1-11-9228
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. november 2011. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-9228
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kriminaalasi
Andrei Dolmatovi süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 29. augusti 2011. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör
Süüdistatava Andrei Dolmatovi kaitsja Dmitri Školjar Kati Miitra
Süüdistatav
Andrei Dolmatov 38006250368 elukoht xxxxxxxxxxx, ei tööta, varem karistatud 18.08.2001. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi 1 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga, kinni peetud 8. märtsil 2011. a
Kaitsja
advokaat Dmitri Školjar
Harju Maakohtu 29. augusti 2011. a kohtuotsus Andrei Dolmatovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. novembril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30
2(5)
tegemisel tugineti, eristatakse narkootilise aine jae- ja hulgihinda. Kuna A. Dolmatovi kinnipidamisel leitud aine oli pakitud suurte kogustena, so kolm 30 grammist kotti, siis ei saa väita, et aine oli lõpptarbijatele ette nähtud. Kaitsja on seisukohal, et A. Dolmatovilt ära võetud narkootilise aine kogus viitab üheselt sellele, et tegemist oli hulgikogusega, mitte jaekaubandusega, mistõttu tulnuks lähtuda hulgihinnast. Sellisel juhul ei ületaks käideldud narkootilise aine hind KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud määra ning tema teod tuleks kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.
3(5)
põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23. oktoobri 2005. a otsuses nr 3-1-1-104-05 märkinud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Käesolevas kriminaalasjas ei esitanud süüdistatav A. Dolmatov ühtegi tõendit ega loonud menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida tema väidete õigsust. Seetõttu jättis maakohus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult kõrvale A. Dolmatovi väited selle kohta, et ta tegutses kellegi korraldusel ning tema roll kuriteo toimepanemises piirdus vaid narkootiliste ainete hoidmise ja teise kohta toimetamises. 5.3 Puutuvalt suure varalise kasu saamise eesmärki kui KarS § 184 lg 21 p-s 1 nimetatud kvalifitseerivasse asjaolusse leiab kohtukolleegium järgmist. Kaitsja apellatsiooni kohaselt saab varaline kasu tekkida vaid müümisega seonduva tegevuse käigus, mistõttu ei ole alust rääkida varalise kasu saamise eesmärgist, kui narkootilise aine müüki ega selle eesmärki ei ole tuvastatud. Kohtukolleegium sellise käsitlusega ei nõustu, sest see ei ole kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga analoogsetes kriminaalasjades. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium 23. mai 2008. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08 ja 25. septembri 2008. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-44-08 märkinud, et KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab KarS § 184 lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast nn mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui KarS § 184 lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal KarS § 15 lg-st 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav KarS § 16 lg-s 2 sätestatud kavatsetus. Eelnevaga on selgitatav, miks vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Piisab kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. Oma hiljutises 8. juuni 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11 märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele ja tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Kaaludes süüdlase vastutust KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära - näiteks potentsiaalsete ostjate või vahendajate leidmisele suunatud tegevust, narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust. Apelleeritud kohtuotsuse 11-ndal leheküljel on maakohus väga põhjalikult motiveerinud, miks ta leiab, et A. Dolmatov tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalasjas läbi viidud menetlustoimingutega on leitud esemeid, mida saab otseselt siduda sooviga narkootilisi aineid edasi
4(5)
anda. Nii leiti süüdistatavale kuuluva suvila läbiotsimisel kaks elektroonilist kaalu, tühjad minigripp kilekotid, fooliumpaberid. Lisaks sellele peeti A. Dolmatov kinni ajal, mil ta vedas sõiduautoga narkootilisi aineid kokkulepitud kohta. Samuti oli temaga kaasas olnud aine kaal täpselt määratud ning minigripp kottidele kantud. Narkootiliste ainete täpne kaalumine on vajalik juhul kui narkootilisi aineid edasi antakse. Arvestades, et A. Dolmatov oli toimetamas osa narkootilisest ainet suvilast edasi peidikusse ning tal oli kokkupuude narkootiliste ainete väiksematesse kogustesse pakendamisega (omakäeliselt kirjutatud narkootilise aine kaal pakenditel, tema bioloogiline materjal), oli ta ilmselgelt teadlik ka narkootiliste ainete müügi hinnast ja eeldatavast tulust. Kasu saamise eesmärgita oleks olnud tarbetu narkootiliste ainete osaline edasitoimetamine peidikusse ja aine märgistamine täpse kaaluga. Maakohus märgib põhjendatlt, et on loogiline järeldada, et narkootikume ei jagata tasuta, vaid neid käideldakse just varalise kasu saamise eesmärgil, so narkokaubanduse eesmärgil. Süüdistava objektiivest käitumisest, so hoida suvilas narkootilist ainet kindlates väiksemates kogustes edasimüügi eesmärgil ning toimetada kinnipidamise hetkel seda reaalselt ka edasi, tegutses süüdistatav A. Dolamtov kavatsetult. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et süüdistatav ei tegutsenud narkootilisi aineid käideledes suure varalise kasu saamise eesmärgil. 5.4 Kuna kohtukolleegium nõustus eelmises punktis maakohtu seisukohaga, et A. Dolmatov tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil, pakendades narkootilise aine väikestesse doosidesse realiseerimiseks tänavakaudanduses, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks peatuda kaitsja apellatsiooni väitel selle kohta, et narkootilise aine väärtuse hindamisel oleks kohus pidanud lähtuma narkootilise aine hulgihindadest.
Meelika Aaava
Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.