1-11-11005/8 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus N.P süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 23. septembril 2010. a kella 23.00-st kuni 24. septembril 2010. a kella 01.00-ni tungis grupis koos alaealise S.V. akna lõhkumise teel sisse Tartumaal XXX vallas XXX alevikus maja 2-9 M.V. kuuluvasse korterisse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära elektridrelli väärtusega 3000 krooni (191,73 eurot), tikksae väärtusega 1000 krooni (63,91 eurot) ja võtmekimbu väärtusega 300 krooni 19,17 eurot). Sellega pani N.P toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning sissetungimisega. Veel süüdistatakse N.P selles, et tema kaasas ajavahemikul 23. septembril 2010. a kella 23.00-st kuni 24. septembril 2010. a kella 01.00-ni alaealise S.V. (sündinud XXX) Tartumaal XXX alevikus majas 2 – 9 sissetungimisele ja sealt M.V. kuuluvate esemete vargusele. Sellega pani N.P toime KarS § 181 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o alaealise kaasatõmbamise kuriteo toimepanemisele. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör N.P-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 181 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.P-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista N.P-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 181 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga on tekitatud kahju summas 434,60 eurot (s.o 6800 krooni), millises summas on kannatanu M.V. esitanud ka tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud N.P poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.P menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, toimiku materjalist kaitsjale koopiate tegemise kulu 3,97 eurot ja kaitsjatasu 149,21 eurot. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summat ja asjaolu, et süüdistataval tuleb lisaks menetluskuludele hakata kohtuotsuse jõustumisel tasuma ka võrdlemisi suurt tsiviilhagisummat, on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.