Kohus
Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30.12.2011, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-10866
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Virve Roots
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Ken Pihtjõe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks KEN PIHTJÕE, isikukood 39208014933, Eesti Vabariigi kodanik, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht xxxx. Karistuse kandmise algus 20.04.2011 ja lõpp 09.05.2012 27.12.2011, videokohtuistungil
Süüdimõistetu Kohtuasja läbivaatamise aeg Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. Jätta KEN PIHTJÕE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 05.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ken Pihtjõe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ken Pihtjõe on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 17.10.2011 KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mida KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.08.2011 otsusega mõistetud karistuse 7 kuud 19 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.04.2011. Viru Vangla ei toeta Ken Pihtjõe vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu Ken Pihtjõe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on kuriteo toime pannud katseajal, varasem kriminaalhooldus ei ole olnud efektiivne.
Kohtuistung Kinnipeetav Ken Pihtjõe taotles kohtu istungil enda vabastamist, kuna soovib jätkata õpinguid ja minna tööle. Prokurör ei toetanud Ken Pihtjõe ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korral, kandes käesoleval ajal ka reaalset vanglakaristust esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuid käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal ning ajal, mil tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine oli asendatud elektroonilise valvega. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav Ken Pihtjõe suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt ning tema lubadusi peab kohus oletuslikeks ja paljasõnalisteks. Kasvatuslikust aspektist kriminaalhooldusele allutamist ei saa asja materjalidest tulenevalt pidada tema suhtes efektiivseks mõjutusvahendiks. Ken Pihtjõele on vangistuses viibimise ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab isiku soovimatust alluda kehtestatud reeglitele. Kohtule antud lubadust käituda edaspidi õiguskuulekalt, saab Ken Pihtjõe täita ka peale karistuse ärakandmist, ilma kontrollnõuetele allumata. Kuna Ken Pihtjõe on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades tema madalat haridustaset, eriala puudumist ja situatsiooni tööjõuturul, ei pea kohus reaalseks, et vabanemisel on Ken Pihtjõel koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vajaliku sissetulekuga töökoht. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele – mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on Ken Pihtjõe puhul 74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45% . Tegemist on kõrge riskiastmega iskuga. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks Ken Pihtjõed tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumäärus jõustus 17. jaanuaril 2012. a. Nooremreferent
Anu Ammer
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.