Kohtulahend

Viru Vangla esitas 24.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 8 kuu ja 25 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 12.01.2011 ja lõpp 07.10.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.11.2011. Kinnipidamisasutusest L.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 15.09.2011 töötab väljaspool avavanglat OÜ xxx keevitajana. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Isik omab põhiharidust. Vabaduses on töötanud enamuses juhutöödel. Vabanemise korral töökoht puudub. Kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisele viitab, et isik pani kuriteo toime D.B Rxxxa, kes on elukaaslase Rxxx Rxx xxvend. Ohtlikust suurendab alkoholi tarbimine, isiku kerge mõjutatavus grupi/isiku poolt majandusliku kasu saamise eesmärk. Riskihindamise alusel on isik ohtlik ühiskonnale. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalus elama asuda Rxxx Rxxx juurde. Tegemist on ühetoalise munitsipaalkorteriga, kus käesoleval ajal elab RxxxRxxx koos pojaga. Kohtutäituri inforegistri andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi ca 5860 eurot. Vabanedes kindel töökoht puudub. Vabaduses mõjutab L.Z-i käitumist kõige enam tema enda soov seadusekuulekalt elada ja pühenduda tööle ning toetavatele peresuhetele. Käesoleval ajal on olemas elukaaslase Rxxx Rxxx toetus. Vabaduses on vajalik mitte atrvitada alkoholi. L.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, oli enne tähtaega vabastatud ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kaitsja toetas oma kaitsealust, et vabastada.

isik on vanglas tööga hõivatud, käitumine on hea, võib

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et L.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest, kuid on ka toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja omavolilise sissetungi. Isikut on varem 2009 aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Isikut on varem kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud ühtegi katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal 2(4)

toime pandud varavastase kuriteo (varguse) eest. Tartu Maakohtu 12.04.2011 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 12-17) on näha, et tegemist on 6 episoodilise asjaga ja vargustega tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju kokku 2575,64 eurot. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-9) on näha, et L.Z-i on väärteokorras 4 korral karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures ühel korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus L.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jatöötab väljaspool avavanglat keevitajana xxx Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehvitusega kuni 27.04.2012. Vabanedes asub L.Z elama elukaaslase Rxxx Rxxx juurde aadressile xxx, xx Tegemist on ühetoalise munitsipaalkorteriga, kus elavad käesoleval ajal RxxxRxxx ja tema poeg. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Samuti vähene haridus (põhiharidus) ja eriala ja töökogemuse puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas L.Z-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (kuriteokaaslane). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades L.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel (uute kuritegude toimepanemine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud kellega koos on kuritegusid toime pandud (viimane kuritegu toime pandud koos elukaaslase venna D.B). Süüdimõistetu on olnud varem määratud 4 korral kriminaalhooldusele muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta L.Z-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded ca 5860 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.Z-i temale Tartu Maakohtu 12.04.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 3(4)

Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2012 kohtumäärusega

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:

/digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 28.01.2012 Nooremreferent Liivi Õun

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.