Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 12342
KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud süütegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et 19.06 ta sõitis tuttava R laeval ühes kajutis. Joodi õlut ja seejärel läksid kauplusesse, kus ta pani korvi alkoholi ja selle eest maksmata, väljus poest. Kajutis pani varastatud alkoholi kotti. Edasist ei mäleta, sest oli alkoholijoobes ja rohtude mõju all. Ta on 80 % töövõimetu invaliid. Kahetseb tegu; samuti kinnitab ütlusi, et 05.03 ta läks elukaaslasega tülli ja selle ärrituse peale jõi ära pudeli viina. Peale selle hakkas sõidukit juhtima, et sõita Sakku. Sõiduk kuulub elukaaslasele, kuid tema on kasutaja. Politsei märguandel peatas sõiduki. Hilisemat enam täpselt ei mäleta. Tunnistaja EA poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 19.06 ta oli reisilaeva kaupluses tööl ja kella 20.50 paiku nägi ühte noormeest, kes väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Ta pidas noormehe välisuksel kinni ja ostukorvis oli kaks pudelit sampust, mille eest tasumata. ta kutsus turvatöötaja ja rikkumata kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja AR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 19.06 ta sõitis tuttava S.S-iga ühes kajutis. Viibis koos S.S-iga kaupluses ja nägi, et S.S tahab alkoho-li varastada, seetõttu läks ruttu kajutisse. Mõne aja pärast S.S tuli kajutisse kilekottidega, milles olid kallid alkoholipudelid ning pani enda kotti. Ta tegi ettepaneku varastatu poodi tagas-tada, kuid S.S keeldus. Ta ütles S.S-ile, et kaupluses on videokaamerad ja fakt on fiksee-ritud. Kaupluses S.S uuesti varastas ja ta lahkus poest ning nägi, et S.S kauplusest välju-misel peeti turvatöötaja poolt kinni. Tunnistaja AP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.03 ta oli politseipatrullis ja kella 22.54 ajal sai väljakutse Pärnu mnt. 139, kus sõidukijuht võib-olla alko-holijoobes. Nägi nimetatud sõidukit, mis liikus vingerdades, märguandel sõiduk reg. nr. xxx peatus. Sõidukit juhtis S.S, kes tundus olevat alkoholijoobes. isik toimetati polit-seijaoskonda, kus isik ei suutnud tõenduslikku alkomeetrisse puhuda ja S.S toimetati eksper-tiisi. Kannatanu AS TG esindaja ATpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 19.06. kell 20 ajal varastas S.S reisilaeva kauplusest alkoholi ning nende eest tasumata, toimetab need oma kajutisse. Samal õhtul kella 20.48 ajal sama isik tuleb uuesti kaup-lusesse ja paneb ostukorvi kaks pudelit ostukorvi ning väljub kauplusest. Kauba eest ei tasu. Müüja A peab S.S-i kinni. Pärast kontrolliti S.S-i kajutit ja leiti alkohol, mis oli põrandal laiali. Kontrollimisel selgus, et see varastatud alkohol oli eelnevalt varastatud samast kauplusest. Rikkumata kaup pandi müüki. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu esindaja ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist asitõendi – CD plaadi – vaatlusprotokolli ja fototabeliga, ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt S.S alkoholijoove 2, 62 mg/g / t.l. 11 – 27, 62 /. KarS § 57 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, tervislikku seisundit, puhtsüdamlikku kahetsust, temast olenemata põhjustel varastatu tagastamist omanikule, uute tahtlike kuritegude toimepanemist katseajal, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas:
1 Süüdi tunnistada S.S KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära s.o. 640 eurot Süüdi tunnistada S.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära s.o. 800 eurot KarS § 64 lg. 1 alusel karistuse mõistmisel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 450 miinimumpäevamäära s.o. 1440 eurot. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 300 miinimumpäevamäära s.o. 960 eurot. 2 Välja mõista S.S-ilt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista S.S-ilt kaitsjatasu 115.06 eurot. 4 Välja mõista S.S-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 281 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 KarS § 50 lg. 1 alusel võtta S.S-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ( kaheks ) kuuks 6 LS § 127 alusel S.S kohustatud 5 ( viie ) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile s.o. elukoha liiklusregistri büroosse. 7 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.