Kohtulahend

Toomas Liivale tema poolt H.T-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista H.T-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 300.89 eurot riigituludesse. H.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „H.T 1-10-5450 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 18. novembril 2011 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. novembrist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 19. novembrist 2011. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 17. juuni 2011 otsusega tunnistati H.T süüdi KarS § 183 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati H.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi ja karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati H.T süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti H.T-le liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati H.T karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2009–26.10.2009, s.o 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati I.P ning S. Štšukinit, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Maakohus arutas H.T-le esitatud süüdistust selles, et tema, olles varem Narva Linnakohtu 20.06.2003 otsusega karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku

käitlemise eest KarS § 183 järgi, sõitis taas 24.10.2009 koos D.T. i, I.P ja S. Štšukiniga eelneval kokkuleppel narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise eesmärgil sõiduautoga Nissan Primera (registrimärk XXX XXX) Tallinna, et omandada narkootilist ainet, nn valget hiinlast. Sõidu ajal andsid kõik ühise eesmärgi saavutamiseks D.T. ile raha suures koguses narkootilise aine ostmiseks. Õhtusel ajal andis D.T. Tallinnas Lasnamäe linnaosas tuvastamata isikule 1500 krooni ning sai kätte 0,5 g narkootilist ainet fentanüüli. Seda narkootilist ainet hakkas kogu seltskond toimetama sõiduautoga Kohtla-Järve linna, kus nad olid 25.10.2009 kell 06.45 politseinike poolt kinni peetud. Siinjuures olid ära võetud: autost 1 minigripp kilekott pulbrilise aine jääkidega, S. Štšukinilt 1 minigripp kilekott, I.P-lt 1 minigripp kilekott, D.T. ilt 1 minigripp kilekott pulbrilise ainega. Vastavalt 10.11.2009 ekspertiisiaktile nr AN-1124-09/4316 leidus autost ära võetud minigripp kilekotis amfetamiini jälgi. Vastavalt 10.11.2009 ekspertiisiaktile nr AN-1103-09/4255 sisaldas D.T. ilt ära võetud minigripp kilekott pulbris massiga 0,33 g 13% fentanüüli. Seega sisaldus pulbris 0,043 g puhast fentanüüli. Vastavalt 10.11.2009 ekspertiisiaktile nr AN-1102-09/4254 leidus D.T. ilt ära võetud minigripp kilekotis oleval lusikal fentanüüli jälgi ja S. Štšukinilt ära võetud minigripp kilekotis amfetamiini jälgi. Vastavalt 20.11.2009 ekspertiisiaktile nr 100 piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,0005-0,002 g fentanüülist. Seega oli tegemist suures koguses narkootilise ainega. Seega pani H.T toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo, grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel arutas maakohus H.T-le esitatud süüdistust selles, et tema, olles varem kohtu poolt karistatud varguste toimepanemise eest, avas 26.10.2009 kell 20.20 Ida-Virumaal Jõhvis Narva mnt 147 kütusetankla Premium 7 territooriumil, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustamata ukse sel aadressil pargitud autol BMW (registrimärk XXX XXX), mis kuulus T.L. , ja võttis autost ära spordikoti (maksumusega 500 krooni), koos selles olnud spordiriietega (maksumusega 1000 krooni) ja spordijalatsitega (maksumusega 1000 krooni), sokid (maksumusega 20 krooni), rätiku (maksumusega 150 krooni), šampooni (maksumusega 37,80 krooni) ja hüppeliigese elastiksideme (maksumusega 200 krooni), tekitades kahju summas 2907 krooni. H.T jooksis koos varastatud esemetega teda lähedal ootava auto juurde, kuid ei suutnud viia vargust lõpuni temast sõltumata asjaoludel, sest peeti politseitöötaja poolt kinni. H.T-le oli esitatud süüdistus ka selles, et ta võttis 16.11.2009 kell 14.00 Viru pst 12 Sillamäel asuva maja trepikojas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivalda kasutamata alaealiselt K.Z. ära mobiiltelefoni Sony Ericsson S312 (maksumusega 1590 krooni) koos SIM kaardiga (maksumusega 45 krooni). Oma teoga tekitas H.T K.Z. i emale V.Z. kahju summas 1635 krooni. Seega pani H.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel arutas maakohus H.T-le esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on 03.09.2009 karistatud väheväärtusliku asja varguse eest, taas 25.12.2009 kell 19.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX Sillamäel asuva maja esimeses trepikojas lebanud V.M. taskust korterivõtmed ja tungis neid kasutades valdaja tahte vastaselt XXX Sillamäel asuvasse V.M. korterisse, kust varastas õnge (maksumusega 230 krooni), tekitades kannatanule sellega materiaalset kahju summas 230 krooni.

H.T oli kohtu alla antud ka selles, et tema, viibides 26.03.2010 ajavahemikul kell 13.00-15.15 alkoholijoobes XXX Sillamäel asuvas korteris ja kasutades ära S.L. poolt tähelepanu puudumist, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis elutoas seisnud DVD-mängija (maksumusega 1200 krooni) ja lahkus korterist. Vargusega on J. S. tekitatud materiaalne kahju 1200 krooni. Oma tegevusega pani H.T toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti arutas maakohus H.T-le esitatud süüdistust selles, et ta 18.03.2010 õhtusel ajal, isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, lõigates läbi ukseketi, tungis valdaja tahte vastaselt XXX Sillamäel asuvasse L.K. korterisse, kuid nähes korteri omanikku, jooksis minema. Oma tegevusega pani H.T toime valdaja tahte vastase võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav H.T tunnistas end maakohtus vargustes ja sissetungimises täielikult süüdi, narkootikumidega seotud episoodis süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et H.T on KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime pannud, need kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatava süü on tõendamist leidnud. Süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi leidis maakohus, et H.T süü on tõendamist leidnud, kuid arvestades seda, et kogu narkootikumi kogus oli mõeldud jagamiseks nelja selle kuriteo toimepanemises osalenud isiku vahel, tuli tegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 1, 2 järgi. Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS § 56 lg-st 1 ning arvestas H.T karistust kergendava asjaoluna tema poolt süü tunnistamist varguste ja sissetungimise episoodides. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks toimepandud süütegude raskusastmetele, laadile ja hulgale arvestas maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav H.T on varem kriminaalkorras karistatud 7 korda ja väärtegude toimepanemise eest 17 korda. Muuhulgas on teda karistatud ka KarS § 183 ja NPALS § 151 järgi. Maakohus ei pidanud võimalikuks ega põhjendatuks mõista H.T-le karistuseks rahaline karistus või kohaldada KarS §-i 74, märkides, et süüdistataval puudub töökoht ja seega ka legaalne regulaarne sissetulek. Arvestades kõike ülaltoodut leidis maakohus, et H.T-le on põhjendatud mõista 4 varguse eest karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, omavolilise sissetungimise eest vangistus 3 kuud ja narkokuriteo eest vangistus 2 aastat. Liitkaristuseks pidas maakohus põhjendatuks mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel kuulus see vähendamisele 1/3 võrra. Vangistuse 2 aastat hulka tuli lugeda H.T eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mistõttu lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Süüdistatava H.T kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub Viru Maakohtu 17.06.2011 kohtuotsuse karistuse mõistmise osas tühistada ja mõista H.T-le kergem karistus.

Kaitsja viitab Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-1-1-63-08, mille kohaselt ei või süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistev otsus tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda, ning märgib, et kuivõrd D.T. on surnud, ei saanud H.T ega tema kaitsja kohtuistungil D.T. ile küsimusi esitada. Seetõttu peab kaitsja otsuse rajamist D.T. i poolt eeluurimisel antud ütlustele ebaseaduslikuks. Kaitsja leiab, et kui jätta D.T. i ütlused kõrvale, siis I.P ja S. Štšukini ütluste alusel ei saa H.T 24.10.2009 kuriteoepisoodis süüdi mõista. I.P on üksnes väitnud, et H.T oli kaasas, kui sõideti Tallinnasse narkootikume ostma, kuid ei ole eraldi välja toonud H.T rolli ja toiminguid sellel päeval, samuti tema teadlikkust sõidu eesmärgist. Teatavasti sõideti Tallinnasse H.T ema autoga. Seega võis kaitsja arvates H.T motiiv olla hoopis muu kui narkootikumide hankimine. S. Štšukini eeluurimisel antud ütluste osas märgib kaitsja, et H.T poolt narkootikumi tarbimisest ei saa tuletada kuritegu KarS § 183 ega § 184 järgi. Läbiotsimisel leiti esemeid (lusikas, minigrip kotikesed) D.T. ilt, S. Štšukinilt ja I.P-lt, mitte aga H.T-lt. Seega, ei ole teada, kui palju ja mis koguses H.T narkootikume tarvitas ning KrMS § 7 lg-st 3 lähtuvalt tuleb H.T poolt narkootikumide tarvitamine kvalifitseerida NPALS § 151 järgi väärteona. Kaitsja leiab, et I.P ja S. Štšukini ütlustest ja läbiotsimisprotokollidest ei saa lugeda tuvastatuks H.T süüd KarS § 183 või § 184 järgi. Kaitsja on seisukohal, et H.T ei saa automaatselt süüdi tunnistada ainuüksi sellel alusel, et ta viibis autos, millega teatud seltskond sõitis narkootikume ostma. Kuulumine mingisse gruppi või kollektiivi on karistusõiguslikult isikule etteheidetav üksnes siis, kui tegemist on KarS § 255 järgi kvalifitseeritava teoga ehk kuritegelikku ühendusse kuulumisega. Samuti sätestatakse 12.08.1949 Genfi konventsioonide 08.06.1977 (II) lisaprotokolli (siseriiklike relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta) artiklis 4 ühe põhitagatisena printsiip, et mitte ühtegi isikut ei tohi kollektiivsetel alustel karistada. Süüdistatav H.T esitas apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas tühistada. Süüdistatav ei ole nõus maakohtu otsusega, millega teda karistati üheaastase vangistusega. Ta märgib, et viibis selles kriminaalasjas elektroonilise valve all ega pannud selle aja jooksul toime ühtegi rikkumist. H.T palub kohtul arvestada ka asjaolu, et tal sündis hiljuti tütar. Seoses sellega palub ta mõista endale kergem karistus, mis ei oleks seotud reaalse vabadusekaotusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Ringkonnakohtu istungil H.T vaid täpsustas apellatsioonis esitatud taotlust ning avaldas, et soovib talle KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud karistuse kergendamist ja seda põhjusel, et tema osa nimetatud kuriteo toimepanemisel oli kõige väiksem. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Viru Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 4,5 alusel igakülgselt analüüsinud H.T-le KarS §-de 183 lg 2 p 1,2; 199 lg2 p 4,5,8,9 ja 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuste liiki ja

määra ning esitanud omapoolsed põhjendused selles osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist, süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega tuleneb KarS § 56, et karistuse esmaseks aluseks on isiku süü s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Ringkonnakohus leiab, et H.T-le KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et H.T süü suurust mõjutab eelkõige asjaolu, et ta on toime pannud II astme rahvatervise vastu suunatud kuriteo. Ringkonnakohtu arvates kujutab ka väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine endast suurt ohtu nii isikule endale kui teistele teda ümbritsevatele isikutele. Nimetatud ainete kasutamine mõjub inimesele uimastavalt ning võib põhjustada sõltuvuse teket. Seega avaldab narkootikumide tarvitamine kahjulikku mõju selle tarvitajale ning toob endaga kaudselt kaasa teisi kahjulikke tagajärgi (sotsiaalse toimetuleku alanemine, kuritegude toimepanemine narkootikumide jaoks raha hankimiseks jne). H.T süü suuruse hindamisel tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada asjaoluga, et narkootikumide ebaseaduslik käitlemine ei olnud süüdistatava ühekordne käitumisakt, sest kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat ka varasemalt karistatud KarS § 183 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus § 151 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu H.T ja tema kaitsja väitega nagu oleks süüdistatava roll võrreldes teiste kriminaalasjas narkootikumide ebaseaduslikus käitlemise süüdimõistetud isikutega võrreldes väiksem. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et H.T oli teadlik kuriteo kaasosaliste soovist omandada Tallinnas narkootikume ja vaatamata sellele nõustus hakkama neile autojuhiks. Süüdistatav sai aru, et Tallinnas omandasid kaasosalised narkootikume ja asus neid narkootikume ka koheselt tarvitama. Eeltoodust nähtuvalt osales H.T aktiivselt narkootikumide hankimisel ja nende hilisemal tarvitamisel ning puudub alus väiteks nagu oleks süüdistatava roll väiksem kui teistel kuriteo kaastäideviijatel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.T süü suurus on küllaldane õigustamaks talle maakohtu poolt mõistetud karistust KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb vältimatult eripreventiivsusest lähtudes arvestada süüdistatava isikuga. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Viru Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus H.T-le karistuse mõistmisel arvestanud tema puhul karistust kergendava asjaolu süü puhtsüdamlikku tunnistamist varguste ja sissetungimise kuriteoepisoodides. Seega karistuse mõistmisel H.T-le KarS § 183 lg 2 p 1, 2 järgi süüdistatava suhtes karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastatud süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase otsustusega. H.T karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis asjaolu, et süüdistatav on varasemalt 7 korda kriminaalkorras karistatud. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras, sealhulgas ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et H.T varasem kriminaal- ja väärteokorras karistatus, sealhulgas ka narkootikumide seotud kuri-ja väärtegude eest ning analoogsete kuritegude toimepanemise jätkamine, viitab otseselt sellele, et H.T ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuks ning tema karistusest tingimuslik vabastamine ja tema üle järelvale seadmine, ei ole piisav tema mõjutamiseks edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Ülaltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtu arvates alus süüdistatavale KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks. Ringkonnakohus leiab, arvestades H.T süü suurust ja tema isikut, on maakohus süüdistatavale liitkaristuse moodustamisel põhjendatult jätnud kasutamata võimaluse lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ning õigustatult süüdistatavale mõistetud karistused liitnud. Lähtudes KrMS § 185 lg 2 tuleb H.T hüvitada menetluskulud.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.