Kohtulahend

ja lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat 8 kuud vangistust. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulu – määratud kaitsjale makstud tasu – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2 (5)

käsitleb kohtukolleegium apellatsioonides esitatud argumente.

3 (5)

registrist ja kantakse arhiivi, kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. 06.01.2004. a otsusega karistati D. Kekelidzet 3-aastase vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes süüdistusaktile lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt 28.01.2005. a. Sellest möödus 5 aastat 28.01.2010. a. Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 näeb küll ette, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest, kuid karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et D.Kekelidze oleks nimetatud perioodil pannud toime mõne väär- või kuriteo. Harju Maakohtu 16.03.2011. a otsuse, mis on kättesaadav kohtuinfosüsteemis, esemeks oleva teo pani D. Kekelidze toime alles 19.09.2010. a. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva teo algusaeg on süüdistuses määratlemata: süüdistuse kohaselt D. Kekelidze omandas narkootilise aine „täpselt tuvastamata ajal“, seejärel kandis seda kaasas, kuni see tema juurest 22.03.2011. a leiti. Kohtukolleegium märgib, et kuna narkootilise aine omandamise aeg on kindlaks määramata, ei tähenda see, et võiks eeldada, et D. Kekelidze omandas nimetatud aine ajal, kui eelmine karistus ei olnud veel kustunud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuivõrd teo toimepanemise algusaeg on täielikult määratlemata, isik tabati 22.03.2011. a, s.o ajal, kui eelmise karistuse registris hoidmise tähtajast oli möödunud üle aasta, ja teda süüdistati selles, et omandamisest kuni tabamiseni kandis ta narkootilist ainet kaasas, on ilmselgelt kõrvaldamata kahtlus, et ka narkootilise aine omandamine toimus ajal, kui viimasest karistusregistris olevast karistusest oli möödunud üle viie aasta. Nentida tuleb küll seda, et süüdistusaktile lisatud karistusregistri õiendi kohaselt ei olnud 06.01.2004. a otsusega mõistetud karistus karistusregistrist kustutatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 30.04.2004. a kriminaalasjas nr 3-1-1-28-04 tehtud otsuses märkinud: „Karistusregistri seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama lõike punktides 1-5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eelpoolnimetatud lahenditel. Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis tuleb süüteo menetlejal koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid tõendeid, kontrollides jõustunud karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50 lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu.“ Seega ülaltoodud asjaoludest tulenevalt ei saa tugineda karistusregistri andmetele selle kohta, et karistatus teos, milles D. Kekelidze mõisteti süüdi 06.01.2004. a otsusega, ei ole kustunud. Eelnevast tulenevalt langeb ära KarS § 184 lg 2 p 2 kvalifitseeriv tunnus. Eelnevast tulenevalt tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada Harju Maakohtu otsus, millega D. Kekelidze mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kergendades süüdistatava olukorda tuleb ta mõista süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada teda 4-aastase vangistusega. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel tuleb karistust suurendada varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 8 kuu vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat 8 kuud vangistust. Süü suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus leitud narkootilise aine kogust (piisav 630 doosiks), samuti seda, et D. Kekelidze pani uue kuriteo toime vaid 6 päeva pärast seda, kui tema

4 (5)

suhtes oli eelmises kriminaalasjas tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Ka on maakohus tuvastanud õigesti raskendava asjaolu esinemise, milleks on omakasu motiiv – D. Kekelidze on ise andnud ütlusi, et ta pidi saama paki ühest kohast teise toimetamise eest 500 eurot.

Sten Lind

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.