Kohtulahend

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjatele 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Mare Lauri poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.F-ilt 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 39 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-11-13022 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Määrata V.F-ile menetluskulude vabatahtlikult tasumiseks tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 200 (kakssada) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 06.12.2011.a määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. V.F süüdistatakse selles, et tema 07.10.2011 kuni kella 21.50 juhtis Tartumaal Konguta vallas Elva-Annikoru teel mootorsõidukit Freedo (motoroller), olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,12 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega V.F, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2(3)

Kokkuleppe sisu. Kars § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.02.2011 mõistetud 6 kuu 28 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada V.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb V.F teha (12X30+28)x2= 776 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 24 kuud. KarS § 69 lg 4 kohaselt on V.F kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu väljamõistmist 19.18 euro ulatuses, s.h. 20 % käibemaksu. Kaitsjatasu taotlus on põhjendatud kohtuistungist osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu taotluse aluseks on riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 14, 16. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 417.03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 38,36 eurot. Menetluskulude summa on 455,39 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Prokurör ei vaidle sellele vastu. Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale ilmselt ülejõu. Arvestades tema juhutöödest tulenevat sissetulekut ja invaliidist poja ülalpidamiskohustust, samuti resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa menetluskuludest sundraha osas riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Ka süüdistatava kanda jäävate menetluskulude tasumine KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul käib ülejõu. Et vältida täitemenetlusega kaasnevaid lisakulusid määrab kohus menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja. Ene Muts Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.