Kriminaalasi nr.1-08-13682 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-08-13682
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu juuresolekul
Tõlk
Leonora Nõmmik
Prokurör
Natalja Firsova
Asja läbivaatamise kuupäev
07.11.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid B.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Süüdimõistetu
B.K, isikukood xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
Jätta B.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada B.K-le ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.10.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava B.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi 3 aastase vangistusega ning KarS § 65 lg 1 kohaldamisega liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.02.2009 ja lõpp 04.04.2012. Kinnipidamisasutuses B.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel läheb elama xxx xxxxxx aadressil xxxmnt xxx. Kinnipeetaval on 7. klassi haridust. Vanglas omandas katlakütja ja metallkonstruktsioonide lukksepa erialad. Vabaduses töötas metsa- ja ehitustöödel. Ametlikult töötas kokku 2 kuud.
Vabanemisel soovib jätkata põhihariduse omandamist. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust esines probleeme narkootikumide ja alkoholi liigtarvitamisega (kuriteod toime pandud alkoholijoobes). Viru Vanglas paikneb kinnipeetav postrehabilitatsiooni osakonnas. Eelnevalt paiknes Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osales Convictuse tugigruppi tegevuses ning osaleb programmis Ohvriempaatia. Osaleb riigikeele kursustel. Viru Vangla toetab B.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt B.K käitumist vabaduses võivad mõjutada alkoholi liigtarvitamine, kindla elu- ja töökoha puudumine ning varasem kuritegelik käitumine. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest. B.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et B.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. B.K on vangistuse jooksul 3 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist paranemise suunas. B.K on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab 4-dat korda. Varasemalt on B.K karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasemastele karistustele paranemise teele ei asunud jätkuvalt pani toime uued esimese astme kuriteod, mis osutub kuritegude raskemaks muutumise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust röövimise eest. Vabaduses B.K kuritarvitas alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub B.K garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et varem toimepandud kuriteod olid varavastased ning tal on tasumata nõudeid. Seega võib järeldada, et B.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat, ei ole kohtu hinnangul B.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu B.K vabastamata temale Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma (allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 22.11.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.