1-11-7001
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. detsember 2011. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-7001
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Sten Lind
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Tatjana Derkatš O.E süüdistuses KarS § 169 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 10. oktoobri 2011. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav
O.E kaitsja Jelena Benevolenskaja Saskia Kask O.E xxx elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx-x, ei tööta, karistatus puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja
Harju Maakohtu 10. oktoobri 2011. a otsus O.E suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista O.E-lt 95,88 eurot (üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „O.E“, 1-11-7001, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 7. detsembril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30
päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(3)
siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, et O.E süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s 169. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Maakohus luges igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikuks arvestades ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise pikaajalisust ja süstemaatilisust. Eeltoodu tõttu on O.E süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. 5.2 Kaitsja apellatsiooni põhiargument on, et O.E ei ole elatusraha maksnud, kuid ta ei ole teinud seda kuritahtlikult. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu ja viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-92-01 viidatud seisukohale, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine ei eelda ainuüksi isiku aktiivset tegutsemist (enda ja oma vara asukoha varjamist, elukoha sagedast vahetamist eesmärgiga takistada alimentide reaalset sissenõudmist jne), vaid ka tegevusetuse teel. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et vastavalt Perekonnaseaduse §-dele 96, 97 ja 100 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus pandud vanemale, kes seda kohustust täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. Kohus määrab lapsele elatise igakuise elatusrahana. Seega on vanemal kohustus igal kuul, so perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Nimetatud kohustuse pikaajaline ja süstemaatiline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikkust KarS § 169 mõttes. Isik ei kuulu karistamisele vaid juhul, kui on tõendatud, et tal ei ole vara, mille arvelt lapsele elatist maksta. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et O.E töövõimelise isikuna ei ole end töötuna arvele võtnud ning tema väited omal käel töö otsimisest on paljasõnalised. Kui O.E oleks olnud tõeliselt raskes majanduslikus olukorras, siis oleks tal olnud võimalik leida tööd tööbüroo kaudu, kus on pidevalt töökohti saadaval. Pigem tuleb nõustuda maakohtuga selles, et O.E ei soovinudki tööd leida ega lapsele elatist maksta, sest oma endise abikaasa L. R sõnade kohaselt on O.E talle kinnitanud, et ta ei kavatsegi elatusraha maksma hakata. Ometi nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et O.E on jätkunud raha teistele lastele elatisraha maksmiseks, tasulisele arstiabile, bensiini ostmiseks, alkoholi tarvitamiseks ja trahvide tasumiseks. Nimelt selgub karistusregistri väljavõttest, et O.E on kõnealusel ajavahemikul väärteokorras korduvalt karistatud mootorsõidukiga liikluseeskirja rikkumise ja alkoholijoobes viibimise eest. 5.3 Kaitsja esitas taotluse mõista talle apellatsioonimenetluses kaitsealusele osutatud riigi õigusabi eest kaitsjatasuna välja 95,88 eurot, sealhulgas käibemaks 15,98 eurot eurot. Kaitsja taotluse kohaselt on ta apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks kulutanud 4 pooltundi, apellatsioonimenetluse istung kestis 1 pooltunni, seega kokku 5 pooltundi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Meelika Aava
Malle Preimer
Sten Lind
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.