Kohtulahend

Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend

Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu Ettekande läbivatamise aeg

04. november 2011 Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-11-5779 (kohtueelses menetluses nr 10260105933) Tartu Maakohtu 13. mai 2011 otsus K.A süüdimõistmises KarS § 216 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Silvi Maiste kriminaalhooldusametnik Anne Ilmoja erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta K.A (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx) 03. november 2011

Resolutsioon Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne nr 38617 Tartu Maakohtu 13. mai 2011 otsusega K.A-le mõistetud ärakandmata karistuse 3 (kolm) kuud vangistust täitmisele pööramiseks. Karistuse kandmise alguseks lugeda K.A vanglasse vastuvõtmise kuupäev; tähtajaks vangistuse kandmisele mitteilmumisel lugeda karistuse kandmise alguseks kinnipidamise kuupäev. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna kohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. Asjaolud K.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 13. mai 2011 otsusega KarS § 216 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud K.A kohta. Ettekandest nähtuvalt K.A ei ilmu kindlaksmääratud ajal registreerimisele. K.A poolt 27.06.2011 antud seletuse kohaselt ei ilmunud perioodilisele registreerimisele kuna oli alkoholijoobes. Kaineks saades ei võtnud kriminaalhooldusametnikuga ühendust, sest arvas, et erakorraline ettekanne on kohtule esitatud. Seletuskirjas andis lubaduse edaspidi katsejaks määratud kontrollnõudeid nõuetekohaselt täita. Katseaeg K.A suhtes on kulgenud ebarahuldavalt. Kuna K.A ei ilmu registreerimisele, on takistatud kriminaalhoolduse teostamine ning ametnikul on alust arvata, et K.A hoidub tahtlikult kõrvale kriminaalhooldusest. Kriminaalhooldusametnik on teinud kohtule ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Ettekande läbivaatamisel seletas K.A, et jäi ükskord kriminaalhooldusosakonda minemata ja arvas, et enam pole mõtet minnagi, niikuinii annavad kohtusse. Tal on ka raske

linnas käia, see ei ole nii lihtne . On süüdi, et pole täitnud oma kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda. Kui vangi pannakse, oleks väga raske istuda, keegi ei toetaks väljastpoolt, suitsuraha ka ei toodaks. Lubab oma kohustust täita edaspidi väga korralikult. Võib olla saab veel kriminaalhooldajaga kokkuleppele. Tunnistab, et oli rumal, et ise kohtusse ei tulnud, kui kohtusse kutsuti. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud materjalidest, ei ole K.A ilmunud korduvalt kokkulepitud ajal registreerimisele. Kriminaalhooldusametniku saadetud kutsetele hooldusalune reageerinud ei ole. Ametnik on korduvalt võtnud ühendust valla sotsiaaltöötaja, kohaliku politseiga ja hooldusaluse tuttavatega, et meelde tuletada kriminaalhooldusnõuete täitmist. Kohapealt saadud info kohaselt on K.A tihti alkoholijoobes ning on kõige suhtes ükskõikne. Kuna K.A ei ilmu perioodilistele registreerimistele, siis on kriminaalhoolduse teostamine takistatud ega täida oma eesmärki. Kohtule esitatud erakorralise ettekande läbivaatamiseks 08.10.2011 määratud kohtuistungile K.A ei ilmunud. 03.11.2011 määratud kohtuistungile kohaldati isiku suhtes sundtoomist. Kohus leiab, et K.A ei ole ühtegi mõjuvat põhjust kohtuotsusega katseajaks määratud kontrollnõuete mittetäitmiseks. Ta on määratud kriminaalhooldusele 13.05.2011. Kriminaalhooldaja ettekande järgi on ta kriminaalhooldaja juurde on ta toimetatud valla sotsiaaltöötaja poolt 30.05.2011. Juunis ta ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. 07.07.2011 kokkulepitud perioodilisele registreerimisele K.A ilmus. Alates 21.07.2011 ei ole enam ta ilmunud kriminaalhooldaja juurde. Teda on otsitud tuttavate ja politseiametnike kaudu, kuid tihti on ta alkoholijoobes ning ükskõikne kõige suhtes. Kohus leiab, et K.A ei ole täitnud talle määratud kontrollnõudeid juba katseaja algusest peale ( seega juba 5 kuud ) ja hoidub kõrvale kriminaalhooldusest. Kohus leiab, et K.A kohtus antud lubadus hakata edaspidi korralikuks ei ole usaldusväärne. Kohus leiab, et on põhjendatud Tartu Maakohtu 13. mai 2011 otsusega K.A-le mõistetud vangistus 3 kuud pöörata täitmisele. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või