Kohtulahend

E.S. i kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 157.24 eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 25. november 2011 kell

31.10.2009 kell 5.00 kahjustas tundmatu isik P. K. sõiduautot, lõhkudes esiklaasi, peegli, lüües ustele mõlgid ja stangele mõra, tekitades kannatanule kahju 779,90 eurot. XXX maja nr 39 juurde pargitud sõiduauto Nissan Almera reg/nr. XXX kannatanu S. S. episoodis on tõenditeks kohtus üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate N. B. ja R.J. ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll. Tõendatuks saab lugeda, et öösel 31.10.2009 kella 5.00 paiku lõi tundmatu isik jalaga S. S. sõiduautot, lõhkudes esiklaasi, küljeklaasi, peegli, kojamehe mehhanismi, tekitades kannatanule kahju 7783,75 eurot. Tunnistaja N. B. ütluste kohaselt nägi tema isikuid lühikest aega, nägusid ta ei näinud, tema mällu jäi ühe isiku hele jope ja heledat värvi teksad, samuti teise isiku vist teksajope ning vist tumedat värvi teksad. Tunnistaja ei jõudnud märgata juuksevärvi. Tunnistajale tundus, et heledas jopes isik on lühemat kasvu võrreldes teisega. Kohtu arvates on selline kirjeldus üldine. Tegemist on tunnistaja subjektiivse hinnanguga. Kohtus väljendas tunnistaja, et need olid samad isikud, kes lõhkusid auto, lisades, et ta oli tol ajal selles kindel. Vastates kohtu küsimusele, avaldas tunnistaja, et teisel olid tumedat värvi teksad ja teksajope. Ristküsitlusel vastas ta prokurörile, et auto lõhkumisel oli teise isiku seljas midagi tumedat, politseipatrulliauto juures seisva isiku seljas oli vist teksajope ja tumedat värvi teksad. Ühe menetlustoimingu kestel andis tunnistaja isiku välimuse kirjeldamisel kolm hinnanguliselt erinevat varianti. Kohus tegi tunnistajale ettepaneku kirjeldada, mis oli heleda jope eriliseks tunnuseks, mille järgi jäi jope tunnistajale mällu. Tunnistaja selgitas, et see ei olnud nahast, pigem veluurist või velvetist, mitte läikiv vaid matt, joppe lõige ei olnud pikk ega lühike, selline keskmine. Teise isiku tumeda jope kohta vastas tunnistaja, et sellel jopel ei olnudki midagi erilist, mida ta saaks kirjeldada. Tunnistaja selgitas, et teist isikut tundis ta ära mitte joppe järgi, vaid üldiselt keha kuju, kasvu ja üldiselt riietuse järgi. Tunnistaja N. B. ei olnud kordagi kohtuliku arutamise käigus äratundmiseks esitatud isikut või objekti (jope). Äratundmine on eraldi menetlustoiming KrMS §§ 81 ja 82 järgi. Äratundmise usaldusväärsuse tagamiseks peab isik olema üksikasjalikult üle kuulatud tunnuste kohta, mille järgi võib ta objekti või isiku ära tunda, ning objekt või isik peab olema esitatud koos vähemalt kahe sellega sarnase objekti või isikuga. Äratundmise läbiviimine ei ole aktuaalne, kui kannatanu või tunnistaja on isikut või objekti süüteomenetluse käigus juba näinud. Tunnistaja N. B. sellist menetlustoimingut läbi ei viidud. Ütlus ei asenda äratundmist ega korva äratundmise läbiviimata jätmisega tekitatud tõendamise puudusi. Tunnistaja N. B. ütlustega saab lugeda tuvastatuks, et 31.10.2009 kella 5.00 paiku nägi ta oma korteri aknast, kuidas üks tumedas riietuses isik lõhkus kannatanu S. S. autot, lüües jalaga ust ja vastu küljeakent. Teine, heledas jopes isik seisis autost 1-2 meetri kaugusel. Mõlemad isikud lahkusid sündmuskohalt enne politsei saabumist. Umbes 25 minuti pärast sõitis ta koos politseiga XXX 31 asuva maja juurde, kus nägi, et üks isik heledas jopes istub politseiautos, teine isik seisab väljas. Ta tegi järelduse, et need isikud on samad isikud või väga sarnased nendega, kes lõhkusid auto. Tunnistaja N. B. ütlused, et üks isik lõi jalaga vastu ust ja vastu küljeakent, ühtivad kannatanu S. S. ütlustega, et ta avastas auto kerel kriimustusi ja lõhutud oli küljeklaas. Tunnistaja ja kannatanu ütlused ühtivad ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning süüdistatavate ütlustega, kes mõlemad ei eita, et olid politsei poolt kinni peetud Narva maanteel. Tunnistaja R. J. jälgis isikute ärajooksmist, kuuldes eelnevalt metalli moodi kolinat. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et neile oli näha, kuidas isikud jooksid maja nurga taha. Tunnistajad kirjeldasid auto lõhkunud ja seejärel ärajooksnud isikute riietust erinevalt. N. B. nägi, et ühel isikul oli heledat värvi nagu veluurist või velvetist matt jope, teisel tumedat värvi jope, kapuutside kohta tunnistaja ei maininud midagi. Tunnistaja R. J. kirjeldas, et auto juurest ärajooksvatel isikutel oli ühel seljas beeži värvi jope musta värvi abstraktse mustriga, teisel pikemal isikul musta värvi jope, mõlemal isikul oli peas kapuutsid. N. B. ütluste järgi ühtib riiete kirjeldus süüdistatavate ütlustega, et K. Kullamä jope oli helehalli värvi ja E. S. oli musta värvi jope. Tunnistaja R. J. poolt antud riiete kirjeldus ei ühti sellega, kuidas K. Kullamä kirjeldas oma jopet, samuti E. S. jope kirjeldamisega, sest süüdistatavate kirjeldusel puudusid neil kapuutsid.

E.S. avaldusest (k 2 lk 223) nähtub, et märtsis 2010 ehk neli kuud sündmusest hiljem annab ta menetlejale oma jope vaatluse teostamiseks. Asitõendi vaatlusprotokollist (k 2 lk 224-228) nähtub, et vaadeldud on musta värvi tõmblukuga ilma kapuutsita jopet. Süüdistatav K. Kullamä ütlustest nähtub, et temalt jopet ära ei võetud. Kohtuistungil asitõendina vaadeldud jope on tema omaga sarnane, kuid ta ei ole selles kindel. Kohtuistungil vaadeldud helehallil jopel puudub kapuuts, samuti ei ole jopel musta värvi abstraktset mustrit. Kohtuistungil asitõendina vahetult vaadeldud jope ei ühti tunnistaja R. J. kirjeldusega. Samuti esitas tunnistaja N. B. ristküsitlusel süüdistatavate riietuse kohta kolme erinevat hinnangulist varianti. Tunnistaja ütlus on subjektiivsest allikast tuletatud tõend. Kui sellised tõendid on omavahel vastuolus, tuleb vaadelda objektiivsest allikast saadud tõendeid. Objektiivsest allikast saadud tõendeid aga ei ole. Süüdistatavate kinnipidamisel oli menetlejal võimalus korraldada tunnistaja N. B. ja R. J. ülekuulamist ning võimalus korraldada kinnipeetute isikute läbivaatust eesmärgiga tuvastada kinnipeetute kehal klaaside lõhkumisele viitavaid jälgi. Samuti oli menetlejal võimalus ära võtta kinnipeetutelt riideesemed vaatluse teostamiseks või ekspertiisi määramiseks. Need menetlustoimingud on tegemata. Kohtul ei ole tõendeid tunnistajate N. B. ja R. J. ütluste tõele vastavuse kontrollimiseks. Kohtul tekkis kahtlus tunnistajate ütluste analüüsimisel selles, millised olid auto lõhkunud isikute riided. Kahtlust, mida ei ole kohtuliku arutamise käigus võimalik kõrvaldada, tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatavate kasuks. KarS § 263 p 3, 4 järgi on karistatav rahu või avaliku korra rikkumine relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades grupi poolt. Süüdistusest ei nähtu, millise relva või muu esemega ja keda ähvardati. Tunnistaja N. B. selgituse kohaselt lõhkus autot üks isik, teine isik ei teinud midagi, seisis 1-2 meetrit eemal. Süüdistusest ei nähtu, milline oli teise isiku roll täideviijana ja kes see isik oli. Kui täideviija on ainult üks isik, siis puudub koosseisus grupi tunnus. Sel juhul vastab tegu KarS § 262 süüteokoosseisule, mille eest karistatakse väärteokorras. XXX maja nr 43 juurde pargitud sõiduauto Volkswagen reg/nr. XXX kannatanu M.M. episoodis ei ole süüdistatavate osavõtu kohta esitatud ühtegi tõendit. Üle on kuulatud kannatanu ning ainsaks dokumentaalseteks tõenditeks on sündmuskoha vaatlusprotokollid. Nimetatud tõenditega saab lugeda tuvastatuks, et ajavahemikus 30.10.2009 kella 5.00-st kuni 31.10.2009 kella 9.00-ni kahjustas tundmatu isik M. M. sõiduautot, lõhkudes kapoti, tekitades kannatanule kahju 191,75 eurot. XXX maja nr 49 juurde pargitud sõiduauto BMW reg/nr. XXX kannatanu Y.V. episoodis on kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokolliga ja tunnistaja O.A. ütlustega tõendatud, et 31.10.2009 kella 4.00 paiku lõhkusid kaks tundmatut isikut XXX maja nr 49 juurde pargitud sõiduautol BMW reg/nr. XXX tagaklaasi, esiklaasi ja kapoti. Kannatanule on tekitatud kahju 653,85 eurot. Süüdistatavate isikuid ei ole tuvastatud, kui teo toimepanijaid. Tunnistajale O. A. esitati äratundmiseks K. Kullamä koos kahe sarnasega isikuga. O. A. avaldas äratundmisel, et talle esitatud isikutest ta ei tunne ära noormeest, kes lõhkus autot. Kohus uuris kohtuistungil äratundmise protokolli lisaks olevat videosalvestist ning tuvastas, et protokollis kajastatu ei vasta olulises osas videosalvestisega fikseeritule. Videosalvestisest nähtub, et K. Kullamä, kes istub vasakul, on menetlustoimingu ajal heledapäine lühikeste juustega. Kaks isikut, kes on statistid, on samuti heledapäised, kuid juuksed on ilmsed pikad, ühel on sirged, teisel veidi lokis. Kahe statisti erinevus soengu osas on visuaalselt silmatorkav. Sellest tulenevalt ei saa rääkida isikute enam-vähem sarnasusest KrMS § 81 lg 2 mõttes. Süüdistatav K. Kullamä näeb menetlustoimingul välja samasugusena nagu kohtus. Videosalvestise uurimisel on tuvastatud, et O. A. ütleb vene keeles menetlejale, et rohkem on sarnane vot selline ja ulatab kätt, peale seda lisab, et ta ei ole selles kindel. Videokaamera ei näita kuhu tunnistaja tegelikult osutab, sest kahtlustatavat ja statiste videokaamera ka ei näita. Kohtu arvates näitab tunnistaja pigem paremalt istuvale noormehele, kes on statist. Videosalvestisest tuleneb, et tõlk tõlgib menetlejale „rohkem on sarnane vasakult esimene noormees“. Kohus

konstateerib, et sõnu vasakult esimene noormees“ ei ole tunnistaja videosalvestises öelnud, see on tõlgi poolt tunnistaja žesti omavoliline tõlgendamine. KrMS § 81 lg 6 kohaselt tehakse isikule ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt erineb sündmusega seotud objektist. Kui isik kinnitab sarnasust, siis tehakse isikule ettepanek nimetada tunnused, mille alusel on isik oma järelduse teinud. Tunnistajalt ei ole küsitud, millised on erinevused, mille poolest isik on sarnane. Äratundmiseks esitamise protokoll ei ole usaldusväärne, kuna selle hankimisel on oluliselt rikutud menetlusõigust. Kahtlustatavat E.S. tunnistajale äratundmiseks ei esitatud. Tunnistajana O. A. äratundmiseks esitamine ei ole kohtukõlbulik menetlustoiming. 31.10.2009 Jõhvi politseijaoskonnas toimunud tegevus on olemuslikult süüteomenetlusväline toiming, mille käigus saadud tõendamisinfo ei saa kohtus tõendina kasutada, kuna selle hankimisel ei järgitud KrMS §§ 81-82 nõudeid (äratundmine läbiviimine ja protokollimine). Äratundmist ei saa asendada ülekuulamisega, sest tõendamisinfo, mida püütakse saada on erinev. Pealtnägija on jäetud üle kuulamata, äratundmist ei korraldatud ja pealtnägijale näidati teises ruumis viibivaid isikuid, kelle kohta on pealtnägijale edastatud eelinformatsioon, et just need isikud on kinni peetud seoses õigusvastase teoga. Kohtul ei ole veendumust, et juhul, kui tunnistaja oleks 31.10.2009 üle kuulatud ja siis oleks talle järgides KrMS § 81-82 nõudeid äratundmiseks esitatud kahtlustatavad, oleks tulemus sama nagu tunnistaja väidab, et ta tundis isikud ära 31.10.2009 politseijaoskonnas. Äratundmise protokollist ja videosalvestisest nähtub, et süüdistatav K. Kullamä välimus 25.02.2010 äratundmisel oli täpselt sama nagu kohtuistungil. Selle kohta, milline oli süüdistatava välimus 31.10.2009, ei olnud kohtul võimalik selgeid järeldusi teha. Tunnistaja O. A. kirjeldas, et heledapäisel oli pikemad juuksed, ehk tema soengut ei saa nimetada lühikeseks. Süüdistatav K. Kullamä selgitas, et 31.10.2009 oli tal samasugune soeng nagu äratundmisel ja käesoleva kohtuistungi ajal – mehelik, lühikesed juuksed. Samas ei ole 31.10.2009 kuni äratundmiseni 25.02.2010 möödunud ebamõistlik pikk aeg, mille tõttu oleks äratuntava välimus olulisel määral muutunud. Nelja kuuga ei muutu nooruki näojooned nii kardinaalselt, et tunnistaja oleks pidanud äratundmisel hätta sattuma. Tunnistaja kirjeldas heledapäise isiku soengut kui pigem pikemate juustega. Vastates kaitsja küsimustele kirjeldas tunnistaja, et juuksed olid pikad, sirged, kaelani. Videosalvestisest nähtub, et kaks statisti, kes istuvad süüdistatav K. Kullamä suhtes paremal, ongi pikkade juustega, ühel on sirged, teisel on veidi lokis. Videosalvestise kohaselt osutab tunnistaja pigem paremale, kommenteerides näitamist „vot selline“. Tunnistaja ainult ulatas kätt öeldes „rohkem sarnane vot selline“, kellele ta näitab, kaamera ei näita. Tunnistaja O. A. kirjeldas heledapäise noormehe jopet - spordijope, lühike, puuvillast, ilma kapuutsiga, kummiga alt, musta värvi, tõmblukuga, tikandiga vist punase värviga. Teksade värvi ei mäleta. Heledas jopes noormees oli teisest pikemat kasvu. Kohtus avaldas tunnistaja, et politseijaoskonnas viibinud isikutel oli sama riietus, mis on isikutel, kes lõhkusid auto. Kohus leidis, et juhul, kui tunnistaja identifitseerib isikuid peamiselt riietuse järgi, kusjuures teise musta jope kohta ei osanud ta öelda midagi konkreetset, välja arvatud, et tegemist on sportlikus stiilis jopega, on alust arvata, et tunnistaja eksimuse tõenäosus suureneb. N. B. kirjeldas riietust kolmes variandis, milles ühine on see et, heledapäisel oli heledat värvi jope, matt kas veluurist või velvetist ja heledad teksad, tumedapäisel midagi tumedamat, teksajope ja tumedad teksad, kapuutsi ei olnud. Heledapäine oli kasvult lühem, tumedapäine pikem. Tunnistajatena üle kuulatud politseinikud A.R. ja V.S. , kes võtsid süüdistatavad kinni 31.10.2009 hommikul. Tunnistaja A.R. ütluste järgi kirjeldas tunnistaja N.B. talle isikute riietust järgmiselt. Heledapäisel oli beeži värvi jope ja sinised teksad, tumedapäisel must jope ja hallid püksid. Tunnistaja R.J. kirjelduse järgi oli ühel kapuutsiga must jope, see noormees oli teisest pikem. Teisel noormehel oli beeži värvi kapuutsiga jope musta mustriga üle jope. Tunnistaja N.B. ei näinud isikute nägusid ega kirjeldanud isikute soenguid. Isikute võrdlemine kasvu poolest ei ühti. R.J. ja N. B ütlustest nähtub, et tumedapäine noormees oli pikemat kasvu. O. A väidab, et pikemat kasvu oli siiski heledapäine. O. A ütlustes on ühine

osa selles, et ühel isikul on heledat värvi jope, teisel tumedat värvi. Värvide osas on ütlused erinevad. Tunnistaja N. B ütlused riietuse kohta ei ühti tema enda öelduga, millest ta rääkis tunnistajale A. R. Tunnistaja R.J. riietuse kirjeldus, ei ühti O. A ega N. B antud riietuse kirjeldusega. Süüdistatava E.S. mustal jopel ei ole tikandit nagu väitis tunnistaja O. A. Sellest tuleb järeldada, et tunnistajate poolt antud isikute riietuse ja kasvu ning välimuse kirjelduse alusel ei saa järeldada, milline oli isikute välimus ja riietus ja kas see on sarnane süüdistatavate riietusega 31.10.2009. Kahtlustatavate kasv, riietus on erinevate tunnistajate poolt erinevalt kirjeldatud. Samuti on erinevad andmed selle kohta, kuhu isikud jooksid. Politseinikest tunnistajate A.R. ja V.S. i ütlustest nähtub, et A. R sai aru, et isikud jooksid Jõhvi keskuse poole, V.S. , et isikud suundusid pigem Narva poole. Mõlemaid suundasid kontrolliti. XXX maja 47 juures avastati kaks isikut, mõlemad heledas jopes, kes avaldasid, et on maja elanikud. Need isikud jäid kohtueelse uurimise käigus tuvastamata ja üle kuulamata. Maja nr 37 juures, mis on Jõhvi keskuse suunas avastati süüdistatavad, üks heledas, teine tumedas jopes, kes panid jooksu ja peeti kinni. Kohus leidis, et süüdistatavate poolt jooksmine politsei eest ei tähenda midagi kahtlast. Mõlemad olid alaealised, tarvitasid eelnevalt alkoholi ja sellepärast kartsid kinnivõtmist. Süüdistatavad ei olnud selles piirkonnas ainukesed jalakäijad, peale nende jalutasid maja nr 47 juures ka teised isikud, kelle isiksust menetleja ei tuvastanud. Tunnistaja R.J. selgitas, et isikud jooksid maja nurga taha ja edasi oli võimalik joosta mitte ainult narva mnt-le, vaid ka erasektorisse piimakombinaadi või Soo tänava suunas. Politseinike ütluste kohaselt seda suunda isikute otsimisel ei kontrollitud. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et süüdistatavad olid ainukesed, kes liikusid Narva mnt-l. Kiuekspertiisi käigus saadud eksperdi arvamusest nähtub, et eksperdile esitati 31.10.2009 K. Kullamä seljas olnud jope, mida on vaadeldud 25.02.2010 ja tagastatud. Milline oli selle jope saatus enne 25.02.2010, kus on millistel asjaoludel jopet hoiti, ei ole kontrollitav. K. Kullamä ütluste kohaselt tema kinnipidamisel temalt jopet ära ei võetud. Asitõendi päritolu on tõendamata. Eksperdi arvamusest nähtub, et esitatud jopest avastati kaks klaasile iseloomulikku koostisega osakest, mille päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Asitõend – jope, võis olla töödeldud, pestud või määrdutud, millise tee on asitõend läbinud ja kuidas seda hoiti kuni ta jõudis eksperdi kätte ei ole menetlustoimingute protokollidest nähtav. Kiuekspertiis ei kinnita, et K. Kullamä või E.S. panid 31.10.2009 toime viis auto lõhkumise episoodi. Sarnaste juhtumite arv ja sarnane toimepanemise viis ei pruugi olla aluseks järeldusele, et kõik sarnased teod pandi toime ühe isiku poolt. Selliseid tegusid võib toime panna ka teine isik või muu isikute grupp. Piisava täpsusega on tuvastatud ainult kahe episoodi, milles olid kannatanuteks S. S ja J.V. , toimepanemise aeg 31.10.2009 hommikul kella 4.00-5.00 paiku, kus auto lõhkumist nägid kaks tunnistajat ja üks tunnistaja nägi ärajooksvaid isikuid. Episoodides kannatanute M. M, P.K. ja S. A ei ole teo toimepanemise aeg tuvastatud. Seega puudub alus väita, et ka kannatanute M. M, P.K. ja S. A autode lõhkumine toimus umbes samal ajal nagu kannatanute S. Sokolovi ja J.V. i. Vandalism on üsna levinud õigusvastane tegu ja see, et ühe öö käigus on lõhutud mitu sõidukit ei tähenda, et tegu on toime pandud ühe ja sama isiku või sama grupi poolt. Süüdistuse ritta ei sobi kannatanu M. M auto kahjustamine, sest autol ei olnud vene sümboolikat. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör esitas apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista E.S. süüdi KarS § 263 p 3,4 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti tunnistada K. Kullamä süüdi KarS § 263 p 3,4 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vabastada süüdistatavad tingimisi karistusest koos käitumiskontrollile allutamisega, katseajaga 3 aastat. KarS § 75 lg 1 ja lg 2 alusel kohustada süüdistatavaid käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, õppimis- ja töökoha vahetamiseks; 6) hüvitama katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju. Mõista välja süüdistatavatelt kriminaalmenetluse kulud. Rahuldada kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid: M.M. tsiviilhagi summas 3000 krooni (191,73 eurot); 2) S.A. tsiviilhagi summas 26110 krooni (1668,73 eurot); 3) P.K. tsiviilhagi summas 12200 krooni (779,72 eurot); 4) J.V. tsiviilhagi summas 10230,40 krooni (653,84 eurot); 5) S.S. tsiviilhagi summas 12263 krooni (783,75 eurot); 6) AS Salva Kindlustuse tsiviilhagi summas 8026 krooni (512,95 eurot). VÕS § 1043 ja 1045 1g l p 5 ja 8 alusel välja mõista tsiviilhagid süüdistatavatelt solidaarselt. Ringkonnaprokurör leiab, et kohus on tõendeid ühekülgselt ja puudulikult uurinud ning otsus ei ole piisavalt põhjendatud, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. XXX nr 49 juurde pargitud sõiduauto BMW reg/nr. XXX kannatanu Y.V. ning XXX maja nr 39 juurde pargitud sõiduauto Nissan Almera reg/nr. XXX kannatanu S.S. episoodide kohta olid esitatud otsesed tõendid autode lõhkujate vahetute pealtnägijate kannatanu O. A ja tunnistaja N. B ütlustena. Tunnistajate ütlused on isikulise allika tõendid. N. B ütlustes ei ole vastuolu ja erinevust lõhkujate riietuse osas, ta kirjeldab ühte ja sama erinevate väljenditega. Tõendite hindamisel on maakohus jätnud tähelepanuta, et N. B ja O. A osutasid K. Kullamäle ja E.S. ile kui kuritegude toimepanijatele mitte ainult nende riiete ja kasvuga arvestades, vaid ka teiste tunnustega arvestades. Kannatanu O. A kinnitas kohtus, et nägi pealt XXX juures BMW 525 nr. XXX kahjustamist kahe noormehe poolt. Ta kinnitas, et nägi auto lõhkujaid pika aja jooksul näost-näkku ja headel nägemistingimustel. Kannatanu osutas samal päeval politseiosakonnas viibivale kahele noormehele kui auto lõhkujatele. Ta kinnitas kindlalt ja korduvalt ka kohtus, et just E.S. ja K. Kullamä olid auto lõhkujad. O. A kinnitas, et S ja Kullamäl on lõhkujatega samad näojooned, juuksevärv, suhtluskeel ja vanus. Tunnistaja N. B nägi XXX hoovis kella 5.00 paiku sõiduautode juures kaht noormeest, üks neist lõhkus jalgadega autot. Üks oli mustas jopes, teine heledas. Vähem kui tunni pärast peale juhtunut osutas tunnistaja sündmuskoha lähedal kinnipeetud E.S. ile ja K. Kullamäle, tunnistaja hinnangul nad on väga sarnased neile, kes autot lõhkusid. Tunnistaja R.J. kinnitas kohtus O. A ja N. B ütlusi selles osas, et noormehi oli kaks ning üks oli heledas aga teine tumedas jopes. Äratundmine on eraldi menetlustoiming KrMS §§ 81 ja 82 kohaselt. KrMS § 63 lg 1 järgi on tõend ka kannatanu ja tunnistaja ütlus selle kohta, et K. Kullamä ja E.S. lõhkusid S. S ja J.V. i autot. Kohtulikul uurimisel olid üle kuulatud kolm sündmuste vahetut pealtnägijat, kes on selgelt väljendanud, et nende poolt pealtnähtud sõidukite kahjustamisel tegutsesid kaks noormeest, üks oli heledas, teine mustas jopes. O. A ja N. B nägid rohkem ja kauem kui R. J, nende ütlused on üksikasjalikumad, nemad saaksid ära tunda teo toimepannud isikud, kelleks osutusid süüdistatavad. Nimetatud kannatanu ja tunnistajad andsid ka politseile ühesuguseid kirjeldusi ja suuna kuhu need isikud jooksid. Tunnistajate A.R. ja V.S. i kinnitusel pidasid nad sündmuskoha lähedal kinni süüdistatavad, kes sobisid kannatanute kirjeldustega. Maakohus ei põhjendanud, miks vaatamata N. B ja O. A ütlustele ei ole K. Kullamä ja E.S. süü tõendatud ning on põhjendatud nende õigeksmõistmine. Vastuolud kannatanu ja tunnistaja ütlustes riietuse kohta on ebaolulised, sest kannatanu ja tunnistajate ütlused kattuvad kuriteosündmuse olulises teabes ja on loogilised. Kohtulikul arutamisel ei tuvastatud asjaolusid, mis võimaldanuks seada isikute ütluste objektiivsuse põhjendatud kahtluse alla. O. A ja N. B olid vahetult peale kuriteosündmust seoses kogetu ajaliselt võimalikult lähedasel talletamisel kindlad, et just need isikud, kes olid politsei poolt sündmuskoha lähedal kinnipeetud, on autode lõhkujad. Maakohus on rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet. Maakohus on ekslikult arvanud, et puuduvad teised tõendid tunnistaja N. B ja kannatanu O. A ütluste tõele vastavuse kontrollimiseks.

Kannatanu O. A ja tunnistaja N. B kinnitasid ülekuulamisel, et nad nägid peale kinnipidamist samal päeval auto lõhkujaid ja tundsid nad ära, mille tõttu edasised isikute äratundmised on oma mõtte kaotanud. Kannatanu O. A kinnitas, et kohtueelsel uurimisel tundis E.S. fotode järgi ära, kui isiku, kes mustas jopes lõhkus kiviga BMV esiklaasi. Selle kohta on 17.11.2009 koostatud kriminaalasjas äratundmiseks esitamise protokoll. Maakohus ei avaldanud prokuröri poolt esitatud tõendit äratundmiseks esitamise protokolli (k.l lk. 114-116) kui kohtukõlbamatut tõendit, ning ei arvestanud selle tõendiga E.S. ja K. Kullamä süü küsimuse otsustamisel. Samas maakohus, analüüsides kannatanu O. A ütlusi korduvalt kohtuotsuses lk. 18, 20, arvestas kaitsja taotlusel avaldatud K. Kullamaa äratundmiseks esitamise protokolliga ja selle juurde kuuluva salvestisega (k 1 lk 200-201), mille käigus kannatanu ei saanud kindlalt ära tunda K. Kullamäd, kui kuriteo toime pannud isikut. Maakohus ei saanud äratundmiseks esitamise protokolli avaldada ning sellega arvestada, kuna tegemist on erinevate kannatanute ütlustega, mida oleks võimalik avaldada tema ristküsitluse käigus poole taotlusel. KrMS § 296 lg 1 järgi võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi osalist või täielikku avaldamist, arvestades KrMS §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erisusi. Viidatud sätetest tulenevad erisused puudutavad tunnistaja ja süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütluste ning ekspertiisiakti avaldamise nõudeid. Seetõttu tuleb uurimistoimingu protokolli või muu menetlusdokumendi avaldamisel silmas pidada konkreetse tõendiliigi avaldamise kohta kehtestatud tingimusi. Riigikohus on 12.11.2007 otsuses nr 3-1-1-62-07 märkinud, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel tuleb lähtuda KrMS §-st 289 mitte üksnes siis, kui need ütlused on talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka juhul, kui need on kirja pandud nt äratundmiseks esitamise protokollis. Kohus võib vastava taotluse alusel avaldada ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks äratundmiseks esitamise protokollis sisalduvad ütlused, kui need on vastuolus kohtus räägituga. Arvestades eeltoodut ja KrMS § 296 lg 1 ning § 289 nõudeid tulnuks ütlustes tekkinud lahknevuste kõrvaldamiseks ja kannatanu O. A ütluste kontrollimiseks avaldada ristküsitlusel varasemaid ütlusi, kontrollimaks, miks ta andis äratundmiseks esitamisel teisi ütlusi. Kuivõrd taotluse äratundmiseks esitamise protokolli avaldamiseks esitas kaitsja alles peale ristküsitluse lõppu, puudus sisuline võimalus ütlustes ilmnenud lahknevusi kõrvaldada ja vahetult kannatanu varasemate väidete tõelevastavust kontrollida. Tuginedes süüdistatavate õigeksmõistmisel O. A kohtueelsel uurimisel antud ja äratundmiseks esitamise protokollides sisalduvatele ütlustele, mis avaldati KrMS § 296 lg 1 nõudeid eirates, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohus uuris oma algatusel vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist, mitte aga kannatanu O. A ristküsitluse raames videosalvestist, mis on K. Kullamä äratundmise protokolli lisa (k 1 lk 200-201). Maakohus avaldades omal algatusel nimetatud videosalvestise rikkus võistlevuse printsiipi. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-89-06 märkinud, et KrMS § 14 sätestab kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtte, nähes ette, et süüdistus- ja kaitsefunktsioon ning kriminaalasja lahendamise funktsioon on kriminaalmenetluses lahutatud. Sellest printsiibist lähtuvalt tuleb mõtestada ka tõendamise protsessi. Tõendite esitamise kohustus lasub süüdistajal ja kaitsjal ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt. Seega on selgepiiriliselt määratletud ka tõendid, millele tuginevalt saab kohus ühe või teise faktilise asjaolu lugeda tõendatuks. Nii on kohtuotsuses keelatud tuginemine kohtueelses menetluses antud ütlustele, millega antud juhul on tegemist, kuna videosalvestile on talletatud kannatanu ütlused äratundmisel, kui nende avaldamist ei ole seaduses sätestatud tingimustel kohtuistungil taotletud. Samas ei nähtu kohtuotsusest, et kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamisel ja kohtuotsuses neile tuginemisel (kohtuotsuse lk 20) oleks arvestatud KrMS X peatüki 4. jaos, eriti aga §-des 288-289 ja §-s 296 sätestatud nõudeid. Maakohus rikkus sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Tõendeid kogumis silmas pidades ei ole maakohtu põhjendused järjepidevad, on ebaloogilised. Kui kohus luges tõendatuks K. Kullamä ja E.S. süü XXX maja nr 49 juurde pargitud sõiduauto BMW reg/nr. XXX kannatanu Y.V. episoodis ja XXX maja nr 39 juurde pargitud sõiduauto Nissan Almera reg/nr. XXX kannatanu S.S. episoodis, siis on kuriteod toime pandud sarnasel viisil ning sarnane teo toimepanemise viis on tõendiks ka teistes episoodides. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, motiividest ja oskustest. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab tõsikindlalt järeldada, et erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. (RKL 3-1-1-12-07) Käesolevas asjas on tuvastatud kuritegude vahetu toimepanemise sarnasus. Selge motiivita autode lõhkumised on äärmiselt harvad. Kui sarnased kuriteod toimuvad samal ööl ühes kindlas piirkonnas, siis on mõistuspärane arvata, et tegutseb üks kurjategija või kuriteogrupp. Ebatõenäoline on arvata, et alale satuks üheaegselt kaks või koguni kolm sarnase käekirjaga kurjategijat. Käesoleval juhul on samal ajaperioodil (s.o. 31.10.2009 kl 4:40 paiku) samas piirkonnas (kõik kahjustatud sõidukid asusid aadressil XXX) tekitatud samalaadsed kahjustused mitmele sõidukile. Ka tekitatud kahjustuste iseloomu arvestades saab asuda seisukohale, et tegemist on samade isikute poolt tekitatud kahjustustega. Sõidukitel oli sisse löödud esi-, külg- ja tagaaknad, purustatud küljepeeglid, kasutades läheduses olevaid vahendeid kahjustuste tekitamiseks (kivi ja metalltünn). Samade isikute poolt teo toimepanemisele viitab ka see, et mitme sõiduki vaatlusprotokollile lisatud fotodelt on näha kas Vene Föderatsiooni lipp, venekeelse nimega numbrimärk või Georgi lint. Seega viitab nimetatu kogumis sellele, et sõidukite kahjustamise panid toime samad isikud ning et O. A ja N. B ütluste alusel võib veendunult väita, et nendeks isikuteks olid K. Kullamä ja E.S. . Süüdistatavate süü on tõsikindlalt tuvastatud. Kaks sündmuste vahetut pealtnägijat on selgelt väljendanud, et nende poolt pealtnähtud sõidukite kahjustamisel tegutsesid, süüdistatavad K. Kullamä ja E.S. . Süüdistatavad K. Kullamä ja E.S. peeti kinni sündmuskoha lähedal. K. Kullamä jope kiududest leiti klaasile iseloomuliku koostisega osakesi. K. Kullamä kinnitas korduvalt kohtuistungil, et tutvumiseks esitatud fototabelites (k.2 lk. 218-219) ja kohtus vaadeldud jope sarnaneb tema jopega, mis oli tal 31.10.2009 kinnipidamisel seljas. See kinnitab teiste tõenditega kogumis, et K. Kullamä ja E.S. panid 31.10.2009 toime viie auto lõhkumise episoodi. Süüdistatavad ei esitanud ühtegi tõendit nende baaris viibimise Kohta. Sündmuskoha lähedal pealtnägijate kirjeldusele sobivat teist inimest ei olnud, kes võiks veel peale süüdistatavate antud kuriteod toime panna. Kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis oli kõigi kuritegude puhul sarnane. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Asjakohane on maakohtu viide ka asjaolule, et tunnistaja N. B ei ole kriminaalmenetluse kestel esitatud äratundmiseks isikut ennast. Seega on maakohus õigesti leidnud, et tunnistaja N. B ütluste alusel ei leidnud kindlalt tuvastamist, et just süüdistatavad panid toime süüdistuses nimetatud ajal ja asjaoludel kannatanu S. Sokolovi auto lõhkumise.

10.3 Riigikohus on (lahendid nr 3-1-1-21-09, 3-1-1-52-09, 3-1-1-84-11) juhtinud tähelepanu asjaolule, et kooskõlas KrMS § 82 lg 1 p-s 5 sätestatuga tuleb äratundmiseks esitamise protokollis märkida ka seda, milliste tunnuste alusel objekt ära tunti. Selle nõude täitmisel saab olla sisuline tähendus, muuhulgas ka kaitseõiguse tagamiseks, üksnes siis, kui on võimalik võrrelda ja hinnata, kas ja kuivõrd on need tunnused, mille alusel objekt ära tunti, samased nende tunnustega, mille oli äratundja talletanud enda mällu varem seoses kuriteosündmusega ja mille alusel ta lootiski objekti ära tunda. Kas äratundmiseks esitamisele eelneva ülekuulamise abil on äratundja edasisi järeldusi võimalik objektiivselt kontrollida ja hinnata või mitte, sõltub ülekuulamise käigus saadud informatsioonist. Kui äratundja ei kirjelda, milliste tunnuste alusel ta loodab objekti ära tunda, pole hiljem võimalik võrrelda, mille põhjal ta äratundmisel objektisamasuse või -erisuse kohta oma järelduse tegi. Seega puudub sisuline erinevus olukordadel, mil äratundja ei osanud objekti äratundmist võimaldavaid tunnuseid kirjeldada ja mil äratundjat objekti tunnuste osas üldse ei küsitletud. 10.4 Süüdistatavat K. Kullamäd ei ole tunnistaja O. A temale äratundmiseks esitamisel fotode järgi ära tundnud. Menetlustoiming - äratundmiseks esitamine ei ole ringkonnakohtu arvates viidud läbi KrMS §-s 81 sätestatut järgides, vaid kehtestatud reeglid rikkudes. Kohtuistungi protokollist (3 kd, tl 4344) nähtuvalt tunnistaja O. A kinnitab, et saabudes politseijaoskonda näidati talle kahte noormeest, keda oli kinni peetud, olid mingis toas esimesel korrusel, uksed olid lahti ja politseinikud rääkisid noormeestega. Seega on hilisem äratundmine läbi viidud tunnistajat suunates ja vastavaid menetlusnorme rikkudes, kuna tunnistajal oli võimalik juba seostada süüdistatavate isikuid kui politseitöötajate poolt kinnipeetuid potentsiaalsete kuriteo toimepanijatena. 10.5 Samuti nähtub äratundmiseks esitamise protokollist (2 kd tl 114-116), et tunnistajale ei ole KrMS §-s 81 lg 6 sätestatu kohaselt tehtud ettepanekut nimetada tunnused, mille alusel on ta teinud järeldused ja süüdistatava E.S. ära tundnud. Äratundmiseks ei ole esitatud samaaegselt mitut sarnast isikut. Seega vahetult peale kuriteosündmust menetlusreeglitele vastavat äratundmiseks esitamist läbi ei viidud. Ringkonnakohus leiab, et ei saa usaldusväärseks pidada tajumissituatsioone võrreldes hilisemat, olukorras, kus tunnistaja O. A ei tundnud süüdistatav K. Kullamäd ära kõigest nädal aega peale kuriteosündmust ning ei osanud detailsemalt kirjeldada süüdistatavat E.S. vahetult peale kuriteo toimepanemist, kuid kaks aastat hiljem kohtus avaldab, et tunneb ära süüdistatavad, kui kuriteo toime pannud isikud.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.