Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Dmitri Artjušin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.08.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8578 KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.2009.a otsusega mõistetud ärakandmata osa, mis on 8 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.01.2010.a ja lõpeb 27.08.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.10.2011.a. Tartu Vangla edastas 13.10.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 23.11.2011.a seisuga on Dmitri Artjušini kandmata karistusaeg 9 kuud 4 päeva vangistust. Dmitri Artjušin on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 16.12.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 01.07.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 09.04.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahaline karistus 18 000 krooni, lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 12 000 krooni; 4) 06.04.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust, lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katsejaga. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et ta toetab Dmitri Artjušini ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Artjušini kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on teadvustanud endale kuritegeliku käitumise põhjuseid ja seadnud eesmärgiks neid muuta. Ka vangistuse jooksul on ta üldiselt käitunud õiguskuulekalt, mis kinnitab tema muutusi. Vaatamata korduvatele karistustele, on tegemist esimese vangistusega.

2 (3)

Dmitri Artjušin ise selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda. Elama asuks ta vanaema juurde, kes vajab tema toetust. Vabanedes on tal olemas kindel sissetulek pensioni näol ja ta loodab ka endisesse töökohta tööle saada. Vangistuse ajal on ta osalenud erinevates programmides ja tegelenud enda narkosõltuvusega. Ta osaleb programmis „12 sammu“ ja kavatseb seda jätkata ka vabaduses. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Dmitri Artjušin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Artjušin on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vangistust kannab ta esmakordselt. Varem on ta viibinud mõnda aega vahi all eelvangistuses. Seega on tegemist esimese reaalse vangistusega, mis on kohtu arvates kestnud küllalt kaua, et isiku saaks soovi korral teha vajalikud järeldused seaduskuuleka käitumise vajalikkusest. Vangistuse ajal on Dmitri Artjušin aktiivselt tegelenud enda sõltuvusprobleemiga ja on valmis seda jätkama ka vabaduses. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud ühel korral ja rikkumise suhteliselt kerget laadi näitab asjaolu, et on piirdutud noomitusega. Eelnev näitab kohtu arvates, et isiku soov muutuda ei ole lihtsalt paljasõnaline, vaid ta on enda käitumisega ka näidanud muutusi paremuse poole. Kinnipeetaval on säilinud suhtes vanaemaga, kes on nõus kindlustama teda elamispinnaga. Dmitri Artjušinil on olemas ka realistlik plaan edasise osas – lisaks invaliidsuspensionile planeerib ta uuesti tööle asuda. Kohtuistungil jäi mulje, et kinnipeetaval on olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Eelneva põhjal leiab kohtunik, et kuigi Dmitri Artjušin on karistatud korduvalt, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades süüdimõistetu varasemaid probleeme narkootikumidega ja väheseid sotsiaalseid oskusi, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata Dmitri Artjušinile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Dmitri Artjušinit KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui ühe kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele Töötukassas. KarS § 75 lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks, et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna Dmitri Artjušini näol on narkosõltlasega, siis võiks psühholoogiline või psühhiaatriline nõustamine aidata tal vabanemisjärgselt kohaneda ja tulla toime sõltuvusprobleemidega. Eelnevast tulenevalt peab kohus vajalikuks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada teda alluma ettenähtud ravile. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.