Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-9058 (kriminaaltoimik nr 10260103758)
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
S.T ja R.K süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokuröri abi Evelin Merilaine
Süüdistatav
S.T elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Sirje Must
Süüdistatav
R.K elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord; tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Sirje Must
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.T KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada R.K KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.T ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ja R.K 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidavad KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
I Kokkuleppe sisu S.T ja R.K süüdistatakse selles, et nemad 31.07.2010 kella 03.25 paiku Tartus Küüni 5b asuva hoone juures parklas, tegutsedes grupis koos kahe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, rikkusid rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungisid kallale T.T. ja K.N. , mille käigus lõi S.T K.N. korduvalt rusikatega näopiirkonda ja seejärel ühe korra peaga näopiirkonda, mille tagajärjel kukkus K.N. pikali, misjärel lõi S.T teda korduvalt jalaga peapiirkonda ning samal ajal tõmbas üks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik T.T. pikali ja seejärel lõid R.K ning kaks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikut T.T. korduvalt jalgadega peapiirkonda, millise tegevusega põhjustas R.K koos kahe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga T.T. füüsilist valu ja tervisekahjustusi – näo ja kuklapiirkonna põrutuse ning S.T põhjustas K.N. füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ülahuule ja kuklapiirkonna põrutushaavad. Sellega panid S.T ja R.K toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.T-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.K-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.K 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et R.K ja S.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad
aluse R.K ja S.T süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas S.T menetluskuludeks on kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 57,52 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot. R.K menetluskuludeks on samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu osutatud õigusabi eest 57.52 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 3,35 eurot. Lisaks eeltoodule on mõlema süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.