahel oli tekitatud ka teatud fiktiivsete pangaülekannete ahel. Nimelt et kõrvaltvaatajale (maksu- või muu riigi kontrolliorganile) jääks mulje, et OÜ L müüb ka tegelikkuses metalli AS-le LM oli vaja tagada pangaülekannete kaudu näilik kauba eest tasumine. Seejärel, juhul kui raha oleks võetud sularahas välja juba OÜ L või AS BG pangakontodelt ja tagastatud, oleks maksuamet selle kiiresti avastanud. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et V.HI, võttes välja sularaha pangaautomaatidest varifirmade pangakontodelt või võttes sularaha vastu varifirmade juhatuse liikmetelt (raha, mille tema enda kontrollile alluvad äriühingud olid üle kandnud), samuti koostades ise või lastes koostada ja esitades OÜ M ja AS BG nimel AS-le LM fiktiivseid arveid, hõlbustas sellega maksukuriteo toimepanemist, väljatöötatud skeemi alusel. Selleks, et tekitada muljet tegelikest tehingutest AS LM ja AS BG või AS LM ja OÜ M vahel samuti AS LM ja OÜ L vahel, oli tekitatud teatud fiktiivsete pangaülekannete ahel. Tehingute reaalse toimumise mulje loomiseks oli vaja tagada pangaülekannete kaudu näilik kauba eest tasumine. Selleks, aga, et oleks võimalikult raske kuritegu avastada ja jälgida rahade tagasi liikumist– oligi organiseeritud võimalikult pikk fiktiivne müügiahel st rahaülekannete kett. Seda kinnitavad eelviidatud tõendid (IHi ütlused „tekitada pikem kett ja viia endas kaugemale see raha liikumine“, pangakontode väljavõtted jne). HI kaasaaitajana tugevdas ja kindlustas oma tegevusega täideviijate – DE, BC ja AS LM tahtlust, mis on käsitletav nii vaimse kui ka füüsilise kaasaaitamisena. Nimelt HI tagas antud kuriteoskeemis – vastavalt kokkuleppele BCiga, et kui AS BG või OÜ M on laekunud raha edasi kandnud varifirmadele, siis organiseerib H.I nende summade sularahas tagasiliikumise Jüri platsile. Seega hõlbustas H.Ioma teopanusega täideviijate DE, BC ja AS LM poolt maksukuriteo toimepanemist ka füüsilise kaasabi vormis, tugevdades ja kindlustades täideviijate tahtlust. HI vähendas oma tegevusega BCi, DEa ja AS LM riske ja kogu maksusüüteo avastamise tõenäosust. FG kaasaaitajana tugevdas ja kindlustas oma tegevusega täideviijate – DE, BC ja AS LM tahtlust, mis on käsitletav nii vaimse kui füüsilise kaasaaitamisena. Nimelt FG tagas antud kuriteoskeemis – vastavalt kokkuleppele BCi, DEa, IHi ja JKga, et kannab AS-lt LM OÜ-le L laekunud raha edasi AS-le BG ja koostab ja allkirjastab ka OÜ L nime vajalikke dokumente. Seega hõlbustas FG oma teopanusega täideviijate DE, BC ja AS LM poolt maksukuriteo toimepanemist ka vaimse ja füüsilise kaasabi vormis, tugevdades ja kindlustades täideviijate tahtlust. Samuti JK kaasaaitajana tugevdas ja kindlustas oma tegevusega täideviijate – DE, BC ja AS LM - tahtlust, mis on käsitletav vaimse kaasaaitamisena. Nimelt JK tagas antud kuriteoskeemis – vastavalt kokkuleppele BCi, DEa, IHi ja FGiga, et omades OÜ L osa ja olles juhatuse liige kiidab ta heaks IHi ja FGi poolt OÜ L nimel fiktiivsete dokumentide koostamise ja nende

edastamise AS-le LM (OÜ L oli ainult sel eesmärgil loodud) ja olles ka AS BG palgal on usutav, et ta omas teatud kontrolli AS-i BG ja H.Ii tegevuse üle. Seega hõlbustas JK oma teopanusega täideviijate DE, BC ja AS LM poolt maksukuriteo toimepanemist vaimse kaasabi vormis, tugevdades ja kindlustades täideviijate tahtlust. H.Ii, I ja Ii sellise tegevuse tulemusena tekkis AS-l LM võimalus alusetult kajastada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksusummasid, mis olid kajastatud AS BG , OÜ M ja OÜ L poolt väljastatud intellektuaalselt võltsitud st fiktiivsetel arvetel. Selleks, et kaasa aidata maksukuriteole (maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele), ei ole vaja, et isik vahetult puutuks kokku valeandmetega maksudeklaratsioonidega. Piisab sellest kui kaasaaitaja annab oma teopanuse ja tema tegevus on avaldanud mõju põhjusliku seose ahela arengule ja toetab selle arengut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-94-00 p 6.5 II lõik on asutud muuhulgas seisukohale, et „Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Kaasaaitaja tegevus peab olema suunatud koosseisulisele tegevusele ning peab olema põhjuslikus seoses kuriteo toimepanemisega. Vaimse kaasabina käsitletakse muuhulgas ka süüteoplaani koostamist. Vaimne kaasabi võib olla omakorda kahes vormis: tehniline (põhitegu hõlbustav plaan) või teotahte tugevdamine. Antud juhul tuleb käsitleda JK, FGi ja HIi poolt kaasaaitamist vaimse kaasabina mõlemas vormis – kaasa aidati nii põhitegu hõlbustava kuriteoplaani väljatöötamisega kui ka teotahte tugevdamisega. Vaimseks kaasabiks on see, et JK, FG ja IH Lisid omavahel kokku OÜ L loomises (ettevõtte loomise initsiaatoriteks kõik kolm isikut, sest nende huviks oli saada seeläbi kätte T.J võlg) ja selles, et hakatakse esitama fiktiivseid arveid AS-le LM. Seega saab rääkida JK, FGi ja IHi kooskõlastatud tegevusest kuriteoplaani väljatöötamisel – seejärel kohtusid FG ja IH omakorda AS-i LM esindajatega ja detailides lepiti kokku täpne kuriteoplaan, millise kokkulepe asjaoludega oli üldjoontes kursis ka JK. Kuna kuriteoplaani väljatöötamisel lepiti OÜ L juhatuse liikmete vahel kokku, et hakatakse esitama ka fiktiivseid arveid AS-le LM ja kohtumisel AS-ga LM sellisel viisil maksukuriteo toimepanemine omavahel kooskõlastati, siis tuleb käsitleda seda vaimse kaasaaitamisena. Kui maksukohustuslasele või tema esindajale antakse enne maksudeklaratsiooni esitamist kindlustunne, et esitatakse fiktiivsed st näilikud arved, on see käsitatav täideviija teotahtluse tugevdamisena. Seega on tegemist kuriteole vaimse kaasabi osutamisega KarS § 22 lg 3 tähenduses ehk nn soodusolukorra loomisega. HI Lis omakorda kokku kuriteoplaani osas AS-i LM esindajatega. Vastavalt IHi ütlustele, oli enne OÜ L asutamist juba HIi ja AS-i LM esindajate vahel kokku lepitud OÜ L kontodele kantud rahaliste vahendite edasikandmises AS-le BG ning selle edasikandmine OÜ-tele C, A ja R. Samuti oli kokku lepitud viimatiloetletud ettevõtetelt raha sularahas väljavõtmise ja tagastamise osas xxx platsile. Füüsiliseks kaasabiks tuleb lugeda FGi poolset tegevust ka selles osas, et vastavalt omavahelisele kokkuleppele avati pankades OÜ L pangakonto, millele saaks AS LM kanda raha, võimaldades seeläbi AS-il LM näidata pangakonto kaudu tasumist, et tekitada mulje metallijäätmete eest seaduslikust tasumisest. Ka HIi tegevust tuleb käsitleda füüsilise kaasabina, kuna vastavalt kokkulepitud kuriteoplaanile oli muuhulgas eesmärgiks tekitada mulje ka AS-i LM tegelikest tehingutest AS-ga BG ja OÜ-ga M ning omakorda OÜ L tegelikest tehingutest AS-ga BG . Seega võimaldas ka HI AS-il LM näidata pangakonto kaudu tasumist, et tekitada mulje metallijäätmete eest seaduslikust tasumisest. Lisaks JK, FG ja HI, tagastasid omavahelisel kokkulepeppel raha, mis oli eelnevalt kantud AS-i LM poolt OÜ-le L, Jüri platsile kasutamiseks metallijäätmete kokkuostul Jüri platsil. Sellega OÜ L juhatuse liikmed ja HI kergendasid AS-i LM esindajate poolt põhiteo toimepanemist.

Antud juhul oleks saanud AS-i LM esindajad küll esitada valeandmetega maksudeklaratsioone ka ilma selleta, et: luuakse OÜ L, avatakse pangaarved OÜ L nimele ja hakatakse esitama fiktiivseid arveid OÜ L, OÜ M ja AS-i BG nimelt ning tagastatakse ülekantud raha sularahas Jüri platsile. Kuid eelloetletud tegusid tuleb lugeda põhiteo kergendamisena ja põhiteo eelpool kirjeldatud viisil toimepanemise võimaldamisena. FGi ja HIi osutasid ka ainelist kaasabi s.o tegelikkusele mittevastavate, st fiktiivsete arvete koostamises, allkirjastamises ja esitamises AS-i LM sisendkäibemaksu alusetu deklareerimise ja tagastusnõude tekitamise võimaldamiseks. Antud fiktiivseid arveid on võimalik käsitleda kuriteo vahendina ning HI ja FG panid seega toime kuriteovahendi andmise – ainelise kaasabi mõttes. Nimetatud (AS-i BG ja OÜ-de L ning M) fiktiivsete arvete olemasolu AS-i LM raamatupidamises, võimaldas panna maksupettust toime viisil, mis oluliselt vähendas selle ilmsikstuleku riski. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-6-11 on asutud seisukohale et tegelikkusele mittevastavad arved sisendkäibemaksu alusetu deklareerimise ja ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmise korral käsitatavad süüteo toimepanemise vahendina. Seda seetõttu, et arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Seega on tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele (tema esindajale) edastamine - juhul, kui see toimub enne maksudeklaratsiooni esitamist - objektiivselt vaadeldav kuriteo toimepanemise vahendi andmisena KrK § 17 lg 6 mõttes ja ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Riigikohus on öelnud lahendis nr 3-1-1-97-09 p 7.3 ja 7.4 et kaasaaitaja peab üldjoontes ette kujutama, millist kuritegu täideviija toime paneb. Seega ei ole nõutav, et ta peaks teadma kõiki täideviija poolt toimepandud kuriteo üksikasju. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Luues käibemaksukohuslase äriühingu eesmärgiga esitada selle äriühingu nimel fiktiivseid arveid, pangakonto avamine, et sinna saaks fiktiivsete arvete alusel raha üle kanda ja fiktiivsete arvete esitamine – sellise käitumisega on JK ja FG tegutsenud kavatsetult kaasaaitamise toimepanemiseks. Kuigi OÜ L nimel fiktiivsete arvete esitamise eesmärgiks oli T.J võlgnevuse tasaarvestamine, oli Iile ja Ile teada, milleks AS LM ja selle esindajad fiktiivseid arveid edasi kasutavad ning kuigi I ja I otseselt ei pruukinud maksupettust eesmärgiks seada, siis nad vähemalt möönsid, et OÜ L nimel fiktiivsete arvete esitamise tulemusel saab AS LM maksudeklaratsioonis valeandmeid esitada. Arvestades, et I ja I (tundis huvi Li käibe kohta) olid teadlikud OÜ L poolt esitatud fiktiivsete arvete mahust ja summadest, siis olid nad teadlikud, et sel viisil jääb maksudena laekumata üle 8 miljoni krooni (üle 500000 euro), mistõttu oli neil kaudne tahtlus teo toimepanija poolt teo toimepanemise suhtes. Esitades äriühingute nimel fiktiivseid arveid, kandes fiktiivsete arvete alusel pangakontole laekunud summad edasi varifirmale ja võttes ise või lastes need summad siis pangakontolt väljavõtta ja endale anda ning toimetades raha tagasi xxxx platsile – sellise käitumisega on H.Itegutsenud kavatsetult kaasaaitamise toimepanemiseks. V.HIile oli teada milleks AS LM ja selle esindajad AS BG i ja OÜ M poolt väljastatud fiktiivseid arveid edasi kasutavad ja ta täiesti teadlikult käitus sel eesmärgil, millele viitab

sularaha Jüri platsile tagasitoimetamine, 3 varifirma enda kontroll all hoidmine. Arvestades, et H.Ioli juhatuse liikmena teadlik AS BG ja OÜ M poolt otse AS-le LM esitatud fiktiivsete arvete mahust ning ka AS BG arvete mahust, mis esitati OÜ-le L, kes omakorda esitas fiktiivsei arveid AS-le LM, siis oli ta teadlik, et sel viisil jääb maksudena laekumata üle 12 miljoni krooni (üle 760000 euro), mistõttu oli tal otsene tahtlus teo toimepanija poolt teo toimepanemise suhtes. Kohus järeldab tõendeid kogumis hinnates, et BC teadis, et arved, mis ta sai AS-lt BG , OÜ L ja OÜ M ning kajastati AS LM raamatupidamises, on fiktiivsed ja tegelikkuses nende arvete alusel kaupa ei liikunud, mistõttu süüdistatava BC käitumises esines tahtlus kavatsetuse vormis. Kohus järeldab tõendeid kogumis hinnates, et DE teadis ja kiitis heaks, et arved, mis AS BG , OÜ L ja OÜ M esitasid AS-le LM ning mida kajastati AS LM raamatupidamises, on fiktiivsed ja tegelikkuses nende arvete alusel kaupa ei liikunud, mistõttu süüdistatava DE käitumises esines tahtlus kavatsetuse vormis. Kuna kohus leidis, et AS BG 20.09.04 arve nr 04092002 alusel käibemaksu summa 35 100 krooni AS LM maksuarvestuses arvestamine tuleb jätta süüdistuse mahust välja väheneb selle võrra maksudena laekumata jäänud summa, mistõttu jäi maksudena laekumata, tagastati ning tassarvestati alusetult kokku 12450065 krooni ehk 795704.18 eurot. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et BCi ja DEa tegevuse tulemusena jäi maksudena laekumata, tagastati ning tasaarvestati alusetult kokku 12450065 krooni ehk 795704.18 eurot. Seega panid BC ja DE toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult üle 5000 000 krooni. Alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 järgi (kuna AS LM poolt esitati taotlus enammakstud käibemaksusumma tagastamiseks ja tasaarvestamiseks ning Maksu- ja Tolliameti poolt tagastati ja tasaarvestati AS-le LM 10 134 346 krooni/23 kd lk 364/ - 35100 = 10 099 246 krooni) kui maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult üle 320000 euro. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et HIi tegevuse tulemusena (on seotud nii OÜ M, AS LM kui OÜ L poolt AS-le Rle esitatud fiktiivsete arvetega perioodil 16.12.2003-20.12.2004) jäi maksudena laekumata, tagastati ning tasaarvestati alusetult kokku 12450065 krooni ehk 795704.18 eurot. Seega pani HI toime KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele kaasa aitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult üle 5000 000 krooni. Alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 – 22 lg 3 järgi (kuna AS LM poolt esitati taotlus enammakstud käibemaksusumma tagastamiseks ja tasaarvestamiseks ning Maksu- ja Tolliameti poolt tagastati ja tasaarvestati AS-le LM 10 134 346 krooni /23 kd lk 364 /- 35100 = 10 099 246 ) kui maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise kaasa aitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult üle 320000 euro. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et JK tegevuse tulemusena (on seotud perioodil 27.mai- 29.november 2004 OÜ L poolt AS-le Rle esitatud fiktiivsete arvetega, kuivõrd ei olnud

detsembris 2011 enam OÜ L osanik ja juhatuse liige) jäi maksudena laekumata, tagastati ning tasaarvestati alusetult kokku 8 015 087 krooni ehk 512257.42 eurot. Seega pani JK toime KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele kaasa aitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult üle 5000 000 krooni. Alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 – 22 lg 3 järgi (kuna AS LM poolt esitati taotlus enammakstud käibemaksusumma tagastamiseks ja tasaarvestamiseks ning Maksu- ja Tolliameti poolt tagastati ja tasaarvestati AS-le LM OÜ L arvetega seoses 10 134 346 krooni /23 kd lk 364/, millest OÜ L arvetega seotud 8 015 087 krooni ) kui maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise kaasa aitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult üle 320000 euro. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et FGi tegevuse tulemusena (on seotud perioodil 27.mai- 20. detsember 2004 OÜ L poolt AS-le R esitatud fiktiivsete arvetega) jäi maksudena laekumata, tagastati ning tasaarvestati alusetult kokku 8 566 063 krooni ehk 547471.21 eurot. Seega pani FG toime KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele kaasa aitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult üle 5000 000 krooni. Alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 – 22 lg 3 järgi (kuna AS LM poolt esitati taotlus enammakstud käibemaksusumma tagastamiseks ja tasaarvestamiseks ning Maksu- ja Tolliameti poolt tagastati ja tasaarvestati AS-le LM 10 134 346 krooni /23 kd lk 364/ millest OÜ L arvetega seotud 8 015 087 krooni) kui maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise kaasa aitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult üle 320000 euro. Kohus tuvastas, et füüsiline isik BC on toime pannud Kars § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, seega on kuriteo toime pannud juriidilise isiku AS LM/käesolevaks ajaks OÜ LM organ s.o üheliikmeline juhatus. Maksuametile esitati käibedeklaratsioone ja tagastustaotlusi juriidilise isiku AS LM nimel. Fiktiivsete arvete raamatupidamises kajastamist ja sellest tulenevalt sisendkäibemaksu arvestamist korraldades (arvete raamatupidajale viimine) tegutses BC juriidilise isiku huvides, sest fiktiivsete arvete alusel esitatud tagastusnõude tulemusena laekus riigilt AS LM pangakontole kokku üle 10 miljoni krooni. Huvide all ei mõisteta juriidilise isiku rikastumist ja see küsimus tuleb lahendada tuvastatud faktilistest asjaoludest igal konkreetsel juhul eraldi (3-1-1-9-05). Käesoleval juhul on piisav alus rääkida, et juriidilise isiku juhatuse liige tegutses juriidilise isiku huvides. Selline rahade “karusellitamine” tekitab sularaha, mida saab kasutada juriidilise isiku erinevateks s.h. ebaseaduslikeks huvideks (kolmandatelt isikutelt odavama metalli soetamiseks jne.). See aga toob kaasa füüsilise isiku poolt toimepandud süüteo omistamise juriidilisele isikule, s.t süüvõimelise AS /OÜ LM vastutuse tema juhatuse liikme poolt toime pandud süüteo toimepanemise eest. Tegu pandi toime kavatsetult isik teadlikult esitas raamatupidajale valearveid eesmärgiga saada sisendkäibemaksu tagasinõude kaudu äriühingule raha. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid juriidilise isiku käitumises ei esine. Seega pani AS /OÜ LM juhatuse liikme BC tegevuse kaudu toime KarS §-s 386 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o juriidilise isiku poolt maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning tagastamisele, hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele hüvitamisele ja tasaarvestamisele kuuluvast summast – mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult üle 5000 000 krooni. Alates 15.03.2007 on antud kuritegu

kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 2 ja 3 järgi kui juriidilise isiku poolt maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarestati või hüvitati alusetult üle 320000 euro. Kohus ei nõustu kaitsjate arvamusega, et antud menetluse mõistlik aeg on möödas ja menetlus tuleb lõpetada KRMS § 2742 alusel. Kriminaalmenetlus seoses valeandmete esitamisega AS LM 2003. a detsembrikuu ja 2004 aasta jaanuari – detsembri käibedeklaratsioonis on väldanud süüdistatavate suhtes alates jaanuar 2005 seega 7 aastat See aeg on niivõrd pikk, et üldjuhul annaks see teatud keerukusastmega kriminaalasja puhul piisava aluse kaaluda mõistliku menetlusaja nõude rikkumist. Võttes aga arvesse, et käesoleva menetluse pikaealisuse põhjus on tingitud ka süüdistatavate ja kaitsjate enda käitumisest, millega kriminaalasja kohtulik arutamine pidevalt halvati, leiab kohus, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks ei ole veel möödunud. Kriminaalasi laekus kohtusse 29.01.2008 ja süüdistatavad anti kohtu alla 05.02.2008. Kolme aastane eeluurimine mahukas maksupettuse kriminaalasjas ei ole liiga pikk. Kriminaalasja menetlemise ajal kohtus on kohtuistungid korduvalt ära jäänud süüdistatavatest ja kaitsjates tingitud põhjustel: 25.03.2008 ja 04.04.2008 määratud istung jäi ära kaitsja V.Kivistik ja I.Raudjärv taotlusel nende hõivatuse tõttu ja 31.03.2008- 03.04.2008 kaitsja I.Raudjärv taotlusel tema hõivatuse tõttu; 02.06.2008 arutati prokuröri taandust 1 tund; 10.09.2008 katkestati istung H.Ii tervise halvenemise tõttu; 20.10.2008 jäi istung ära H.Ii haiguse tõttu; 12.11.2008 jäi istung ära kuna IH ei ilmunud kohtusse ja HI oli haige; 18.11.2008 katkestati istung H.Ii tervise halvenemise tõttu; 08.04 2009 jäi istung ära kaitsja Raudjärv lapse haigestumise tõttu; 18-19 mai 2009 jäid istungid ära prokuröri haigestumise ja Hil kaitsja puudumise tõttu Ajavahemikul juuni kuni november 2009 ei toimunud kohtuistungid, kuna ühele või teisele kaitsjale ei sobinud päevad kohtuistungiks; 24.11.2009 jäi kohtuistung ära FGi haigestumise tõttu; 14.12.2009 jäi kohtuistung ära kuna IHil puudus jätkuvalt kaitsja; 01.03.2010 jäi kohtuistung ära kaitsja Kivistik haiguse tõttu; 15.03.2010 ei toimunud istungit kuna BC oli operatsioonil. 16.03.2010 taandati kohtukoosseis. Seega nähtub, et asja esmakordsel kohtus menetlemise ajal jäid kohtuistungid ära kaitsjatest või süüdistatavatest tingitud põhjustel 14 korral ja 2-l korral katkestati. Arvestades kui kaugele oli asja esmakordselt arutanud kohtukoosseis asja arutamisega jõunud, on usutav,et kõigi istungite toimumise korral oleks märtsiks 2010, kui üks rahvakohtunik ära langes, juba kohtulik arutamine I astme kohtus olnud lõppenud. Vaatamata sellele, et uus kohtu koosseis teatas kaitsjatele viivitamatult, et kõik varem määratud ajad jäävad kehtima, olid kaitsjatel enamus varasemalt määratud aegu juba hõivatud. Edasi takerdus kohtulik uurimine järgmiselt: 31.03.2010 ei olnud kaitsjad valmis kohtuistungiks väites, et nad ei saa aru, millisele istungile nad on kutsutud ning H.I hilines istungile, 01.06.2010 ei ilmunud kohtuistungile süüdistatav H.I, keda kohus trahvis. 18.10.2010 hilines H 11 minutit istungile ja kaitsjad taotlesid juba edasi lükkamist Kaitsjatele ühiste sobivate aegade puudumise tõttu saadi kohtuistungi ajad määrata alles 17. ja

Perioodiks mai kuni september 2011 ei saanud kohus kohtuistungi aegu määrata kuna kaitsjatele ei leidunud sobivaid ühiseid kuupäevi. Kriminaalasja teistkordsel kohtus menetlemise ajal jäid kohtuistungid ära süüdistatavatest või kaitsjatest tingitud põhjustel 8-l korral. Analüüsides süüdistatavate ja kaitsjate käitumist, asja teiskordsel menetlemisel täheldas kohus pidevat püüdu leida põhjus, miks kohtuistung edasi lükata, seda eriti kohtuliku arutamise alguses. (N läks H.I õhtul enne kohtuistungi Pärnu, elades ise Tallinnas, haiglasse, kust ta järgmine hommik kohe välja kirjutati, arsti vastuvõtuaegade kokkulepeppimine kohtuistungi päevaks jne). Kriminaalasja kohtuliku uurimise venimisele aitasid kaasa ka kaitsjate pikad taotlused ja seisukohavõtud ühel või teisel teemal, samuti asjaolu, et varem kokkulepepitud kohtuistungite ärajäämisel oli keerukas kooskõlastada kõikidele kaitsjatele sobivaid kohtuistungi aegu. Kõike eeltoodud arvestades, samuti arvestades, et menetlusemeks olev kriminaalasi on keskmisest kriminaalasjast mahukam ja keerukam, leiab kohus, et mõistlik menetlustähtaeg ei ole veel möödas. 23 kd lk 328 olevast maksekorradlusest nähtub, et AS LM, keda esindas BC, on 16.05.2007 maksu võla tasumisena tasunud Maksu- ja Tolliametile 10 914 366.00. Nimetatud maksekorraldusest ei nähtu, et nimetatud summa oleks tasutud deposiiti tsiviilhagi tagamiseks vms, maksekorraldusel puuduvad ka muud viited, mis seostaks raha tasumist kriminaalasjas. Selgitusena kirjas olev maksu võla tasumine, viitab üheselt maksuvõla tasumisele, mitte raha deposiiti kandmisele. Nimetatud summat ei ole kunagi käesolevas kriminaalasjas deposiitkontole kantud, mistõttu ei kuulu rahuldamisele kaitsja M.Mahlapuu korduvalt esitatud taotlus tagastada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskusel tagatisena 10 914366 krooni deposiitkontole. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et kuriteod pandi toime aastatel 2003-2005 ja sellest tänaseks möödunud aega. Selleks, et mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, asub kohus seisukohale, et süüdistatavaid ei ole võimalik karistada leebema karistusega kui vangistusega. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks. Samas arvestades eeltoodud kuriteo raskust ja asjaolusid ning eraldi iga süüdistatava rolli, tuleb mõista kaasaaitajatele leebem karistus kui kuriteo täideviijatele. BCi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades BCit iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, samuti arvestades tema juhtivat rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada BCit vangistusega ning jätta karistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. DEa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades DEa iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, samuti arvestades tema väiksemat rolli võrreldes BCiga ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada DEa vangistusega ning jätta karistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. FGi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades FGi iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, samuti arvestades täideviijatega võrreldes tema väiksemat rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi

õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada FGi vangistusega ning jätta karistus KarS§ 73 alusel täitmisele pööramata. JK karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades JKt iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, samuti arvestades täideviijatega võrreldes tema väiksemat rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada JKt vangistusega ning jätta karistus KarS§ 73 alusel täitmisele pööramata. HIi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. HI on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (25 kd lk 128-129), menetlusesemeks olev kuritegu on toimepandud katseajal, pärast menetlusemeks olevaid kuritegusid on ta toime pannud 2008 aastal, s.o ajal mil käesolev kriminaalasi oli juba kohtumeneluses, uusi kuritegusid, mille eest teda on karistatud Harju Maakohtu poolt 09.11.2011, mis näitab, et H.Iei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas tema puhul juba elustiiliks. Kohus arvestab, et täideviijatega võrreldes oli H.Iil väiksem roll kuriteo toimepanemisel, kuid võrreldes teiste kaasaaitjatega oli tema roll suurem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi HIl on kindel elu- ja töökoht ja tal on ka tervisega probleeme, mis aga samas ei ole takistanud teda aastate vältel kuritegusid toime panemast, tuleb teda karistada reaalse vangistusega ja tema suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusest tingimsi vabstamist KarS § 74 alusel. Arvestades käesolevaks ajaks katseaja lõpust möödunud aega, ei ole Tallinna Linnakohtu 16.12.2003 aasta kohtutosust enam võimalik täitmisele pöörata ja liitkaristust moodustada. Arvestades kuriteost möödunud aega, mille vältel ei ole I, H.I, I, DE ja BC kohtule teadaolevalt äriühingu juhtimisega seotud uusi õigusrikkumisi toime pannud, ei ole kohtu arvates enam vajalik nende suhtes KarS § 49 kohaldamine. Kuriteo toimepanemise ajal ja hetkel kehtiva KarS § 44 lg 8 kohaselt võib juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse 50 000 kuni 250000 miljonit krooni. Kehtiv KarS § 44 lg 8 näeb ette juriidilisele isikule rahalise karistuse 3200- 16 000 000 eurot. 27.02.2010 jõustunud KarS § 44 lg 9 kohaselt võib seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või juhul, kui isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal. Mõistetava rahalise karistuse ülemmäär ei tohi sel juhul ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära. 01.09.2002- 15.03.2007 nähti KrMS § 386 lg 2 sätestatud kuriteo eest karistuseks raHe karistus või sundlõpetamine. Alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nähakse ette karistuseks raHe karistus või sundlõpetamine. AS/OÜ LM karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et teo toimepanemise ajal oli tegemist majandusalase teise astme süüteoga, millega tekitati aga riigile miljonitesse ulatuv varaline kahju. Käesolevaks ajaks on kahju hüvitatud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista OÜ-le LM rahaline karistus alla seaduses ettenähtud keskmist määra. Rahalise karistuse suurust arvestades peab kohus otstarbekaks määrata selle tasumine ositi. JK on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale 24946.23 eurot (28 kd lk 81- 149), millest 9613.85 eurot eeluurimisel ja kriminaalasja esmakordsel arutamisel ja 15332.38 eurot teistkordsel arutamisel. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on õiguspärane ootus eeldada, et tema kriminaalasja arutatakse I astmes ühe korra ja ja kuigi asja teistkordne

arutamine oli tingitud rahvakohtuniku ära langemisest, kuna asja esmakordsel arutamisel asja arutamine venis süüdistavatest ja kaitsjatest tingitud põhjustel, tuleb kaitsja taotlus kaitsetasu hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Arvestades, et tegemist on keskmisest keerulisema ja mahukama kriminaalasjaga, samuti arvestades kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aeg ja kaitsja poolt tehtud töö mahtu selle vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et JK kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud summas 9613.85eurot ning kuulub selles ulatuses rahuldamisele. BC, DE, FG ja AS/OÜ LM on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega kriminaalasja esmakordsel arutamisel tasunud kokkulepeppel kaitsjale. Kriminaalasja teistkordsel arutamisel on BCil, DEal, FGol olnud kaitsjad määratud korras. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on õiguspärane ootus eeldada, et tema kriminaalasja arutatakse I astmes ühe korra ja kuigi asja teistkordne arutamine oli tingitud rahvakohtuniku ära langemisest, kuna asja esmakordsel arutamisel asja arutamine venis süüdistavatest ja kaitsjatest tingitud põhjustel, tuleb määratud korras kaitsjale makstud tasud jätta riigi kanda ja süüdistatavate poolt kokkulepeppelistele kaitsjatele makstud tasud jätta nende endi kanda. HI on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega nii kriminaalasja esmakordsel arutamisel alates 06.04.2004 kui teistkordsel arutamisel olnud kaitsja määratud korras. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on õiguspärane ootus eeldada, et tema kriminaalasja arutatakse I astmes ühe korra ja kuigi asja teistkordne arutamine oli tingitud rahvakohtuniku ära langemisest, kuna asja esmakordsel arutamisel asja arutamine venis süüdistavatest (eriti H.Iist endast tingitud põhjustel) ja kaitsjatest tingitud põhjustel, tuleb määratud korras kaitsjale makstud tasu mõista H.Iilt välja osaliselt summas 4000 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus H.Ii määratud kaitsetasu kulud riigi kanda. Samuti jätab kohus H.Ii enda kanda need kaitsekulu summad, mis ta tasus kokkulepeppelisele kaitsjale. Võttes arvesse, et seoses II astme kuriteos süüdimõistmisega on 09.11.2011 kohtuotsusega HIilt välja mõistetud sundraha, ei mõista kohus käesoleva otsusega HIilt uuesti välja sundraha. KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt kuulub süüdistatavatelt BC, DE, I, I ja OÜ LM väljamõistmisele sundraha 435 eurot riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada BC KarS § 386 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui BC ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 26.01.2005-18.02.2005 s. o 24 päeva karistusaja hulka. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista BCilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitse kulud riigi kanda. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Süüdi tunnistada DE KarS § 386 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui DE ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 17.01.2005-01.02.2005 s. o 16 päeva karistusaja hulka. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista DEalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitse kulud riigi kanda. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Süüdi tunnistada FG KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui FG ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 17.01.2005-11.02.2005 s. o 26 päeva karistusaja hulka. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista FGilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitse kulud riigi kanda. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Süüdi tunnistada HI KarS § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.01.2005-28.01.2005, 01.09.200506.01.2006 s. o 4 kuud ja 18 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub seega 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista HIilt KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 4000 (neli tuhat) eurot riigituludesse. KrMS 180 lg 3 alusel jätta ülejäänd H.Iiga seotud menetluskulud riigi kanda. Kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Harju Maakohtu 09.11.2011 otsus kriminaalasjas 1-11- 10384 kuulub täitmisele iseseisvalt.

Süüdi tunnistada JK § 386 lg 1 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui JK ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista JK KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule Välja mõista JK (isikuood xxxxxxxxxxx, elukoht : xxxx ) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 9613.85 eurot Riigi eelarve vahenditest Süüdi tunnistada OÜ LM (endine AS LM) KarS § 386 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 000 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata raHe karistus tasumisel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega OÜ LM poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 4166.67 eurot. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100064939 Välja mõista OÜ LMlt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitse kulud riigi kanda Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Asitõendid OÜ R Hansapanga kaardid, OÜ C Ühispanga kaart, OÜ C Ühispanga kaart, OÜ C Sampo panga kaart, OÜ R Sampo panga kaart, OÜ R pitsat, OÜ C pitsat, Pin-kalkulaator nr-ga xxxx, OÜ A Sampo panga kaart OÜ A Hansapanga kaardid – hävitada Vaatlusprotokollide lisad: OÜ L ruumidest, aadressil xxxx läbiotsimisel 17.01.2005 leitud ja äravõetud arvuti Multimedia Computer System 21.01.2005 toimetatud vaatluse (X kd lk 6, ja 8) lisa: koopia arvuti kõvakettast Quantum Fireball SN xxxxx neljal DVDr-plaadil. – jätta kriminaalasja juurde AS BG ruumidest aadressil xxxx läbiotsimisel 17.01.2005 leitud ja äravõetud arvuti 18.01.2005 toimetatud vaatluse (kd 15, lk1) lisa: koopia arvuti kõvakettast xxxx, ATA kolmel DVDr-plaadil – jätta kriminaalasja juurde . Pankade vastuskirjadele lisatud DVD, CD plaadid ja flopikettad – jätta kriminaalasja juurde Käekirjaproovid jätta kriminaalasja juurde. DEalt 17.01.2005 läbiotsimisel arvõetud 1200 USD (asub deposiitkontol) tagastada kohtuotsuse jõustumisel DEale.

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2012.a kohtuotsusega : Tühistada Harju Maakohtu 9. jaanuari 2012. a kohtuotsus osas, milles jäeti HIile mõistmata liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi ja teha selles osas uus otsus, millega 1) KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada HIile Harju Maakohtu 9. novembri 2011. a otsusega mõistetud 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulist vangistust Harju Maakohtu 9. jaanuari 2012. a kohtuotsusega mõistetud 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu vangistust. 2) KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud 17. jaanuar 2005 kuni 28. jaanuar 2005 ja 1. september 2005 kuni 6. jaanuar 2006, so 4 (neli) kuud 18 (kaheksateist) päeva karistusaja hulka, mistõttu kahe kohtuotsuse järgi kandmata karistus on 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. 3) Reaalselt ärakandmisele kuulub HIil 2 (kaks) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda HIi vanglasse saabumise aeg. 4) Kuna Harju Maakohtu 9. novembri 2011. a kohtuotsusega määratud katseaja 2 (kahe) aastane tähtaeg ei ole veel möödunud, siis jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista BCilt Eesti Vabariigi kasuks 729,60 eurot (seitsesada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „BC“, 1-08-1292, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Välja mõista DEalt Eesti Vabariigi kasuks 729,60 eurot (seitsesada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „DE“, 1-08-1292, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Kohtulahend

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

KOKKU

KOKKU

KÕIK KOKKU

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

KOKKU

KOKKU

KÕIK KOKKU

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

KOKKU

KOKKU

KÕIK KOKKU

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

AS BG

KOKKU

KOKKU

KÕIK KOKKU

KOKKU

KOKKU

AS LM:

AS BG :

OÜ M:

AS BG :

AS BG :

OÜ C:

AS BG :

OÜ C:

OÜ L:

OÜ R:

AS LM:

OÜ A: