1-11-9738/6 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Rahuldada kaitsja advokaat Eve Laine taotlus kaitsjatasu nõudes ja tasuda riigieelarvelistest vahenditest Advokaadibüroole Ann Saar 19 (üheksateist) € ja 18 senti advokaat Eve Laine poolt osutatud kaitseteenuse eest käesoleva kriminaalasja kohtulikul menetlusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkulepe(koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 05.09.2011 ) J.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 15. aprillist 2010. a kell 20.00 kuni 16.aprillini 2010. a kell 08.30 tungis ukseavalt laudade eemaldamise teel ukseava kaudu Tartus XXX asuvasse hoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära elektrilise höövli DeWalt D26501K koos plastikust kohvriga koguväärtusega 6500 krooni (415.43 eurot), nurklihvija/ketaslõikuri DeWalt D28137 väärtusega 1500 krooni (95.87 eurot), löökdrelli DeWalt D25304 koos vispliga koguväärtusega 6000 krooni (383.47 eurot) ja CD-mängijaga makk-raadio Sony CFD-G30L väärtusega 1200 krooni (76.69 eurot), millega põhjustas M.K. varalist kahju kokku 15 200 krooni (971.46 eurot). Sellega pani J.Z toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.Z-i eelvangistuses viibitud aeg 11-12. aprillil 2011. a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada J.Z-ile mõistetud 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 356 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele; asendada karistus ÜKT-ga vastavuses kokkuleppega Kuriteoga on tekitatud kannatanu M.K. varaline kahju ning ta on esitanud tsiviilhagi summas 620 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud J.Z-i poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles, samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditest tuleb ümbrik riidekiududega ja paberpakend 3 želatiinalusel tõmmiskilega jätta kriminaalasja juurde, tuletikk karbiga ja paberpakend 2 kattepaberiga on hävinenud ning lööktrell DeWalt D25304 ja musta värvi karp nooltega on kannatanule tagastatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.Z-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,02 eurot, DNA ekspertiisi tegemise kulud summas 57 eurot ja kaitsjatasu 57,53 eurot; postikulu 5, 22 €. Kohtunik leiab, et J.Z-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskulusid riigi kanda. J.Z on töötu ning talle on omistatud töövõimekaotus 80%. Tema sissetulekuks on vaid invaliidsuspension. Käesoleva otsuse kohaselt tuleb tal lisaks menetluskuludele tasuda ka kuriteoga tekitatud kahju hüvitust. Seega leiab kohus, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käiks J.Z-ile ilmselt üle jõu. Samuti on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.