Kriminaalasi nr. 1-10-8931 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-10-8931
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Sergei Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
08.11.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid G.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Süüdimõistetu
G.I, isikukood xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
Jätta G.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada G.I-le ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.10.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava G.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.I tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 06.07.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.04.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.07.2010 ja lõpp 11.01.2013.
Kinnipidamisasutuses G.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 6 korda karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust puudus kinnipeetaval stabiilne eluase alates 2008 aastast. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on 8. klassi haridust. Varasemalt töötanud erinevatel juhutöödel. Enne vangistust töötas xxx küttepuude valmistajana. Vangistuses omandas abikoka eriala ja osales elektriku kursustel. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Viru Vangla toetab G.I tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.I käitumist võivad vabaduses mõjutada: varasem kuritegelik käitumine, töö- ja elukoha ning toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine. G.I ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest. G.I taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et G.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.I on 6 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. G.I on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on G.I karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued varavastased kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub G.I lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat elukohta. Peale seda puudub kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht või sissetuleku allikas, mis omakorda suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et G.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades G.I poolt toimepandud kuriteo korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.I vabastamata temale Tartu Maakohtu 06.07.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 22.11.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.