lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-4502/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-4502/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1393
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-4502/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.09.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus 01.12.2011. a, Tallinn kirjalikus menetluses

Kohtuasja number

1-11-4502

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

J.R süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19.09.2011.a. otsus

Apellant

kaitsja

Prokurör

Anneli Lumiste J.R, isikukood xxx, elukoht: xxxxxxx xxxxx xx-x xxxxxxxx, xxxxxxx, keskharidusega; VF kodanik; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistamata.

Süüdistatav Kaitsja

advokaat Mariann Tusti

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 19.09.2011. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 19.09.2011. a otsusega mõisteti J.R süüdi KarS § 274 lg.1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 09.06.2010.a. kuni 10.06.2010.a., s.o 2 päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määras maakohus, et vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui 1 (4)

J.R ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. J.R mõisteti süüdi selles, et ta 09.06.2010.a. kella 20:45 paiku Õismäe tee 57a Tallinnas toimuval korteriühistu Ranna Majakas üldkoosolekul tõukas jõuga kätega selga ja seejärel lõi parema käe rusikaga alalõua piirkonda avalikku korda kaitsnud AS Caesar Turvateenistuse turvatöötaja V Ki, kui viimane tõkestas juurdepääsu saali J.R, kelle suhtes oli üldkoosolek otsustanud teda koosolekule mitte lubada.

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.R kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja J.R õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et J.R soovis kasutada oma seadusest tulenevat õigust osaleda korteriühistu üldkoosolekul. Kuigi turvafirma ülesandeks oleks lepingu järgi pidanud olema korra tagamine koosolekul, koosolekuruumis ükski turvameest ei viibinud. Seega oli neile antudki tegelikult ülesandeks mitte lasta J.R koosolekule, seda põhjusel, et tunnistaja ütluste kohaselt on J.R korteriühistu juhatuse jaoks liiga ebamugav isik, kes esitab raha kulutuste kohta ebamugavaid küsimusi. Seega ei kaitsnud kannatanu mitte avalikku korda, vaid takistas J.R kasutamast oma seaduslikku õigust koosolekul osaleda. Kaitsja leiab, et turvafirma töötajad ei olnud seega avalikku võimu kandvateks isikuteks ja juba seetõttu on süüdistuse kvalifikatsioon ebaõige. Apellatsiooni kohaselt on väga raske uskuda kannatanu väiteid selle kohta, et J.R talle pidevalt näkku sülitas ja ta pidi ennast vahepeal pesemas käima. J.R esitas kohtule tõendina fotod, kust nähtub, et turvamehed on heatujulised.
3.Prokurör esitas kirjaliku vastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ning palub jätta see muutmata. Prokurör leiab, et antud juhul ei ole oluline küsimus, kas J.R oli õigus koosolekul osaleda või mitte või milliseid küsimusi korteriühistu üldkoosolekul lahendati. Koosolekule pääsemiseks turvatöötaja ründamine ei oleks vaadeldav ei hädakaitse ega hädaseisundis toime pandud teona, kuna ründe hetkeks oli koosolek juba lõppenud ja turvatöötajad omalt poolt J.R saali pääsemise takistamiseks jõudu ei kasutanud. Tegu on ka õigesti kvalifitseeritud vägivallana võimuesindaja suhtes KarS § 274 lg 1 järgi. Vastavalt ametijuhendile ja valvelepingule täitis kannatanu turvatöötajana ametikohustusi, s o kaitses avalikku korda üritusel ja valveobjektil. Tegemist oli avaliku üritusega s o korteriühistu üldkoosolekuga, mida viidi läbi avalikus kohas. Ametijuhendi p 2.2.4 ja 7.5.4 kohaselt on turvatöötaja kohus tagada kord tellija ja tööandja üritustel ja objektidel. Ka korteriühistu ja turvaettevõtte vahel sõlmitud valvelepingust - 09.06.2010.a. korteriühistu üldkoosoleku turvamiseks sõlmitud valvelepingust nr 06/02-2010 p 2.2 nähtub, et lepingu objektiks oli avaliku korra tagamine üritusel (Õismäe tee 57a Tallinnas 09.06.2010.a. alates kella 18:30 algav koosolek kuni selle lõpetamiseni). Seega olid kannatanu ametivolitused hõlmatud avaliku korra tagamisega sellel objektil. Turvaseaduse kohaselt on turvaettevõtte põhiülesandeks kohustus ära hoida valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine ja seda tõkestada. Samuti näeb turvaseadus ette turvatöötaja õiguse kinni pidada isiku, kes ohustab objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Kohus on põhjendatult hinnanud kannatanu ja tunnistajate ütlusi usaldusväärsena ning apellatsioonis esitatu ei anna põhjust neid ütlusi kahtluse alla seada. Nii ei tõenda materjalide juurde võetud J.R poolt tehtud fotod kannatanust midagi muud peale selle, et D. Milašenko nägi, et tegemist on vormiriietust kandva avalikku korda kaitsva isikuga, kes täitis oma tööülesandeid. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et D. Milašenko viibis kannatanuga samas ruumis pika aja s o enam kui tunni vältel (koosoleku protokollist nähtuvalt kestis koosolek kella 19:00 kuni 21:00) ja on selge, et kannatanu ei pidanud kogu selle aja vältel olema suunurgad allapoole või täissülitatud näoga. J.R-ile ei ole süüdistust esitatud selles, et ta kannatanu

2 (4)

tuju rikkus või näkku sülitas. Pärast kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist aga J.R ei saanukski kannatanut fotole jäädvustada, kuna peale seda turvatöötajad pidasid D.Milašenko kinni ja kasutasid käeraudu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
5.Kuivõrd apellatsioonis ei ole sisuliselt vaidlustatud tõukamise ja löömise fakti, vaid on väidetud, et J.R soovis kasutada õigust osaleda koosolekul ning, et turvatöötajate ülesanne oligi ainult J.R takistada, mistõttu ei olnud tegemist avalikku korda kaitsvate isikutega, tuleb lahendada küsimus, kas tegu on kvalifitseeritud õigesti ja kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu.
6.Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt V. K ei kaitsnud avalikku korda. Toimiku materjalide hulgas on nii V. Ki tööleping, mis kinnitab, et ta töötas 09.06.2010.a. Caesar Turvateenistuse AS turvatöötajana, ning samuti Caesari Turvateenistuse AS ja Korteriühistu Ranna Majakas vahel sõlmitud valveleping nr 06/02-2010 07.06.2010.a., mille lepingi punkt 2 kohaselt on lepingu objektiks avaliku korra tagamine korterühistu koosolekul aadressil Õismäe tee 57a Tallinnas. See haakub turvaseaduse § 4 lg 1 p-ga 4, mille kohaselt hõlmab turvateenus muuhulgas korra tagamist üritusel või valveobjektil, ja sama seaduse § 9 lg-ga 1, mille järgi on üritus piiritletud või piiritlemata territooriumil ja kindlaksmääratud ajal avalikus kohas korraldatav ettevõtmine, milles osalejate kaitseks tagatakse avalik kord. Seega määratleb turvaseadus üritused kohana, millel kehtib avalik kord. Kohtukolleegium leiab, et korteriühistu koosolek, mille korra tagamiseks nimetatud leping sõlmiti, vastab turvaseaduse § 9 lg-s 1 sätestatud ürituse mõistele – see toimus avalikus kohas (Õismäe tee 57a on hoone, millele on juurdepääs kolmandatel isikutel, ka fotodelt nähtuvalt on tegemist kontorihoonega), kuid piiritletud territooriumil (konkreetses ruumis). Lisaks on tegemist formaalse üritusega, milles osalevad isikud ei ole omavahel isiklikult seotud, mistõttu tuleb seal lähtuda avaliku korra nõuetest – avaliku korra, s.o ühiskonnas isikutevahelistes suhetes kehtivate tavade, heade kommete, normide või reeglite eesmärgiks ongi tagada igaühe avalik kindlustunne ja võimalus realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07 - RT III 2007, 22, 181, p 7.1). Asjaolu, et Caesari Turvateenistuse AS-i turvatöötajad ei viibinud koosolekuruumis ja sisuliselt piirduski nende tegevus J.R takistamisega koosolekuruumi sisenemast, ei välista turvatöötajate rolli avaliku korra kaitsjatena. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et koosolekuruumis oleks rikutud avalikku korda, mis oleks nõudnud turvatöötajate sekkumist. Samas nähtub maakohtus tunnistajana üle kuulatud korteriühistu esimehe A. A ütlustest, et turvatöötajate kaasamise põhjuseks oligi see, et J.R on varem seganud koosolekuid. 09.06.2010. a koosolekul otsustati, et J.R koosolekule ei lubata. Seega täitsid turvatöötajad koosoleku otsust. Turvatöötajate ütlustest nähtuvalt J.R solvas neid, hakkas neid pildistama, kuigi nad palusid seda mitte teha, mitu korda sülitas kannatanu pihta ning püüdis kannatanult kaelast ametitunnistust ära rebida. Seega käitus J.R vastuolus avaliku korra nõuetega ning tema takistamine oli seega põhjendatud. Kaitsja on apellatsioonis avaldanud kahtlust, et kannatanu ütlused selle kohta, et J.R talle pidevalt näkku sülitas, ei ole usutavad. Seoses sellega tuleb märkida, et kannatanu sõnul ei sülitanud kannatanu talle näkku pidevalt, vaid mitu korda. See, et isik, kellele on näkku sülitatud, tunneb vajadust nägu pesta, on aga igati mõistetav. Sülitamise fakti kinnitasid ka teised turvatöötajad, kes kuulati maakohtus tunnistajatena üle. Ka asjaolu, et

3 (4)

turvatöötajad on J.R esitatud fotol – s.o mingil hetkel koosoleku vältel – heatujulised, ei lükka ümber tunnistajate ütlusi J.R käitumise kohta. Maakohtuga tuleb nõustuda selles, et puudub põhjus, miks kannatanu oleks pidanud süüdistatava vastu vimma kandma ja valeütlusi andma – kannatanu ja J.R olid omavahel võõrad. Seega on tegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 274 lg 1 järgi.

7.Kuigi apellatsiooni kohaselt takistati J.R realiseerida tema õigust osaleda korteriühistu koosolekul, ei vastanud turvatöötajate tegevus – isegi kui eeldada, et J.R takistamise aluseks olnud koosoleku otsus polnud õiguspärane – mõnele süüteokoosseisule, mistõttu ei tegutsenud J.R hädakaitses. Ka ei olnud kohtukolleegiumi hinnangul tegemist hädaseisundiga, kuna kehalist puutumatust tuleb pidada olulisemaks hüveks kui õigust osaleda korteriühistu koosolekul. Seega ei esinenud J.R tegevuses KarS §-des 28 või 29 sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu.
8.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.09.2011. a otsuse muutmata.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Julia Katškovskaja

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.