Kohtulahend

Kaitsja

vandeadvokaat Rein Kiviloo

Süüdistatav

Maksim Maršalov

1-11-6238 isikukood: 39105020270, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidus, P operaator, elukoht: xxx, alates 13.12.2010 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus

- kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Gennadi Kull

Süüdistatav

Vitali Vasin isikukood: 38812060316, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, töötab HR, elukoht: XXX, alates 13.12.2010 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld;

Varasem karistatus

- Varem kriminaalkorras karistamata; - väärteokorras 1 kehtiv karistus.

Kaitsja

vandeadvokaat Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 310, 311; 313 kohus otsustas:

•

elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

•

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-

1-11-6238 osakonda registreerimisele; •

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

sundraha summas 695,05 eurot;

•

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot;

•

kaitsjatasu summas 306,82 eurot.

Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 J.I tasuda menetluskulud kokku summas 1016,28 eurot ositi 3 (kolme) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.

elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

•

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-11-6238 •

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

sundraha summas 417,03 eurot;

•

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot;

•

kaitsjatasu summas 306,82 eurot.

Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 K.E tasuda menetluskulud kokku summas 738,26 eurot ositi 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.

•

sundraha summas 417,03 eurot;

•

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot;

1-11-6238 •

kaitsjatasu summas 364,31 eurot.

Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 Maksim Maršalovil tasuda menetluskulud kokku summas 795,75 eurot ositi 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.

sundraha summas 417,03 eurot;

•

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot;

•

kaitsjatasu summas 268,45 eurot.

Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 Vitali Vasinil tasuda menetluskulud kokku summas 699,89 eurot ositi 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.

CD-plaat – mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta toimikusse.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.I 1-116238 menetluskulud“, „K.E 1-11-6238 menetluskulud“, „Vitali Vasin 1-11-6238 menetluskulud“ või „Maksim Maršalov 1-11-6238 menetluskulud“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis kättesaadav 7. detsembril 2011 kell

1-11-6238 16:00.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures koos Vitali Vasiniga peksis V Š , kes oli selles kohas sõitnud lumehange oma isale LP kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX, lüües käega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse ja nahaalused verevalumid. Kannatanu peksmise ajal, s.o ajal kui V.Š peksmist jätkas Vitali Vasin, tungis J.I kooskõlastamata Vitali Vasiniga sõiduautosse Mazda 323F reg nr XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L.P kuuluva automaki Panasonic maksumusega 2500 krooni (159,78 eurot), viis selle oma autosse ning seejärel jätkas kannatanu peksmist, s.t kasutas vägivalda õiguspärase valduse murdmiseks ja võõra asja äravõtmise vahendina, kuivõrd asja äravõtmist näinud V.Š ei saanud tema peksmise tõttu takistada sõiduautosse tungimist ja sealt automaki äravõtmist.

K.E süüdistatakse ja ta anti kohtu alla seoses sellega, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 24.10.2010 kella 22.00 ajal Tallinnas aadressil XXXasuva maja trepikojas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult J.I-ga , kes tutvustas ennast kannatanule S.F Olegina, nõudis õigusliku aluseta SF varalise kasu – vähemalt 1000 krooni (s.o 63,91 euro) üleandmist, sealjuures K.E, kes tutvustas ennast S.F Aleksandrina, lõi SF korduvalt rusikaga näo, keha ja kõhu piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi näol, samuti ähvardades, et viivad ta metsa, kui ta raha ei anna, milline ähvardus oli seoses füüsilise ründega käsitletav tervisekahjustuse tekitamise tõsiseltvõetava ähvardusena. Peksmise järel nõuti aga vähemalt 10 000 (639,14 euro) krooni üleandmist väitega, et viivitamise korral nõutav rahasumma suureneb.

1-11-6238 Vitali Vasin’it süüdistatakse ja ta anti kohtu alla seoses sellega, et tema koos J.I-ga 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures peksis V Š , kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale LP kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX, lüües käega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Peksmise käigus nõudis ta V.Š sõiduki võtme üleandmist ja kui kannatanu nõudmisele ei allunud, vaid viskas selle lumehange, otsis seni peksmist pealt vaadanud Maksim Maršalov võtme üles, misjärel lõpetati kannatanu peksmine ja kästi tal sõiduauto juurest ära minna, mida kannatanu vägivalla mõjul ka tegi. Seejärel istus Vitali Vasin koos sõiduauto rooli istunud Maksim Maršaloviga sõiduautosse Mazda 323F, reg nr XXX ja koos M.Maršaloviga kasutas sõiduauto omavoliliselt, sõites sellega Maardu linnas ringi, ja jättis selle hiljem maha Maardus aadressil Keemikute 41 asuvale parkimisalale.

Maksim Maršalov’it süüdistatakse ja ta anti kohtu alla seoses sellega, et tema 10.03.2010 ajavahemikul kell 16.30 kuni 19.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas aadressil Kivimurru 9 asuva XXX Keskkooli riietusruumist MV kuuluva ja RV kasutuses olnud mobiiltelefoni Nokia 5800, maksumusega 3420 krooni (218,58 eurot), lõpetades selliselt kannatanu valduse asja üle, hiljem müüs telefoni pandimajja 1400 krooni eest ning kulutas raha oma tarbeks.

Samuti süüdistatakse Maksim Maršalovit ja ta anti kohtu alla seoses võõra asja omavolilise kasutamisega vägivallaga: 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures ründas Vitali Vasin koos J.I-ga V Š , kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale LPkuuluva sõiduautoga Mazda 323F, lüües kätega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š l vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Kui peksmise käigus nõuti V.Š lt tema kasutuses olnud ja LP kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX võtme üleandmist, millele nõudmisele kannatanu ei allunud ja viskas võtme lumehange, otsis seni peksmist pealt vaadanud Maksim Maršalov võtme sõiduki omavolilise kasutamise eesmärgil üles, misjärel lõpetati kannatanu peksmine ja kästi tal sõiduauto juurest ära minna, mida kannatanu vägivalla mõjul ka tegi. Seejärel istus Maksim Maršalov sõiduauto Mazda 323F, reg nr XXXrooli ja koos Vitali Vasiniga kasutas sõiduauto omavoliliselt, sõites sellega Maardu linnas ringi, ja jättis selle hiljem maha Maardus aadressil Keemikute 41 asuvale parkimisalale.

1-11-6238 inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav kinnitas, et tema tunnistab oma süüd selles, et ta nõudis kannatanu SF’ilt raha, samuti peksis ta ühte kannatanut ja võttis maki ning seetõttu tunnistab ta ka tsiviilhagi summas 159,78 eurot s.o maki maksumus. Samti taotles J.I kohtus enda ülekuulamist, selgitades kohtu esitatud küsimustele, et SF’il oli tema ees võlgnevus ja ta tahtab pöörata kohtu tähelepanu ka sellele, et kannatanu ise on oma ütlusi muutnud. F ’le andis tema – J.I võlgu 1500 krooni, 500 krooni viimane tagastas ja 1000 krooni jäi tagastamata, mingist 10000 kroonist neil juttu ei olud ja mingit intressi ta viimaselt ei küsinud. Raha laenas ta SF’ile kaheks nädalaks, raha hakkas ta tagasi viimaselt nõudma siis, kui SF ära kadus, peksti viimast sellepärast, kuna kannatanu keeldus ja inimese moodi tema – J.I juba proovis ja SF hakkas ebakorrektselt käituma ja seetõttu tuli viimast lüüa. Autoga juhtunu osas tunnistab tema – J.I end süüdi, maki võttis ta vist selleks, et oli vihane ja alkoholijoobes. Süüdistatava J.I kaitsja Milvi Söörd märkis, et kuna SF ja J.I vahel oli võlasuhe ja, kuna kannatanu võlga vabatahtlikult ei tasunud siis nõutigi võlga ja võla nõudmist teostati mitte seaduslikus korras st. kasutati vägivalda s.o , sellest tulenevalt ei ole ta nõus väljapressimise koosseisuga ning teisele s.o 12.09.2010.a. episoodile J.I vastu vaielnud ei ole. Oma viimases sõnas süüdistatav J.I märkis, et tema siiralt kahetseb tehtut, selgitades, et kõik sai toime pandud emotsioonide ajel, lubades, et ta midagi sellist enam toime ei pane. Süüdistatav K.E selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.11.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end osaliselt süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav kinnitas, et süüdi tunnstab ta end selles, et nõudis kannatanu SF’ilt raha, kuid viimast lõi ta ainult korra, mitte mitu korda. Samuti taotles K.E kohtus enda ülekuulamist, selgitades kohtu esitatud küsimustele, et J.I palus teda endaga kaasa minna nimelt viimane seletas talle, et inimene, kes võttis talt raha kadus kuhugi ja, siis läks tema – K.E J.I ’ga kaasa. Varem ta F ei tundnud, kannatanu käitus ebakorrektselt s.t käitus mitte nii nagu vaja ja nimelt hakkas viimane jämedusi rääkima nemad tahtsid inimlikult asju ajada, kannatanu aga mitte. Seda, kas J.I kannatanule raha andis või mitte tema ei näinud, aga ta uskus Sergeid, kui viimane talle ütles, et kannatanu on võlgu. Kaitsja Rein Kiviloo esitatud küsimustele selgitas süüdistatav K.E , et tema on vabaabielus, omavahel neil lapsi ei ole, aga naisel on laps teise mehega, aga tema – K.E töötab ja aitab last kasvatada. ÜKT-d on ta valmis tegema, ta on seda varem teinud ja täitmisega probleeme olnud ei ole. Süüdistatava K.E kaitsja Rein Kiviloo märkis, et süüdistatav end kohtueelsel uurimisel süüdi ei tunnistanud, kuid nüüdseks on selgitanud, et ta kannatanu F ikka ühekorra lõi, samuti on viimane väitnud, et kambamehe mõttes nõudis ta kannatanult ka raha ning seetõttu ta kaitsjana leiab, et K.E sellise tegevusega on süüteo toime pannud, kuid süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi põhjendatud ei ole, sest tegemist on hoopis omavoliga st. KarS § 257 järgi kvalifitseeritav kuriteoga.

1-11-6238 Oma viimases sõnas süüdistatav K.E märkis, et tema kahetseb tehtut, selgitades, et kõik sai toime pandud emotsioonide ajel, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et tema tahab vabadusse jääda, kuna tal on töö ja neiu. Süüdistatav Maksim Maršalov selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.11.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav selgitas kohtule, et telefoni tema ei varastanud vaid omastas, võttes selle lihtsalt maast ülesse ning auto kasutamise episoodi kohta märgib ta seda, et roolis ta istus, aga autoga nad midagi teha ei kavatsenud, sõita ja lõhkuda nad seda ei kavatsenud vaid nad tahtsid seda ainult ümber paigutada. Samuti taotles Maksim Maršalov kohtus enda ülekuulamist, selgitades et telefoni leidis ta riietehoiust, põrandalt pingi alt. Nimelt mõtles ta, et see telefon on kellegi tema trennist sõbra oma, aga seda see polnud ja pärast juba müüs ta selle maha ning kanntanu MVesitatud tsiviilhagi summas 218,58 eurot vastu ta ei vaidle ja tunnistab seda, samuti ei vaidle ta vastu tsiviilhagile summas 147 eurot s.o uute võtmete maksumuse osas. Kaitsja Gennadi Kull esitatud küsimustele selgitas süüdistatav Maksim Maršalov, et ÜKT-d on ta nõus tegema, kui seda talle määratakse, muidu töötab ta veel firmas Haapsalu R ehitajana. Oma viimases sõnas süüdistatav Maksim Maršalov märkis, et tema kahetseb kõike, selgitades, et kõik sai toime pandud emotsioonide ajel, paludes kohtul leebemat karistust. Süüdistatava Maksim Maršalov kaitsja Gennadi Kull avaldas, et kriminaalasjas esinevate tõendite osas tal vastuväiteid ei ole, pidades neid lubatavaks, kuid tema hinnangul I episoodis kvalifikatsioon pole õige, varguse episoodi ei ole suudetud tuvastada ning seda on ka möönnud ka prokurör. Nimelt on Maksim Maršalov ise tunnistanud, et telefoni ta leidis ja seejärel võõrandas selle ning seetõttu tuleks antud tegu ümber kvalifitseerida KarS § 201 järgi. Mis puudutab II episoodi, siis auto omavolilist kasutamist pole Maksim Maršalov kunagi omaks võtnud vaid viimane on väitnud, et kui löömine lõpetati, siis kannatanu läks kohalt minema ning auto jäi tee peale kurvi pooleldi lumehange ja see oli teistele liiklejatele ohtlik ning seetõttu viisid nad auto parklasse. Samuti tahab ta kaitsjana juhtida tähelepanu sellele, et tegelikult käituti normaalse inimese päraselt nimelt jäeti võtmed autosse ja samuti jäeti lahti tagumine uks, asjaolu, et kannatanu läks ise kohapealt ära, kinnitab viimane ka oma ütlustes. Sellest tulenevalt palub ta Maksim Maršalov’i õigeks mõista, arvestades KarS § 29 esinevat hädaseisundit. Süüdistatav Vitali Vasin selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.11.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav märkis, et süüdi ei tunnista ta end selles, et võttis autot kasutada, selgitades, et ta soovis autot ainult ümber parkida. Enda ülekuulamist Vitali Vasin ei taotlenud, kuid vaatamata sellele selgitas kohtu esitatud küsimustele järgmist ja nimelt peksis tema Vjatselav S ’it sellepärast, et ta oli viimase peale sel momendil vihate, viimane oleks nende sõidukile otsa sõitnud ja teda haaras tol momendil viha. Samuti tunnistab ta tsiviilhagi summas 147 eurot s.o uute võtmete maksumus. Oma viimases sõnas süüdistatav Vitali Vasin märkis, et tema kahetseb tehtut, selgitades, et teod sai toime pandud siis, kui ta oli kuri, paludes kohtul maksete tasumise võimalust osade kaupa. Süüdistatava Vitali Vasin kaitsja Jugans Grossmann avaldas, et tema toetab oma kolleegi arvamust, asudes seisukohale, et antud juhul on olnud tegemist hädaseisundiga ja nimelt kannatanu lahkus sündmuskohalt, viimase auto oli lumehanges ja see oli ohtlik teistele liiklejatele. Käesoleval juhul ei olnud süüdistatavatel eesmärgiks autoga sõita, vaid eesmärgiks

1-11-6238 oli auto lumehangest välja tõmmata, parkida korralikku kohta, selgitades, et antud asjaolu on kinnitanud Vitali Vasin ka eeluurimisel. Eeltoodust tulenevalt asub ta seisukohale, et Vitali Vasin tuleb antud süüdistuses õigeks mõista.

1-11-6238

. K.E

on üksnes selgitanud, et tema ei löönud kannatanut küll nii mitu korda, kui on temale esitatud süüdistuses kirjas, kuid, kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ta ei eita. Kohus märgib, et antud juhul ei ole oluline, kas süüdistatav lõi kannatanut ühel, kahel või kolmel korral ja nimelt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et igasugune teise inimese suhtes nii füüsilise kui ka vaimse s.o ähvardamine - vägivalla tarvitamine on kuritegelik ning sellest tulenevalt ei pea kohus antud kontekstis oluliseks, mitu korda üks või teine süüdistatav kannatanut lõi. Seega pole vaidlust kuriteo toimepanijates ja kuriteosündmuses. Kohus nõustub prokuröriga, et väljapressimist ja omavoli eristab see, kas süüdistatavatel on tõeline või oletatav nõudeõigus kannatanu vastu, või mitte. Ka Riigikohus on 20. juuni 2003 otsuses nr 3-1-1-88-03 juhtinud tähelepanu sellele, et

1-11-6238 Kohus leiab, et käesolevas asjas oli J.I ja kannatanu SF’i vahel reaalne võlasuhe. Seda on kinnitanud nii süüdistatav J.I oma ütlustes (kd I tl 29-36, 4346, 64-69), samuti kohtus antud ütlustes, kus ta on järjekindlalt väitnud, et laenas S F 1500 krooni. Prokurör on vastustanud sellele kannatanu S F vastuolulised ütlused (kd I tl 2-5, 7-11, 8-63), samuti SF MSN’i sõnumivahetuse väljavõtet (kd I tl 12-20). Kohus nõustub prokuröriga, et kui tegemist oleks narkootikumide müügist saadava tulu väljanõudmisega, ei oleks tegemist tõelise või oletatava õigusega KarS § 257 tähenduses. Samas leiab kohus, et kriminaalasjas ei ole vastuvaidlematult tõendamist leidnud, et J.I ja K.E nõudsid SF narkootikumide müügist saadavat tulu. Prokurör tugineb väitel, et tegemist on narkootikumide müügist saadava tuluga, kannatanu SFi Kannatanu SF on andnud 25.10.2010.a. ütlusi selle kohta, et

26.10.2010.a. toimunud ülekuulamisel selgitas kannatanu SF veelkord, et

(kd I tl 7-11) 29.11.2010.a. andis kannatanu SF ütlus selle kohta, et

(kd I tl 8-63) Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu SF andnud kogu kohtuliku eeluurimise vältel erinevaid ütlusi selle kohta, kuidas sai alguse tema ja J.I vaheline konflikti aluseks olev võlasuhe, kord on kannatanu väitnud, et tema soovis laenu saada kontserdipiletite ostmiseks ja hiljem selgitanud, et J.I ees tekkinud võlg oli seotud narkootikumide – marihuaana müügiga seoses, tekkinud asjaolu seab kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusvääruse. Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatuga tuleb kriminaalmenetluses tõusetunud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, sellest tulenevalt peab kohus antud hetkel usaldusväärsemaks süüdistatavate J.I ja K.E antud selgitusi tekkinud võlasuhte olemasolu kohta, kuna nad on vastavuses SF’i 25.10.2010 ütlustega.

1-11-6238 Kohus juhib tähelepanu sellele, et vaatamata asjaolule, et kannatanu SF’i on kohtueelsel uurimisel eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluste ja ütlustest andmise keeldumise eest ja, et viimane on andnud erinevaid ütlusi käesolevas kriminaalasjas olevate asjaolude kohta ei ole see aluseks asumaks seisukohale, et J.I ja K.E poolne kannatanu SF suhtes teostatud käitumine oleks olnud õiguspärane. Kohus loeb käesolevas kriminaalasjas tõendatuks asjaolu, et kannatanu SF’i ja süüdistatava J.I vahel oli võlasuhe s.t J.I ’l oli võla nõudmise õigus kannatanu SF suhtes olemas, antud asjaolu kinnitavad kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditest: (kd I tl 53-57), (kd I tl 49-52, 145-150), (kd I tl 29-36, 43-46, 64-69), tõlked (kd I tl 116-119, 120-126, 151-157) ning Käesoleva kriminaalasja materjalidest ei nähtu, kuidas kriminaalasja materjalide juurde on tõendina tekkinud milline on tõlgitud ka eesti keelde ja, milline asub kriminaalasja kd I tl 12-20 seetõttu puudub kohtul võimalus hinnata ja kontrollida antud tõendi kogumise üldtingimustele vastavust ning sellest tulenevalt ei saa kohus antud tõendit lugeda usaldusväärseks. Eeltoodut arvestades, asub kohus seisukohale, et tuvastatud ei ole väljapressimise objektiivne koosseis, kuid nii J.I kui ka K.E poolt 24.10.2010.a. kella 22.00 ajal kooskõlastatud kannatanu SF suhtes vägivalla kasutamine, viimase metsa viimisega ähvardamine ja viimaselt raha nõudmine s.t selline isikute käitumine on kuritegelik ja kohtu hinnangul inkrimineeritav KarS § 257 järgi s.o K.E kuritegeliku käitumise kvalifitseerimisel arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et K.E oleks teadnud, asjaolu, et J.I ’l tegelikult ei oleks olnud seaduslikku õigust kannatanult oma võlga tagasi nõuda. Süüdistatav K.E on kohtulikul uurimisel selgitanud, et vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole. Samuti asub kohus seisukohale et käesoleva kriminaalasjas kohtueelses ja kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud ühist kinnitust asjaolu, et süüdistatavate ja kannatanu vahel tekkinud võlasuhe oli seotud narkootilise aine müügist saadud rahaga, antud seisukohta kinnitavad üksnes kannatanu SFi eeluurimisel antud vastuolulised ütlused, seda ka osaliselt. Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid J.I ja K.E süü ja seetõttu tuleb J.I KarS § 257 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja K.E KarS § 257 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada.

1-11-6238 Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et 10.03.2010.a. sattus Maksim Maršakov’i valdusesse kannatanu MV’le kuulunud ja RV kasutuses olnud mobiiltelefon Nokia 5800, millise Maksim Maršakov hiljem maha müüs. Antud fakti loeb kohus tuvastatuks Maksim Maršakov’i nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel antud ütlustega (kd I tl 186-190), (kd I tl 162-164), , (kd I tl 165-168), (kd I tl 170-172), (kd I tl 173175), (kd I tl 180-183), (kd I tl 184) ja (kd I tl 185). Seega pole vaidlust kuriteo toimepanijas ja kuriteosündmuses, samas on süüdistaja ja kaitsja vahel vaidlus, kas Maksim Maršakov’i tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 1 järgi vargusena või KarS § 201 järgi omastamisena. Nimelt on Maksim Maršalov’i kaitsja Gennadi Kull kohtuliku menetluse käigus asunud seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et asjaolu, et Maksim Maršalov oleks varastanud eelpool märgitud telefoni vaid viimane hoopis omastas ning seetõttu tuleks viimasele KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritud süütegu ümber kvalifitseerida KarS § 201 lg 1 järgi. Ringkonnaprokurör N. Miilvee jäi seisukohale, et Maksim Maršalov’ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud ja seda isegi siis, kui kohus peaks tuvastama, et süüdistatav ei võtnud mobiiltelefoni mitte kannatanu kotist vaid riidekapi põrandalt, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu valdus antud asja üle ei olnud sel hetkel veel kadunud ning antud asjaolu tõendavad kannatanute eeluurimisel antud ütlused. Kohus nõustub ringkonnaprokuröriga, et Maksim Maršalov’ile inkrimineeritud süüteo kvalifitseerimisel on keskne nn valduse murdmise küsimus. Vaatamata sellele, et Maksim Maršalov on andnud selgitusi selle kohta, et tema algselt arvas, et tegemist on ta sõbra Sergei telefoniga, millise ta tahtis viimasele tagastada ei ole siiski käesolevas kriminaalasjas tekkinud vaidlust selles üle, et Maksim Maršalov’i valdusesse sattunud mobiiltelefon Nokia 5800 ei oleks olnud talle võõras asi. Seadusandja on valduses oleva eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus selgitab, et varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja ära võtmist. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-15-10 on selgitanud, et

Käesolevas kriminaalasjas on nii kannatanu M. V eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et (kd I tl 162-163). Kannatanu R. V on eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et

1-11-6238 (kd I tl 170-171). Süüdistatav Maksim Maršalov on selgitanud, et

“ (kd I tl 186-190) Kuivõrd eeltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatav ja kannatanu ei viibinud Tallinna XXX Keskkooli riietumisruumis üheaegselt, ei saanud süüdistatav toime panna ka kannatanule kuulunud mobiiltelefoni Nokia 5800 valduse murdmist. Olemasolevate tõendite järgi kaotas kannatanu valduse telefonile enne kui Maksim Maršalov telefoni leidis. Kohus leiab, et telefoni leidmine ja üleskorjamine iseenesest ei ole omastamine. Küll aga muutus see omastamiseks hetkest, kui Maksim Maršalov sai teada, et tegemist ei ole tema sõbra telefoniga ja otsustas ikkagi telefoni endale jätta ja veel enam – kasutas talle mittekuuluvat omaniku käsutusõigust ja müüs selle 1400 krooni eest RA. Viimane asjaolu on tõendatud tunnistaja S Š ütlustega (kd I tl 180-183 ja ostu-müügilepinguga (kd I tl 184). Seetõttu nõustub kohus Maksim Maršalov’i kaitsja Gennadi Kull seisukohaga, et Maksim Maršalov’ile inkrimineeritud KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud süütegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 201 lg 1 järgi. Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid Maksim Maršalovi süü ja seetõttu tuleb ta KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada.

1-11-6238 (kd II tl 4-9), (kd II tl 12), (kd II tl 24-28), (kd II tl 22), (kd II tl 41-43, 63-65), II tl 44-47) ja (kd II tl 48), (kd II tl 49-52), (kd II tl 53-57, 60-62),

(kd

(kd II tl 57), (kd II tl 72-75, 77-79) sh , (kd II tl 85-87, 89-91) sh , (kd II tl 97-99, 100-102, 104-106) ja süüdistatava Maksim Maršalov’i kohtus antud ütlustega. Kohtuliku menetluse käigus süüdistatavad Maksim Maršalov ja Vitali Vasin end nendele inkrimineeritud KarS § 215 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdi tunnistanud ei ole, süüdistatavate kaitsjad Gennadi Kull ja Jugans Grossmann on kohtuliku menetluse käigus asunud seisukohale, et isikud s.t Maksim Maršalov ja Vitali Vasin tuleb antud kuriteo episoodis esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna viimased tegutsesid hädakaitse seisundis, milline on õigusvastasust välistavaks asjaoluks, ringkonnaprokurör N. Miilvee vaidles kaitsjate poolt antud hinnangule vastu asudes seisukohale, et mõlema isiku süü on tõendamist leidnud ning isikutele inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 215 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o näeb seadusandja karistusena ette kahe – kuni kümneaastase vangistuse. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad Maksim Maršalov ja Vitali Vasin eitanud seda, et nemad sõitsid nendele esitatud süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanu LP’ile kuulunud sõiduauto Mazda reg nr XXXning, parkisid selle süüdistuses märgitud aadressil Keemikute 41, Maardu asuvale parkimisalale, kuid viimased on selgitanud ja juhtinud tähelepanu sellele, et nendel puudus igasugune tahtlus märgitud sõiduautot või seal olnud esemeid endale võtta, tegid nad seda üksnes seetõttu, et - kannatanu V Š oli ise alkoholijoobes, lahkus sündmuskohalt, jättes sõiduauto osaliselt ohtliku kurvi ja lumehange ning nad otsustasid selle sealt ümber parkida. Karistusseadustiku § 29 kohaselt

Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et on Riigikohus pidanud olukorda,

1-11-6238 on Riigikohus pidanud märkides, et

Riigikohutu lahend nr 3-1-1-42-09 p 11. Eeltoodut arvestades peab kohus vajalikuks anda hinnang sellele, kas Maksim Maršalov’i ja Vitali Vasin’i tegevus s.t viimased võttes 12.12.2010.a. kannatanu V Š ’i isa sõiduauto Mazda reg nr XXX, millisega kannatanu oli sõitnud lumehange ja parkides selle lähimasse parklasse tegu võib olla õigustatud KarS § 29 hädaseisundiga, milline oleks õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub – seda nii kannatanute V Š ’i, LP enda kui ka tunnistajate KL, VZ, VS eeluurimisel antud ütlustest, et kannatanu oli alkoholijoobes sõitnud oma autoga Mazda lumehange, jättis selle peale tema suhtes vägivalla kasutamist sinna ja läks minema. (kd II tl 1-3, 19, 41-43, 44-47, 49-52, 53-57, 60-62) Samuti nähtub käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest, et eelpool märgitud isikud on eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu V Š ei tulnud ka enne lumehange sõitmist auto juhtimisega toime, tagurdades otsa tema teele ettejäänud sõiduautole Audi, antud fakti kinnitab ka kannatanu V Š ise ( . Käesolevas kriminaalasjas on antud sündmusega seotud olnud süüdistatavad andnud ütlusi selle kohta, et tegelikult oli kannatanu peksmine tingitud just vihast kannatanu teo vastu, et viimane juhtis oma sõidukit, olles ise alkoholijoobes ja tekitades ohtu kaasliiklejatele, antud fakti kinnitab ka tunnistaja VS eeluurimisel antud ütlustega ja nimelt on viimane märkinud, et „ (kd II tl 53-57, 60-62). Süüdistatav J.I on järjepidevalt kinnitanud, et kannatanu ei olnud kaine ja sõitis autoga lumehange. (kd II tl 72-75). Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu V Š tunnistaja Krill Levin VS omakäeliselt joonistanud skeemid oma nägemuse kohta, milliselt sündmuskoht välja nägi, kuidas kannatanu ja süüdistatava sõidukid omavahel sündmuskohal paiknesid. Märgitud skeemid on omavahel sarnased ning nendelt nähtub, et kannatanu sõiduk sündmuskohal paiknes teel – vahetu kurvi läheduses, mis käesolevas asjas annab kohtul põhjuse asuda seisukohale, et antud kujul süüdistatavate poolt kannatanu kasutuses olnud sõiduki sinnajätmine oleks võinud tekitada reaalse ohu teiste kaasliiklejate elu ja tervisele, seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et antud sündmus leidis aset talvel, pimedal ajal, mil tavapäraselt on liikluses halb nähtavus ning käesoleval juhul jäi kannatanu sõiduk ka kurvi vahetusse lähedusse s.o piiratud nähtavusega kohta ning süüdistatavate Maksim Maršalov ning Vitali Vasin poolset kannatanu LP’ile kuuluva sõiduauto Mazda sündmuskohalt süüdistatavatele näiva lähimasse parklasse toimetamist, sinna jätmist s.t parkimist võib pidada antud juhul õiguspäraseks ning seda seoses sellega, et kohtu hinnangul süüdistatavad olid hädaseisundis, käesolevast kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et süüdistatavatel oleks olnud mingi võimalus muul viisil nendele näivat võimalikku reaalset ohtu likvideerida või abi paluda. Kohus loeb põhjendatuks süüdistatavate seisukohta selles, et juhul, kui viimased oleksid kannatanu sõiduki sündmuskohale jätnud. Riigikohus on 30. oktoobri 2006 otsuses nr 3-1-1-95-06 asunud seisukohale, et

1-11-6238

Kohus leiab, et hädaseisundi olemasolu ja õigustatuse puhul tuleb hinnata kahjustatud hüve ja kaitstava hüve proportsionaalsust. Käesoleval juhul oli kahjustatavaks hüveks sõiduauto ajutine kasutusõigus, kaitstavaks hüveks aga liikluse ja vara turvalisus. Kahjustatud hüve hindamisel omab tähendust ka selle hüve ulatus, ehk siis millisel määral süüdistatavad seda hüve kahjustasid. Tõenditest ilmneb, et süüdistatavad Maksim Maršalov ning Vitali Vasin sõitsid sõiduautoga lähimasse avalikku parklasse, seega kahjustasid nad hüve võimalikult minimaalsel määral. Samas oma tegevusega võisid nad ära hoida liiklusõnnetuse, mis oleks võinud kahjustada kolmandate isikute tervist ja vara ja kannatanu LPi vara (sõiduautot). Eelneva hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et vastavalt süüdistatavate ütlustele puudus neil huvi rikutava hüve (sõiduauto kasutamine) realiseerimiseks vaid nende tahe oli suunatud ainult sõiduauto turvalisse paika ümberpaigutamisele, mis leidis kinnitust ka nende tegevuses (sõidetigi autoga lähimasse parklasse). Samas on käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Vitali Vasin 12.12.2010.a. kella 01.00-02.00 vahel Maardus, XXX asuva maja juures peksis kannatanu V Š ’it, kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale LP’ile kuulunud sõiduauto Mazda reg nr XXX, lüües kannatanu V Š ’ile käega näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu ning, mille tagajärjel tekkis V Š ’il vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Kohus loeb antud faktid tõendatuks (kd II tl 1-3, 15-18), (kd II tl 4-9), (kd II tl 12), 43),

(kd II tl 41(kd II tl 44-47), (kd II tl 49-52), (kd II tl 53-57, 60-

62), (kd II tl 72-75, 77-79), (kd II tl 85-87, 8991) ja (kd II tl 97-99, 100-102, 104-106) Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Maksim Maršalov tuleb temale esitatud süüdistuses KaRS § 215 lg 3 p. 1 järgi õigeks mõista Vitali Vasinile on esitatud süüdistus KarS § 215 lg 3 p 1 järgi. Kuivõrd tõendamist on leidnud tema poolt vägivald V Š vastu, kuid kohus leidis, et võõra asja omavoliline kasutamine ei olnud KarS § 29 alusel õigusvastane, tuleb tema tegu ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi s.o s.o , millise eest seadusandja näeb . Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid Vitali Vasini süü KarS § 121 ettenähtud kuriteos ja seetõttu tuleb ta nimetatud kuriteos süüdi mõista.

1-11-6238 J.I ’le esitatud süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises s.o ning, millise eest seadusandja näeb karistusena ette

.

Käesolevas kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et tõendatud ei ole asjaolu, et J.I oleks temale süüks arvatud teo toime pannud grupis, samuti, et viimase näol oleks tegemist isikuga, kes on varem toime pannud väljapressimise s.t eeltoodut arvestades kohus selgitab, et J.I osalust väljapressimises kohus ei lugenud tuvastatuks ning sellest tulenevalt on vajalik ka süüdistatava poolt toime pandud teo ümber kvalifitseerimine KarS § 200 lg 2 p 9 järgi ja nimelt kohus juhib tähelepanu alljärgnevale: Kohus loeb tõendatuks asjaolud, selles, et J.I ’t 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures peksis V Š , kes oli selles kohas sõitnud lumehange oma isale LPkuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX, lüües käega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse ja nahaalused verevalumid. Samuti loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kannatanu peksmise ajal, s.o ajal kui V. Š peksmist jätkas Vitali Vasin, tungis J.I kooskõlastamata Vitali Vasiniga sõiduautosse Mazda 323F reg nr XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. P kuuluva automaki Panasonic maksumusega 2500 krooni (159,78 eurot), viis selle oma autosse ning seejärel jätkas kannatanu peksmist, s.t kasutas vägivalda õiguspärase valduse murdmiseks ja võõra asja äravõtmise vahendina, kuivõrd asja äravõtmist näinud V. Š ei saanud tema peksmise tõttu takistada sõiduautosse tungimist ja sealt automaki äravõtmist. Antud faktid loeb kohus tõendatuks: (kd II tl 1-3, 15-18), (kd II tl 4-9), (kd II tl 12), (kd II tl 24-28), (kd II tl 41-43), (kd II tl 44-47), 49-52), (kd II tl 53-57, 60-62), 31.01.2011.a. tl 72-75, 77-79),

ja 02.02.2011.a. (kd II tl ja (kd II

(kd II tl 85-87, 89-91), (kd II tl 97-99, 100-102). Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasja episoodis ei ole tekkinud vaidlust selle üle nagu J.I poolt sõiduautost Mazda reg nr XXXolnud automakk ei oleks olnud süüdistatavale võõras vallasasi, antud fakti loeb kohus tõendatuks ka kannatanute V Š ja LP eeluurimisel antud ütlustega. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selle üle, et J.I ungis kannatanu tahtevastaselt sisse viimase isale kuulunud sõidukisse. Kannatanu tahte vastasuse loeb kohus tuvastatuks kannatanu poolt eeluurimisel 12.12.2010.a antud ütlustega, mille järgi kannatanu V Š kinnitas, et „ .

1-11-6238 (kd II tl 1-3). Samuti on kannatanu kohtueelsel uurimisel 14.12.2010.a. toimunud ülekuulamisel selgitanud, et

(kd II tl 1518) Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-12-09 on juhtinud tähelepanu sellele, et ning . Käesoleval kriminaalasjas loeb kohus tuvastatuks süüdistatava J.I poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ning süüdistatava poolt kannatanute tahtevastaselt automaki hõivamises, kuid kohus ei loe tõendatuks asjaolu, et J.I ja Vitali Vasin oleksid antud teo toime pannud grupis, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud, et nad oleksid eelnevalt oma tegevust kooskõlastanud, samuti et nende tegevus oleks suunatud ühisele eesmärgile rünnata kannatanut viimaselt vara ära võtmiseks või, et süüdistatav Vitali Vasin oleks teadnud, et J.I ’l on plaanis kannatanult vara ära võtta. Antud fakti ei kinnita kannatanud, tunnistajad ega süüdistatavad ise ning muid tõendideid antud fakti tuvastamiseks kohtu hinnangul kogutud ei ole. Seega leiab kohus, et J.I hõivas vägivalla abil V Š valduses olnud ja LP’ile kuuluva vara CD automagnetoola Panasonic iseseisvalt ilma teiste isikutega kooskõlastamata. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud et süüdistataval J.I ’l tekkis soov – kannatanult midagi ära võtta alles nende omavahel tekkinud konflikti käigus. J.I kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda oma soovi teostamiseks s.t kannatanu vastu suunatud vägivald oli seotud viimaselt ära võetud asja – automaki Panasonic – enda valduse kehtestamise seadmise eesmärgiga s.t süüdistatava poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald sai asja äravõtmise vahendiks. Kuivõrd CD automagnetoola Panasonic asus lukustatud sõiduautos, kuhu J.I tungis sisse valdaja tahte vastaselt, tuleb etteheidetav tegu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 9 järgi. J.I süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1-11-6238 raskendavate asjaolude puudumist ja kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatavate poolset kahetsust nende poolt toime pandud tegude osas. Eeltoodut arvestades tuleb J.I , K.E, Maksim Maršalov’i ja Vitali Vasin’it karistada alljärgnevalt:

1-11-6238 K.E ei pane toime 2 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et arvestades, et K.E on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 200 lg 2 p. 7 kirjeldatud kuriteos, mille eest teda karistati vangistusega tähtajaga 3 aastat. Karistus jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul ja kuigi ta läbis katseaja edukalt, ei teinud ta eelmisest karistusest piisavaid järeldusi. Siiski leiab kohus, et tema suhtes täies ulatuses reaalse vangistuse ärakandmine pole põhjendatud, samas, kuivõrd ta pani toime uue vägivaldse kuriteo toime suhteliselt lühikese aja möödumisel peale eelmise karistuse katseaja möödumist, tuleb tema suhtes kohalda šokivangistust kui tõsist hoiatust tema käitumise suhtes.

1-11-6238 Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Vitali Vasin’it on KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest otstarbekas karistada vangistusega tähtajaga 6 kuud, kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätestatut. Samuti peab kohus võimalikuks KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaldamist s.t mitte pööra Vitali Vasin’ile mõistetud vangistust täitmisele, kui tema ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud lahend nr 3-1-1-60-07, et

KrMS § 310 lg 1 KrMS § 310 lg 2 ja lg 3 kohaselt . Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu MV ja LP esitanud tsiviilhagid. MV on esitanud tsiviilhagi summas 218,58 eurot s.o temale kuulunud mobiiltelefoni Nokia 5800 omastamise osas ja LP on esitanud tsiviilhagi kogusummas 306,78 eurot s.o 159,78 eurot temale kuulunud automaki Panasonic äravõtmise osas ja 147,00 eurot uute autovõtmete tegemise osas. Kohus asub seisukohale, et kannatanu MV esitatud tsiviilhagi on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Maksim Maršalov oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu MV’le eelpool märgitud rahasumma s.o 218,58 euro ulatuses ning sellest tulenevalt kuulub see süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Süüdistatav Maksim Maršakov kohtuistungil esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttes tema suhtes esitatud tsiviilhagi omaks, nõustudes kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamisega. LP esitatud tsiviilhagi kogusummas 306,78 eurot loeb kohus põhjendatuks osaliselt ja nimelt seoses sellega, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et J.I oma kuritegeliku käitumisega – võttes kannatanu V Š suhtes vägivalla kasutades viimase valdusest ära kannatanu isa – LP’ile kuulunud automaki Panasonic – tekitas otsest materiaalset kahju viimasele – ära võetud vara – automaki - väärtuse s.o 159,78 euro ulatuses ning sellest tulenevalt kuulub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi märgitud summa osas rahuldamisele, süüdistatava J.I’lt kannatanu LP kasuks välja mõistmisele. Süüdistatav J.I

1-11-6238 kohtuistungil esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttes tema suhtes esitatud tsiviilhagi omaks, nõustudes kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamisega. Kohus jätab läbi vaatamata kannatanu LP esitatud tsiviilhagi osaliselt summas 147,00 eurot s. Vastavalt kriminaalmenetluse materjalile oli nimetatud kahju tekkimine seoses Vitali Vasinile ja Maksim Maršalovile etteheidetud KarS § 215 lg 3 p. 1 kirjeldatud LP’ile kuuluva sõiduauto Mazda 323F registrinumbriga XXX omavolilise kasutamisega. Kuivõrd nimetatud episoodis mõistis kohus Maksim Maršalovi õigeks ja Vitali Vasinile teo kvalifitseeris kohus aga kehalise väärkohtlemisega (KarS § 121) ja sõiduauto Mazda 323F registrinumbriga XXXomavolilise kasutamises välistas kohus kriminaalõigusliku õigusvastasuse, tuleb LP tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel 147 euro osas jätta läbi vaatamata. Samas on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Velmar Brett Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.