Kohtulahend

•

417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-11014, menetluskulu 03.11.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-11014, menetluskulu 03.11.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-11014, menetluskulu 03.11.2011.a kohtuotsuse alusel“. Kui süüdimõistetu ei ole menetluskulusid täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3). Advokaat Mare Lauri 03.11.2011.a kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Tartu I Advokaadibüroo kasuks 19 eurot 18 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Mare Lauri süüdistatav Aleksandr Nikiforovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,21,2).

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas).

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus ja karistus ning tsiviilhagi ja konfiskeerimine Aleksandr Nikiforov ́it süüdistatakse selles, et tema 14.11.2010 kella 02.20 paiku Tartus Ihaste tee 7 asuvas A.Le Coq Spordimajas toimunud reivi Massive Attack ajal rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avaliku kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale R.V. ́le ja lõi kannatanut kahel korral rusikaga näkku ja ühel korral jalaga näkku, millise tegevusega põhjustas Aleksandr Nikiforov R.V. ́le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hematoomi vasaku silma piirkonnas. Sellega pani Aleksandr Nikiforov toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aleksandr Nikiforov ́ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Nikiforov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi puudub. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev ja tal tuleb kanda menetluskulud. Kuna kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, millistel oleks kohtul alust jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, siis alust menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks ei ole. Kuna kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, millistel oleks kohtul alust järeldada, et alalist töökohta ja sissetulekuallikat omav ning ilma ülalpeetavateta ja

alaealiste lasteta Aleksandr Nikiforovi sissetulek ei võimalda tal menetluskulusid ära tasuda, siis alust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks ei ole. Toimikus andmeid Aleksandr Nikiforovi töövõimetuse kohta ei ole. Aleksandr Nikiforov on kogu kriminaalmenetluse vältel, s.o nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses menetlejale avaldanud, et ta töötab ehitajana (ettevõttes OÜ Wokip). Juhul kui Aleksandr Nikiforov soovib siiski edasiselt taotleda menetluskulude ositi tasumise võimaldamist, tuleb tal selleks esitada kohtule enda põhistatud taotlus koos sellele lisatud tõenditega – näiteks töölepinguga, laenulepingute koopiatega, pangakonto väljavõttega jmt. Taotluses tuleb ka märkida, kui suures summas igakuuliselt ollakse võimeline menetluskulusid tasuma. Taotluse kohtule esitamise korral lähtub kohus täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatust. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu on järgmine: § 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Kajastatud seadusesättest tulenevalt tuleb Aleksandr Nikiforovil enda taotluses menetluskulude ajatamiseks ehk ositi tasumise võimaldamiseks kajastada enda perekondlik ja majanduslik olukord ning kohtule selgitada, millest lähtudes on täitmine ilma võlgnevuse ajatamiseta tema suhtes ebaõiglane ja kui suures ulatuses oleks õiglane menetluskulusid ajatada ehk kui suures summas on ta igakuiselt võimeline menetluskulusid tasuma. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.