Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 06.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-6286/17
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 06.01.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1085

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-6286/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja29.09.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06.jaanuaril 2012. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-11-6286

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Kriminaalasi

Süüdimõistetu P.N vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

P.N (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla)

tingimisi

RESOLUTSIOON

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu P.N temale Tartu Maakohtu 29. septembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 29. septembri 2011. a otsusega tunnistati P.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmata karistuseks loeti 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust P.N-ile Tartu Maakohtu 16. septembri 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 06. aprilli 2011. a. Kohtuotsus jõustus 07. oktoobril 2011. a. P.N karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 02. aprillil 2012. a.

P.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

4.Tartu Maakohtu 16. septembri 2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga koos allutamisega käitumiskontrollile. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on P.N uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 62% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on P.N vabanedes olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, samas aga tuleb arvestada seda, et vabanemisel asuks süüdimõistetu elama koos oma vennaga, kes on käesoleval ajal samuti kriminaalhooldusele allutatud. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks võib olla negatiivne mõjutatavus kaaslaste poolt. Kohtumenetluse poolte seisukohad P.N soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Ta leiab, et katseaeg tuleks talle kasuks ja aitaks teda distsiplineerida. Ta soovib vabaduses asuda tööle ning võimalusel selle kõrvalt ka õppima. Juba ennem vangistust ei suhelnud ta enda sõnul negatiivset mõju avaldanud tuttavatega ning soovib sellest hoiduda ka edaspidiselt, millele aitab kaasa ka teise linna alamaasumine. Süüdimõistetu sõnul on ta tegelenud ka oma alkoholiprobleemiga, kuigi vangistuses ei jõuaks ta vastavat sotsiaalabiprogrammi läbida, saab ta seda vabaduses teha. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha P.N tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ning isiku suhtes on otstarbekas kohaldada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on P.N ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivne on, et P.N puuduvad vangistusest distsiplinaarkaristused. Samuti on positiivne, et vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas aga tuleb arvestada ka seda, et vabaduses asuks süüdimõistetu elama ühte korterisse oma vennaga, kellega koos on ta toime pannud käesoleva vangistuse aluseks olnud kuriteo. Arvestades ka materjalides leiduvaid viiteid sellele, et süüdimõistetu võib olla kaaslaste poolt kergesti mõjutatav ning asjaolu, et paljud tema varasemad kuriteod on toime pandud grupis, tuleb eeltoodud asjaolu lugeda uue kuriteo riskiteguriks. Samuti peab kohus arvestama, et P.N on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesolev vangistus on tal teine reaalne vangistus. Ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei suutnud täita selle nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud. Kuna materjalidest nähtub, et varasemalt on süüdimõistetu pannud toime ka vägivallaga seotud süütegusid, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole, kuigi on näha, et mõningane motivatsioon on süüdimõistetul muutumiseks ja õiguskuulekalt käitumiseks siiski olemas. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on iseloomustanud peamiselt varavastaste süütegude toimepanek, sealjuures grupis koos teiste isikutega. Võib järeldada, et süütegude toimepanemise eesmärgiks on süüdimõistetul olnud majandusliku kasu teenimine. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval ajal vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud, tuleb tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Kuigi vabanemisel on süüdimõistetu lähedased lubanud teda majanduslikult toetada ning samuti on tal endal soov võimalikult ruttu tööle asuda, siis on kohtunik seisukohal, et nimetatud asjaolud ei maanda vastavat riskifaktorit piisaval määral ega taga, et isik ei jätka vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Samuti tuleb uute kuritegude riskifaktoriks lugeda alkoholi tarvitamist, millele viitab selle seotus varasemate süütegudega. Kuigi süüdimõistetu on enda sõnul oma alkoholiprobleemiga juba tegelenud, tuleb vastavat riskifaktorit jätkuvalt arvestada. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, teda tulnud kohtu poolt tagaotsitavaks kuulutada ning katseajal on ta pannud toime uue kuriteo, on kohtul alust ka kahelda, kas isik suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et P.N katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita.