Kohtulahend

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu S.Z süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 22.05.2011 kella 20.40 ajal Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Järtsaare külas Kõo-Kolga-Jaani teel sõiduautot Ford Mondeo reg märgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati S.Z alkoholijoove 1,02 mg/l kohta. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud karistusest lugeda KarS § 68 alusel kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2223.05.2011, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 7 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.Z ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.Z süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 4 pooltundi, s.o 63,92 eurot ja

kohtuistungil osalemise tasu 1 pooltunni eest summas 15,98 eurot, kokku 79,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti taotleb kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kohta kulutatud aja eest 25,56 eurot ja sõidukuludeks 22,67 eurot. Koos käibemaksuga on taotletav summa 153,76 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16, 18, 47.2 ja 54 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 153,76 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 2,11 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus on seisukohal, et riigi kanda tuleb jätta kaitsja sõidukulud ja õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud ajatasu, mis on tekkinud kriminaalasja menetlemisega Viljandi kohtumaja asemel Tartu kohtumajas. Kaitsjatasudest tuleb S.Z hüvitada seega 134,23 eurot ja riigi kanda jääv summa on 57,88 eurot. S.Z töötab alates oktoobrist 2011, tema töötasu on ca 380 eurot kuus. Arvestades sissetulekute vähesust, käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine S.Z-ile üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi kaheteistkümnele kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.