Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-92-11 Otsuse kuupäev 19. detsember 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Egon Hirvesoo süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 2 ja AS Jupiter Plus süüdistuses § 297 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2011. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-254 Kassatsiooni esitaja Egon Hirvesoo kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt ja AS Jupiter Plus kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Triin Bergmann Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 19. oktoober 2011, kirjalik menetlus
E. Hirvesoo soovis pädevustunnistuste väljastamiseks korraldada nende töötajate tasulise koolituse. A. Märtson nõustus koolituse tellimisega. 17. mail 2006 allkirjastas Fortestar OÜ juhatuse liige E. P. E. Hirvesooga täiendkoolituse töövõtulepingu, mille alusel kanti Fortestar OÜ arvelt E. Hirvesoo arvele 7347 krooni. 1. juunil 2006 väljastas E. Hirvesoo tunnistused selle kohta, et Fortestar OÜ töötajad on 2006. aasta mais läbinud kursuse „Ohutus lõhkematerjalidega töötamisel” täies mahus ning lahendanud ja analüüsinud ülesannete lahenduskäike. 2. juunil 2006 väljastas E. Hirvesoo tunnistused selle kohta, et Fortestar OÜ töötajad on lõpetanud kursuse „Ohutus lõhkematerjalidega töötamisel” ja neile on omistatud lõhkematerjalide laohoidja kutse. Samuti väljastas E. Hirvesoo 2. juunil 2006, võttes haridust tõendava dokumendina aluseks enda poolt väljastatud tunnistused, pädevustunnistused selle kohta, et Fortestar OÜ töötajad on pädevad lõhkematerjali käitlemise korraldajana lõhkematerjaliseaduse § 62 (RT I 2006, 14, 112) alusel.
eesmärgiga
saada
AS-le
Jupiter
Plus
luba
hoiustada
lõhkematerjali
väljaspool
lõhkematerjaliladu aadressil XXXXX XXX XXx asuval territooriumil. E. Hirvesoo käskis loa saamiseks tellida AS-l Jupiter Plus H. H.-lt tasuline uurimistöö „Planeeritava tollitsoonis asuva lõhkematerjalilao
asukoha
sobivuse
hinnang
ohutusraadiuste
alusel“,
mis
ei
olnud
lõhkematerjaliseaduse §-de 34-41 (RT I 2006, 42, 319) kohaselt vajalik dokument taotluse esitamisel konteinerhoidlas lõhkematerjali hoidmiseks. A. T., olles teadlik, et H. H. on E. Hirvesoo vend, nõustus tasulise uurimistöö tellimisega. 4. juulil 2007 allkirjastas AS Jupiter Plus juhatuse liige J. S. H. H.-ga töövõtulepingu, mille alusel kanti H. H. arveldusarvele 12 000 krooni, millest H. H. kandis 8000 krooni E. Hirvesoo arvelduS.-ile, kuna uurimistöö koostas H. H. asemel suuremas osas E. Hirvesoo. 2. mail 2008 vormistas E. Hirvesoo, juhindudes lõhkematerjaliseaduse §-dest 38 ja 41 (RT I, 2007, 66, 408), aadressil XXX XXx XXXXXXX asuvale laole lõhkematerjali konteinerhoidla käitamis- ja kasutusloa.
kahest töötajast on lõpetanud kursuse „Ohutus lõhkematerjalidega töötamisel” ja talle on omistatud lõhkematerjalide laohoidja kutse. Samal kuupäeval väljastas E. Hirvesoo, võttes haridust tõendava dokumendina aluseks enda poolt väljastatud tunnistuse, pädevustunnistuse selle kohta, et teine Fortestar OÜ töötaja on pädev lõhkematerjali käitlemise korraldajana lõhkematerjaliseaduse § 62 (RT I 2006, 42, 319) alusel.
kohtuotsuse põhjendused on raskesti jälgitavad, kohati vastuolulised ega ole veenvad. Pistist ei ole võimalik võtta ilma, et seda keegi annaks. Kui kohus mõistis A. Märtsoni ja Fortestar OÜ pistise andmises õigeks, siis oleks tulnud E. Hirvesoo õigeks mõista ka nendelt isikutelt pistise võtmises. Tegelikult esines ekvivalentsussuhe E. Hirvesoo poolt reaalselt läbi viidud koolitustegevuse ja selle eest talle makstud tasu vahel. Pistise nõudmise all tuleb mõista pistise kategoorilist küsimist isikult, kelle seaduslikku taotlust ametiisik võis ja pidi täitma. E. Hirvesoo ei ole kelleltki kategooriliselt raha nõudnud. Kohus on jätnud põhjendamatult kõrvale AS Jupiter Plus esindaja J. S.-i ütlused selle kohta, et uurimistööd vajas ettevõte selleks, et selgitada välja kas üldse majanduslikult tasub hakata tegelema lõhkematerjalide suuremas koguses ladustamise ja lao ehitamisega või jätkata endiselt lao rentimisega. Kuna uurimistöö tulemus näitas, et lao ehitamine on majanduslikult kasulik, siis esitaski A. T. ettevõtte nimel Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile taotluse pürotehniliste toodete käitlemisloa saamiseks. 4.3 AS Jupiter Plus kaitsja taotles samuti kaitsealuse õigeksmõistmist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leidis, et pistise andmine ei ole tõendatud. Uurimistöö eest raha andmine ei ole vaadeldav pistisena. Lisaks sellele ei olnud AS-i Jupiter Plus uurimistöö tellimise, vastuvõtmise ja uurimistöö eest tasumise ajal veel esitanud taotlust ladustamisloa saamiseks. Seega ei saanud AS Jupiter Plus kaugeltki eeldada ega pidada isegi teoreetiliselt võimalikuks, et H. H.-le tasu maksmine võib tuua endaga kaasa loa väljastamise.
tõstatata uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Ringkonnakohus märkis, viidates Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11, et ringkonnakohus ei pea kõikidele apellatsiooni väidetele vastama, kui maakohus on otsuses neid käsitlenud. AS Jupiter Plus esindaja J. S.-i ja tunnistaja A. T. ütlustest nähtub, et esmalt pöördus J. S. E. Hirvesoo poole, et teada saada, mida tuleb teha lõhkeainete laoloa saamiseks. E. Hirvesoo vastas, et kõigepealt tuleb teha sobivusuuring. E. Hirvesoo tegigi koos oma vennaga sobivusuuringu ja väljastas pärast seda lõhkeaine laoloa. Muid seaduses sätestatud dokumente ta laoloa taotlejalt ei nõudnud. Seega ei vasta tõele AS Jupiter Plus kaitsja väide, et asutus pöördus E. Hirvesoo poole vaid uurimistöö tellimiseks. Tähtsust ei ole ka asjaolul, et kirjalikku taotlust laoloa saamiseks ei olnud uurimistöö tegemise ajaks veel esitatud, sest mõlemad osapooled olid kokku leppinud selles, et pärast uurimistöö tegemist väljastatakse lõhkeainete laoluba.
tunnistajate R. U. ja M. R.-i ütluste suhtes ja on keskendutud üksnes tunnistajate T. S.-i ja T. R.-i ütluste hindamisele. Kui kohtud ei pidanud osade tunnistajate ütlusi usaldusväärseks, siis pidanuks seda kohtuotsuses märkima ja ka põhjendama. Kuna tunnistajate R. U. ja M. R.-i ütluste kohta pole kohtuotsustes sellist märget tehtud, siis on kohtud jätnud need ütlused lihtsalt tähelepanuta ning seeläbi kohtuotsused nõutud ulatuses põhjendamata. Asjaolu, et kohus on analüüsinud ühtesid tõendeid ja jätnud teised tõendid täielikult analüüsimata, samuti tõendite vahelised vastuolud kõrvaldamata, on vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. 8.2 Lõhkematerjaliseaduse näol on tegemist väga keerulise õigusaktiga, mille ühese tõlgendamisega on raskusi nii Tehnilise Järelevalve Ametil kui ka kohtutel. Ka AS-i Jupiter Plus töötajatel oli äärmiselt raske kui mitte võimatu hinnata seda, kas nende poolt Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esitatud dokumendid on korrektsed või mitte ning AS Jupiter Plus korraldas oma tegevust õigustatult selle inspektsiooni esindaja E. Hirvesoo näpunäidete järgi. Seetõttu ei osanud nad ka kuidagi arvata, et uuringu eest makstud raha hakatakse käsitlema pistisena. Maakohtu seisukoht, et AS-i Jupiter Plus töötajatel oli sisene tunnetus, et E. Hirvesoo võib tasu eest väljastada ka dokumente, mille saamiseks ei ole läbitud seadustes ette nähtud menetlust, on paljasõnaline ega põhine uuritud tõenditel. 8.3 E. Hirvesoo ei soosinud kuidagi AS-i Jupiter Plus. AS-le Jupiter Plus hiljem, 2009. aastal väljastatud ja üksnes korrigeeritud load sisaldasid endas tegelikult oluliselt leebemaid tingimusi kui E. Hirvesoo poolt välja antu. Need tingimused puudutavad nii lubatud pürotehniliste vahendite kogust kui ka lubade kestust. Samuti pole tõene kohtute sedastus, et AS-le Jupiter Plus väljastati laoluba üksnes sobivusuuringu alusel. Seda tõendab asjaolu, et süüdistatav taotles mitme kuu jooksul erinevaid kooskõlastusi mitmetelt ametiasutustelt ja selle kohta on kriminaalasjas olemas nii dokumendid kui ka tunnistajate ütlused. Seega ei ole põhjendatud kohtute järeldus, et AS Jupiter Plus sai laoloa vastuteenena sobivusuuringu eest tasutu vastu. Sellist järeldust ei kinnita ka loa taotlemise ja rahade liikumise ajaline järgnevus. Kuna 2. mai 2008. a loas on pürotehnilise aine kogused arvutatud välja H. H.-lt tellitud uurimistöö põhjal ja viimati väljaantud loas on Tehnilise Järelevalve Amet lähtunud nimetatud loas märgitud kogustest, siis on ilmne, et uurimistöö tulemused on olnud paikapidavad ka hiljem Tehnilise Järelevalve Ameti poolt lubade väljaandmisel. Selle tõttu on kohtute järeldus uurimistöö ebavajalikkusest ebaõige ning eeltoodud väidetega arvestama jätmisel rikuvad kohtud otsuse põhjendatuse nõuet. 8.4 Sobivusuuringu tellimine oli AS-le Jupiter Plus majanduslikult vajalik hindamaks, kas oma lao kasutuselevõtt on rentaablim ja mõistlikum kui lao rentimine. AS Jupiter Plus tellis uurimistöö, et hinnata loa taotlemise vajalikkust, ehk kas olemasolevates tingimustest on laoplatsil võimalik ladustada piisavat kogust lõhkeainet või on ladustamiseks vaja püstitada lisarajatisi, mille ehitusmaksumus ei õigusta investeeringu tulemusena teenitavat tulu. Tegemist on tavapärases ärikäibes laialt kasutatava praktikaga, kus ettevõtja võrdleb rajatiste püstitamise maksumust ladustamisteenuse sisseostmise hinnaga. Juhul, kui vajaliku koguse ladustamiseks oleks tulnud püstitada kallihinnalisi kaitserajatisi, siis oleks AS Jupiter Plus loobunud loa taotlemisest, kuna see ei
oleks andnud kokkuhoiu efekti. Uurimistöö koostati loa taotlemise menetluse väliselt, uurimistöö tulemuste pinnalt otsustati taotluse sisseandmine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja uurimistööst ammutas inspektsioon loa menetlemiseks vajalikku teavet. Jättes selle kaitseversiooni ja seda kinnitavad tõendid hindamata, on kohtud samuti eksinud otsuse põhistatuse nõude vastu. 8.5 Maakohus on otsuse põhistamisel lähtunud üksnes kaudsete tõendite, sh tunnistajate T. S.-i ja T. R.-i ütlustest, kes loa andmise menetluses ei osalenud. Seega said nad üksnes oletada, et AS Jupiter Plus oli arvestanud asjaoluga, et tasudes uurimistöö eest, mida neile vajaliku lõhkematerjalilao käitamisloa väljastamiseks tegelikult vaja ei olnud, saavad nad soovitud lõhkematerjalilao loa. Käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest ei nähtu, kuidas tunnistajate T. R.-i ja T. S.-i ütluste põhjal saab teha järeldusi ekvivalentsussuhte tekkimise kohta. 8.6 Kohtud pole toonud esile ega teinud lugejale arusaadavaks millised tõendamist leidnud asjaolud näitavad pistise andmise koosseisu täitmist. AS Jupiter Plus pole üheski pürotehnilise materjali lao loa menetlemise staadiumis ega hiljem varjanud sobivusuuringu tellimist. See asjaolu on tõendatud tunnistaja T. R.-i ütlustega maakohtus. Järelikult polnud AS Jupiter Plus teadlik sobivusuuringu tellimise mittevajalikkusest ega ebaseaduslikkusest ja tegutses heauskselt. AS Jupiter Plus väidetava kuriteo järgne käitumine viitab selgelt pistise andmiseks otsese ja kaudse tahtluse puudumisele. Kohtud ei ole oma otsustes eelnimetatud kahtlust kõrvaldanud, millega on samuti rikutud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. 8.7 Riiklik süüdistus ja kohus ei ole teinud vahet lõhkematerjaliseaduse §-de 39 (lõhkematerjalilao käitamisluba) ja 41 (lõhkematerjali hoidmine väljaspool lõhkematerjaliladu) alusel väljastataval loal. Samuti on kohtud eksinud lubade menetlemise õiguspärasuse hindamisel transiitloale antud hinnangutega. Seega kohtud on kohaldanud valesti materiaalõigust. 8.8 Ringkonnakohus on oluliselt eksinud, väites, et laoloa kirjaliku taotluse esitamisel alles pärast uurimistöö valmimist ei ole tähtsust, kuna “mõlemad osapooled olid kokku leppinud selles, et pärast uurimistöö tegemist väljastatakse lõhkeainete luba”. Kohtuotsusest paraku ei selgu, kelle vahel ja millal selline kokkulepe sõlmiti. Samuti pole võimalik kohtuotsusest mõista, milliste tõendite alusel on kohus jõudnud järeldusele, et pooled olid leppinud kokku loa väljastamises pärast uurimistöö teostamist. Kohtuasja materjalidest on samuti näha, et luba ei väljastatud koheselt pärast uurimistöö valmimist, vaid selleks kulus ligi 9 kuud. Seega on ka eelviidatud väite puhul kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
konteinerhoidla
ega
püsiva
laoloa
taotluse
esitamiseks
ega
ka
ohutusraadiuste
väljaarvutamiseks, sest arvutamismeetodid tulenesid otseselt seadusaktidest. Sellest hoolimata soovis E. Hirvesoo uurimistöö tellimist ja esitamist ning võttis selle hiljem ka loa väljastamisel ja väljastatud
loa õigustamisel aluseks. Tegelikkuses, kuna tegemist oli konteinerhoidlaga, ei olnud vajalik saada ka erinevate ametkondade kooskõlastusi, mida AS Jupiter Plus väidetavalt nii kaua hankis. Kuivõrd AS Jupiter Plus tegevus oli otseselt seotud pürotehnika transiidi ja seetõttu ka pürotehnika ajutise Eesti Vabariigi territooriumil ladustamisega, siis oli laoloa saamine ettevõtte tegevuse sujuva jätkumise jaoks olulise tähtsusega. Oluline oli ka transiidilubade saamine, mis sõltus omakorda olulisel määral ladustamisvõimaluste olemasolust. Teatud ajavahemikul, sealhulgas süüdistuses nimetatud ajal, oli E. Hirvesoo sisuliselt ainuke ametnik, kes AS-le Jupiter Plus lubasid väljastas ja samuti ettevõtte tegevuse üle järelevalvet teostas. Seega ilmselgelt tundis pistise andja survet pistise andmiseks, kuivõrd sõltus oma majandustegevuses E. Hirvesoo otsustest. Seega eksisteeris ka ilmne ekvivalentsussuhe.
Kaitsjate
kassatsioonides
heidetakse
maa-
ja
ringkonnakohtule
ette
peamiselt
põhjendamiskohustuse rikkumist. Kassaatorid leiavad, et kohtud ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja on jätnud kaitseversiooni kinnitavad tõendid põhjendamatult kõrvale. Samuti on kohtud üksnes oletustele tuginevalt leidnud, et AS Jupiter Plus tegutses väidetavat pistist andes tahtlusega ja olemas oli ka pistise andmise jaoks nõutav ekvivalentsussuhe.
väljastamisel võeti aluseks seesama väidetavalt puudulik luba ning selle juurde kuuluv dokumentatsioon. Maakohus on jätnud hindamata ka mitmed kaudsed ja dokumentaalsed tõendid, millel võib olla tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Nii on komisjon, koosseisus Põhja Politseiprefektuuri, Põhja-Eesti Päästekeskuse ja Harjumaa Tööinspektsiooni esindaja, inspekteerinud AS Jupiter Plus pürotehniliste toodete ladu aadressil XXX XXx XXXXXXX ja tunnistanud lao ohuklassiga 1.3 ja 1.4 toodete hoidmiseks kasutuskõlblikuks. Samuti nähtub maakohtus uuritud tõenditest, et AS Jupiter Plus juhataja J. S.-i ja H. H. vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel on uuring ka reaalselt tehtud ja AS-le Jupiter Plus üle antud. Need kaudsed tõendid, mis võivad viidata nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu puudumisele süüdistatavate käitumises, on kohus jätnud tõendite hindamisel tähelepanuta. Maakohus ei ole viidatud ütlusi ega dokumentaalseid tõendeid tunnistanud lubamatuks, ebausaldusväärseks ega muul moel hinnanud. Tõendite selline selektiivne hindamine on ühelt poolt põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus KrMS § 338 p 1 tähenduses. Nende minetustega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.
vastamata,
rikkus
ringkonnakohus
süüdistatavate
kaitseõigust,
mis
on
kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti rikkus ringkonnakohus otsuse järeldusi põhjendamata jättes KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid. Nii on ringkonnakohus asunud seisukohale, et mõlemad osapooled, s.o E. Hirvesoo ja AS Jupiter Plus leppisid kokku lõhkeainete laoloa väljastamises pärast uurimistöö tegemist. Otsusest ei nähtu aga, millistel tõenditel ringkonnakohtu selline järeldus põhineb.
käsitletud. Eriti on aga ringkonnakohtu motiivide esitamine vajalik juhul, kui apellatsioonis viidatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele esimese astme kohtus. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud argumente (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-108-10, p 9).
üksnes
põhjendamatust
kaebusest
tingitud
menetluskulud
(vt
nt
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06, p 10.2; 22. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08, p 14; 24. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-110-09, p 61 ja 24. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Kuna Riigikohus tuvastas, et kasseeritud kohtuotsus ei olnud seaduslik ja põhjendatud, tuleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu AS-le Jupiter Plus hüvitada. Taotluses nimetatud kaitsjatasu on kolleegiumi hinnangul KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik. Seetõttu tuleb AS-le Jupiter Plus hüvitada kassatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu katteks vastavalt kaitsja taotlusele 1 030,60 eurot. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.