Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-10986 (kohtueelses menetluses nr 10260105080)
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
V.E süüdistus KarS § 25 lg 1, 2- 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokuröri abi Katrin Lindpere
Süüdistatav
V.E elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Pärnu Maakohtu 27.03.2007. a otsusega KarS § 121 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga väärteokorras karistatud 13 korda, sh KarS § 218 lg 1 järgi 2010. a 2 korda tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Mare Laur
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.E KarS § 25 lg 2- 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusaja hulka V.E poolt KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel sooritatud 60 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 alusel vastab 30-le päevale vangistusele, ja lugeda V.E-le mõistetud 30 päeva pikkune vangistus kantuks. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Mare Lauri poolt V.E-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 100 (ükssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 85 (kaheksakümmend viis) eurot 90 senti riigi kanda ja sundraha osa 317.03 eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et V.E on õigus menetluskulud summas 100 eurot tasuda 6 (kuus) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu V.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 22.03.2010 ja 27.03.2010 toime pannud vargusi, mille eest teda on karistatud väärteokorras, 07.10.2010 kella 16.06 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Lembitu tn 2 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Lembitu Konsum sinepi maksumusega 7.90 krooni (0.50 eurot), kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani V.E toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 päeva vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusaja hulka V.E poolt KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel sooritatud 60 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 alusel vastab 30-le päevale vangistusele, ja lugeda V.E-le mõistetav karistus 30 päeva vangistust kantuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.E süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole, kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19.18 eurot, sealhulgas käibemaks 3.20 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19.18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.35 eurot, millest V.E on pärast kriminaalasja oportuniteediga lõpetamist hüvitanud 10 eurot ja kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris makstud tasu 38.36 eurot, seega kuuluvad hüvitamisele riigi õigusabi kulud kokku summas 85.90 eurot. Samuti on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278.02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. V.E on ilma kindla töökohata. Ta saab töötu abiraha 70 eurot kuus, mis on tema ainsaks sissetulekuks. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine V.E-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib V.E-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.