lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-2939/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 14.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-2939/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1057
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-2939/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja09.03.20101-10-2939/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja15.06.20101-10-2939/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja05.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Täiendavate kohustuste kohaldamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus)

Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu

Viljandi kohtumaja 14. november 2011 nr 1-10-2939 (kohtueelses menetluses nr 09260105249) Tartu Maakohtu 09. märtsi 2010 otsus M.J-i karistamises KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi vangistusega 7 kuud ja 27 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine erakorraline ettekanne täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Silvi Lember M.J (isikukood xxx; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1.Tartu Maakohtu 09. märtsi 2010 otsuse täitmiseks määrata KarS § 74 lg 4 alusel M.J-ile täiendava kohustusena läbida alkoholismivastane ravi. Täiendavad otsustused
2.Seoses kohtu otsustusega saata määruse koopia karistusregistrile, M.J-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
3.Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.
Asjaolud
1.1.Kohtulahend M.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09. märtsi 2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi ja karistatud 7 kuu ja 27 päeva vangistusega ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 2 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 kohaselt määrati M.J-ile katseajaks kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu I.R.le 300 krooni hiljemalt 30. märtsiks 2010 ja 300 krooni hiljemalt 30. aprilliks 2010. Tartu Maakohtu 15. juuni 2010 määrusega on pikendatud M.J-ile määratud katseaega 6 kuu võrra, millega loetud katseaja lõpptähtajaks 08. september 2012 ning määratud täiendava kohustusena läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“.

Tartu Maakohtu 05. novembri 2010 määrusega on pikendatud M.J-ile määratud katseaega 6 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 08. märts 2013.

1.2.Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud M.J-i kohta. Ettekandest nähtuvalt M.J ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. M.J on katseajal kolm korda rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilise aineid. Politseipatrull leidis 06.10.2011 M.J-i Viljandi linnas avalikus kohas magamas ja ei olnud võimeline omal jalal lahkuma ning Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt ei olnud võimeline puhuma joobe suuruse tuvastamiseks. M.J paigutati politseipatrulli poolt arestimajja kainenema ja vabastati 07.10.2011. M.J oma 13.10.2011 antud seletuses on põhjendanud enda alkoholitarvitamist sellega, et läks vanematega kodus tülli. Tahtis minna oma tüdruksõbra juurde, kuid ostis eelnevalt alkoholi, mida jõi. Jäi Lossi tänaval maja trepil magama ja hommikul leidis end arestimajast. 17.10.2011 kirjutas M.J nõusoleku alkoholi ravile minekuks SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata M.J-ile täiendava kohustusena alluda ettenähtud ravile kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
2.Kohtu põhjendused
2.1.Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 427 lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).
2.2.Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused. KarS § 74 (Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumis kontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 (Käitumiskontroll) lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 75 (Käitumiskontroll) lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama

alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9) KarS §-s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

2.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks vastavalt KarS § 74 lg-le 4 määrata M.J-ile täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal ettenähtud ravile kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, s.o pöörduda alkoholismivastasele ravile. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
2.4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud.
2.5.Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.