Kriminaalasi nr 1-09-5622
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-09-5622
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Sergei Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
08.11.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Maris Sommer ́i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Maris Sommer, isikukood 48603252736
Kaitsja
Vandeadvokaat Rene Varul
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
Jätta Maris Sommer tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maris Sommeri elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maris Sommer tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 06.11.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 5 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 65 alusel liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.09.2008 ja lõpp 23.09.2014.
Kinnipidamisasutuses Maris Sommeri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama vanaemale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Enne vangistus töötas erinevates kohtades. Vababaduses on garanteeritud töökoht xxx. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Viru Vanglas isiku suhtes kohaldatud VangS ja ta viibib lukustatud kambris. Vangla toetab Maris Sommeri ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabaduses Maris Sommeril on olemas tingimused seaduskuulekaks eluks. Kuigi hetkel on isiku vabastamiseks formaalsed alused olemas, ei ole ametniku hinnangul see kuriteo raskust ja isiku varasemat elustiili arvestades põhjendatud. Samuti tõstab riske asjaolu, et Maris Sommer võib oma endisesse elukohta naastes hakata taas suhtlema endise tutvusringkonna ja kuriteokaaslastega. Maris Sommer on varem olnud kriminaalhooldusel ja kuriteo pani toime katseajal. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maris Sommer taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Maris Sommeri tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maris Sommeri isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema käitumise ohtlikkusele. Maris Sommer on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud narkokuritegude eest, kuid paranemise teele ta ei asunud ning katseajal taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub soovile mitte loobuda kuritegelikust käitumisest tingimisi vangistuse kandmisel. Käesoleval ajal kannab karistust esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega võib oletada, et tingimuslik karistus ega käitumiskontroll ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maris Sommeri puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid.
Isikul oli kuriteo toimepanemise ajal töö- ja elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal kuritegu toime panna. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Karistusaja lõpuni on veel ligi 3 aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg ning eelnev kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki isiku kohanemiseks elada ühiskonnas õiguskuuleka eluviisiga. Arvestades Maris Sommeri poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Maris Sommeri vabastamisega temale Tartu Maakohtu 09.11.2009 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.