Kohtulahend

Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a nr 10220034796011, Swedbank a/a nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal a/a 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064900 ning selgitus: „Toomas Vaarmann, 1-11-5053, rahaline karistus“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

Vaarmann oli alkoholijoobes ka sõiduki juhtimise hetkel 22.10.2010 kell 17.35-17.42. T. Vaarmanni alkoholijoove on tuvastatud küll tõendusliku alkomeetrit kasutades, kuid seda ei ole tehtud koheselt, vahetult isikule süüks arvatud kuriteo toimepanemise järgselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(6)

laiendmääramatus 0,12 mg/l ja saadud mõõtetulemuseks 1,11 mg/l. T. Vaarmann joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuna on protokollis kajastatud mõõtetulemusega nõustunud, vaiet ta politseiasutuse juhile või halduskohtule esitanud ei ole. T. Vaarmanni eeluurimisel antud ütlused selles, et ta ei juhtinud sõidukit süüdistuses näidatud ajal alkoholijoobes, vaid tarvitas alkoholi peale juhtimist, on vastuolus tunnistajate S. K, R. S ja A. E ütlustega. Nii nähtub tunnistaja S. Ki ütlustest (tlk 7-8), et tema kuulis 22.10.2010 kella 17 paiku toas olles kuulis kõva pauku ja kutsus kohe politsei ning kell 17.42 aknast välja vaadates nägi, kuidas avariiliste tunnustega xxxxxxxxx oli Tööstuse tn 5 maja kõnnitee peal. Veel on ta selgitanud, et ta nägi, kuidas sama auto sõitis tee peale, siis uuesti kõnnitee peale ja siis uuesti sõidutee peale ning seejärel liikus jalakäija kiirusega Vana-Kalamaja tänava suunas. Väljudes seejärel majast, hakkas ta õlilaikude järgi autole järgnema ning umbes kahe minuti pärast leidis ta sama auto Vana-Kalamaja 9 maja parklast, kus nägi ka umbes 190 cm pikkust, hallide juuste, kõhna kehaehitusega isikut, kes sulges auto ukse ja liikus Vana-Kalamaja 9a asuvasse sauna. Veel seletab tunnistaja, et isikul olid sauna suunas liikudes koordinatsioonihäired, ta tuigerdas ega suutnud ka eriti korralikult trepist üles minna. Politsei saabudes sisenes ta koos politseinikega Vana-Kalamaja 9a asuvasse sauna, kus oli sama isik, keda ta oli näinud eelnevalt autot juhtimas ja sauna sisenemas. Tunnistajate R. S ja A. E ütluste kohaselt olid nemad 22.10.2010 graafikujärgselt patrullis ja said kella 17.45-17.50 ajal info, et Tööstuse tänaval oli meesterahvas sõitnud vastu maja seina ja tunnistaja, kes oli oma aknast majale otsasõitu pealt näinud, oli hakanud võimalikus alkoholijoobes olnud juhile järele minema. Kohale saabusid nad umbes 15 minutiga ja läksid koos tunnistajaga Kalamaja tänava sauna, kuhu isik oli tunnistaja seletuse kohaselt sisenenud. Saunas osutas neid informeerinud tunnistaja isikule, kelles nemad tuvastasid T. Vaarmanni, kes puhus koheselt indikaatorvahendisse näidu 1,30 mg/l ja oli joobe tuvastamisega nõus. T. Vaarmann tunnistas neile joobes juhtimist ja seletas, et oli naisega tülli läinud ja alkoholijoobes vastu maja seina sõitnud. Et ta oleks tarvitanud alkoholi saunas peale sündmuskohalt ära sõitmist, nagu T. Vaarmann kahtlustatavana ütlusi andes seletas (tlk 19-21), seda T. Vaarmann patrullpolitseinikele aga ei öelnud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate ütlustes ja nimelt selles, et sauna sisenedes esinesid T. Vaarmannil ilmsed alkoholijoobe tunnused nagu alkoholilõhn suust, segane kõne ja taaruv kõnnak. T. Vaarmanni võimalikule joobeseisundile (liikumisel auto juurest sauna esinevad koordinatsioonihäired, tuigerdamine) osundas ka tunnistaja S. K. Isiku alkoholijoobe kindlakstegemiseks toimetasid nad T. Vaarmanni koos kaasas olnud isiklike asjadega, mille hulgas ei olnud ühtegi alkoholipudelit, Kesklinna jaoskonda, et seal ka tõenduslikku alkomeetrisse puhuda. Puhudes politseijaoskonnas tõenduslikku alkomeetrisse, oli tulemiks 1,11 mg/l, millega T. Vaarmann ka nõustus. On ilmselge, et juhul, kui lähtuda tõendusliku alkomeetri tulemist ja T. Vaarmanni ütlustest, et ta tarvitas alkoholi saunas mõne minuti jooksul, pidanuks nii indikaatorvahendi kui tõendusliku alkomeetri näit olema kindlasti suurem, kui 1,11 mg/l. Seega ei ole kindlasti võimalik väita, et T. Vaarmann tarvitas alkoholi saunas vahetult enne tunnistajate sauna sisenemist. Samuti ei ole T. Vaarmanni kaitseversioon, et enne vastu Tööstuse tn 5 maja ja sealt autoga edasi sauna juurde sõitmist ei olnud ta alkoholi tarvitanud, kohtukolleegiumi arvates eluliselt usutav. Selline väide on ümber lükatud tunnistaja S.K ütlustega, kuna viimane järgnes 22.10.2010 kella 17.45 ajal teel olevate õlijälgede järgi T. Vaarmanni autoni, kuhu praktiliselt samal ajal jõudis kohale ka politseipatrull. Et T. Vaarmann lahkus sõidukiga sündmuskohalt, oli praktiliselt võimatu tõendada tema joovet sõiduki juhtimise hetkel, s.o 22.10.2010 kell 17.35-17.42.

4(6)

Et aga esmane T. Vaarmanni alkoholijoobe kontroll indikaatorvahendiga toimus 22.10.2010 kell 17.53, seega 12 minutit peale süüdistuses märgitud aega ning peale avarii põhjustamist sündmuskohalt lahkumist, leiab kohtukolleegium kogutud tõendeid kogumis hinnates, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis T. Vaarmann mootorsõidukit SAAB, reg. märgiga 888 RTE, olles joobeseisundis, mõõtetulemusega 1,11 mg/l, seega ei olnud ta ilmselgelt võimeline kell 17.42 juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-83-09 p-s 10 juhtinud tähelepanu sellele, et 1. juulil 2009 jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on alates 1. juulist 2009 KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 pdes 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks kohtu arvates ei andnud tunnistajate ütlused alust väitmaks ja lugemaks tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk T. Vaarmanni veres või väljahingatavas õhus vastas LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud määradele auto juhtimisel. Et T. Vaarmann 22.10.2010 kell 17.42 ajal ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega, on usaldusväärselt tuvastatud asjas kogutud tõenditega ja T. Vaarmann tuleb süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada. Süüteokoosseisu realiseeris T. Vaarmann vähemalt kaudse tahtlusega, asudes 22.10.2010 joobeseisundis autot juhtima, pidi ta teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Et ta seda teadis, nähtub otsesõnu tema poolt tunnistajatele R. S ja A. E antud ütlustest. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, T. Vaarmanni isikut ning asjaolu, et isik ei ole karistusregistrisse kantud, peab kohtukolleegium põhjendatuks karistada T. Vaarmanni rahalise karistusega, jättes selle KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui T. Vaarmann kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

5(6)

Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Asjaoludest, et T. Vaarmann võib vajada juhtimisõigust seoses töökohustuste täitmisega ja maakodus elava isa eest hoolitsemiseks, ei saanud süüdistatav teada ootamatult ega ka pärast kuriteo toimepanemist, vaid need oli talle teada ajaliselt oluliselt varem ning ka sel ajal kui ta inkrimineeritud kuriteo toime pani. Lisakaristuse kohaldamine ja sellega süüdistatava liiklusest kõrvaldamine pikemaks ajaks on põhjendatud eelkõige süüdistataval tuvastatud joobe suurusega. Kohtukolleegiumi arvates on T. Vaarmannilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena 3 kuuks tema süü suurust arvestades põhjendatud ega tähenda sugugi isiku süüditunnistamisel järgnevas kohtuastmes tema rangemat karistamist nagu kaitsja põhjendamatult leiab.

Urmas Reinola

Sten Lind

Malle Preimer

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.