1-11-10030/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 742 (seitsesada nelikümmend kaks) eurot 75 senti Eesti Energia AS (arvelduskonto nr 10002059413005 SEB Pank, arvelduskonto nr 1180005555 Swedbank, arvelduskonto nr 332099000006 Sampo Pank, arvelduskonto nr 17000115797 Nordea pank; viitenumber 3235580104213124) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Anne Vissaku poolt Ly Kaasikule Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Ly Kaasikult riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 217 (kakssada seitseteist) eurot 3 senti ja riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 36 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 200 (kakssada) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Ly Kaasikul on õigus menetluskulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 39 senti tasuda ositi 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.18 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Ly Kaasik saab miinimumpalka, tal on tasuda tsiviilhagi Eesti Energia AS-le ja täitemenetluses olev võlgnevus. Arvestades sissetulekute vähesust, peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha 200 euro võrra ning määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi kümnele kuule.