Katseaja pikendamine
Määruse tegemise koht ja aeg Kohtulahend
Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu
19. detsember 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-11-8071 (kohtueelses menetluses nr 11260101698) Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsus U.R-i süüdimõistmises KarS § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine täitmiskohtunik Silvi Maiste kriminaalhooldusametnik Eglelii Soots erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta U.R (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx Lennuki 3-14 Viljandi)
Resolutsioon Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsuse täitmiseks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel U.R-ile määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 14. märts 2014. Saata määruse koopia saata karistusregistrile, kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.
U.R-ile
ja
Tartu
Vangla
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. Asjaolud U.R on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsusega KarS § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 2 aastat ja 6 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-xx xxxxxxxxxx . Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud U.R-i kohta. Ettekandest nähtuvalt U.R on rikkunud korduvalt kontrollnõuet mitte ilmudes kindlaksmääratud kuupäevadel registreerimisele. Samuti ei ole U.R järginud kontrollnõuet taotlemaks ametnikult luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, kui U.R enda kinnitusel viibis Soome Vabariigis ajavahemikul 14.11.-02.12.2011. Katseaeg U.R-i suhtes on kriminaalhooldusametniku hinnangul kulgenud ebarahuldavalt. Ametnik on arvamusel, et U.R-i suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud eelkõige kontrollnõuete täitmine ja käitumine kriminaalhoolduses teadlikult eirav ja vastutustundetu. Ametniku hinnangul on otstarbekas, et U.R tajub ja kogeb, et tema kriminaalhoolduse nõudeid eiraval teadlikul käitumisel on tagajärjed. See distsiplineeriks isikut oma mõtlemises ja käitumises korrektuure tegema. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada U.R-i katseaega 2 kuud.
Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3). Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. U.R ei ole järginud kohtuotsusega katseajaks pandud kohustusi ja ei ole adunud rikkumistega kaasneda võivaid tagajärgi. Esitatud asjaoludel saab katseaja pikendamist pidada käesoleval ajal piisavalt mõjusaks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel ja distsiplineerimisel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel U.R-ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 2 kuu võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 14. märts 2014. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.