Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. november 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-7681 (11230108871)
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kea Lemming 8. november 2011, Tallinn, avalik kohtuistung
Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Prokurör
Süüdistatav
E.Z-i (E.Z) süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi Harju Maakohtu 2. juuli 2011 otsus lühimenetluses Süüdistatav E.Z, kaitsja Riine Lumiste Maigi Simson
isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx, xxxxx Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxxx xxxxx xx xxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.12.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2 ja § 186 alusel mõisteti lõpliku karistusena tingimisi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 21.09.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 11 kuuks; 3) 18.12.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 329 alusel mõisteti rahaline karistus 25000 krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks 6 kuuks (täitemenetlus lõpetati seoses aegumisega); 4) 06.11.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 3; § 329 ja § 424 alusel mõisteti vangistus 6 kuud koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks (vabanes pärast karistuse kandmist 22.01.2008); 5) 07.01.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 329 alusel mõisteti vangistus 2 kuud, mis KarS § 69 alusel
Kaitsja
asendati 120 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 4 kuud ja lisaks võeti ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks; 6) 15.04.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 329 alusel mõisteti vangistus 3 kuud ja 8 päeva, mis KarS § 69 alusel asendati 196 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta; 7) 30.07.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 329 alusel mõisteti vangistus 4 kuud (vabanes pärast karistuse kandmist 27.11.2009); 8) 28.03.2011 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti rahaline karistus 297 päevamäära ehk 950,40 eurot koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks (otsus jõustus 12.04.2011); väärteokorras karistatud 4-l korral; kahtlustatavana kinnipidamine alates 30.06.2011. Vandeadvokaat Riine Lumiste
suhtes jätta muutmata ja
mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus E.Z liiklusseaduse § 20 lg 3 (peale 1. juulit 2011 kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 1) ja § 20 lg 31 p 1 (peale 1. juulit 2011 kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 4 p 1) nõudeid; samuti selles, et tema isikuna, keda on 28.03.2011 Pärnu Maakohtu 12.04.2011 jõustunud kohtuotsuse alusel karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega 297 miinimumpäevamäära, so summas 950,40 eurot koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 30.06.2011 kella 21.56 ajal Tallinnas, Keskuse 22 asuva maja juures mootorsõidukit Suzuki Baleno registreerimisnumbriga 753 SUZ, olles isikuks, kellelt on sõiduki juhtimise õigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud.
3(6)
toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. E.Z-i näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud kokku 8-l korral. Alates 2005 on teda eranditult (7 korral) karistatud kas mootorsõiduki joobes juhtimise või juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Seega ei ole tema poolt 30.06.2011 mootorsõiduki joobes juhtimine esmakordne ega ka juhuslik. Liiklussüütegude toimpanemise eest on E.Z varem karistatud nii rahalise karistusega, tingimisi vangistusega kui ka reaalse vangistusega. Talle mõistetud vangistused on kohus 2009 kahel korral asendanud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. 28.03.2011 otsusega karistati E.Z KarS § 424 alusel rahalise karistusega, andes talle võimaluse asuda seaduskuulekale teele. Vaatamata sellele, juhtis E.Z isikuna, kellelt oli jõustunud kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 3 kuuks, uuesti 30.06.2011 mootorsõidukit joobeseisundis. Seega ei ole varasemad karistused, sealhulgas vangistuse kandmine, mõjutanud E.Z õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus on karistanud teda põhjendatult reaalse vangistusega. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 p-s 19 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsioonidega tutvumist väita, et E.Z-i puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega ning seda veel eriti olukorras, kus ta tarvitab alkoholi ja on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium süüdistatava selgitusega, et KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad mõjutada teda alkoholi tarvitamisest hoiduma. Varasematest kohtuotsustest nähtub, et E.Z on iga kord tema poolt toime pandud kuritegu kahetsenud, kuid sellele vaatamata peagi jälle alkoholijoobes asunud juhtima mootorsõidukit. Eeltoodud põhjendusel ei saa varem seitsmel korral samalaadse kuriteo eest karistatud E.Z-i suhtes kujuneda veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, peab kohus olema veendunud, et üldkasulikule tööle allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks üldkasuliku töö reaalse täideviimise. Oma varasema käitumisega on E.Z küll tõestanud, et ta suudab ÜKT-d teha, kuid paraku ei ole selline karistus talle preventiivselt mõjunud ja ta on samaliigiliste kuritegude toimepanemist jätkanud. Arvestades süüdistatava isikuomadusi, on maakohus põhjendatult leidnud, et E.Z ei ole isikuks, kellele mõistetud karistus kuuluks asendamisele ÜKT-ga. Kohtukolleegium nõustub täielikult selle maakohtu järeldusega. Kohtukolleegium leiab sedagi, et E.Z-i suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohaldada ka osalist või täielikku karistusest vabastamist, mida KarS § 74 alusel apellant taotleb. Samuti oleks mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna E.Z-i poolt
4(6)
mootorsõiduki juhtimine joobes ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Karistuse kandmisest osalist vabastamist kasutatakse nö šokivangistuse eesmärgil ja seda ennekõike isikute suhtes, keda ei ole varem reaalse vangistusega karistatud, et mõjutada selliselt isikut edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Nähtuvalt E.Z-i karistusregistrist (tl 41-45) on tema suhtes juba eelnevalt kohaldatud karistusest tingimisi vabastamist, karistuse ÜKT-ga asendamist aga samuti rahalist karistust, kuid ükski nimetatud karistusviisidest ei ole E.Z-i käitumist mõjutanud. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu järeldusega selles, et E.Z-i suhtes on karistuse eesmärki võimalik saavutada üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega ja maakohtu poolt mõistetud karistusega ei ole E.Z-ile tehtud liigset ülekohut nagu apellant ekslikult leiab. Arvestades KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo sanktsiooni, on E.Z-ile mõistetud vangistus siiski alla sanktsiooni keskmist määra.
Urmas Reinola
Meelika Aava
Malle Preimer
5(6)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.