Kohtulahend

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ranno Allast vanglas distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 04.07.2011.a. Soovib elama asuda ema juurde, kuid ema ei soovi pojaga koos elada. 2009-2011.a osales Tagasilanguse ennetamise programmis seksuaalkurjategijatele, mille katkestas, kuna ei tunnista toimepandud kuritegu. Vanglas töötanud majandusabitöölisena. Rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on üle 800 euro. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, kuritegu toime pandud alkoholijoobes. 2010.a juulikuus ründas kaaskinnipeetavat. Tartu Vangla hinnangul on uue vägivaldse ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul ca 35%, seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise viie aasta jooksul on 63%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta R. Allase ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub R. Allasel vabanemise korral kindel elukoht. Kindel töökoht samuti puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks tegureiks on varasem karistatus, sh on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks; kerge ärritumine ja äkiline iseloom, alkoholi tarvitamine ning suutmatus hoida pikka töösuhet. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kinnipeetavale ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseajaks allpool loetletud kohustused: otsida endale töökoha, omandada põhihariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud; osaleda sotsiaalprogrammis „Seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamine“. Ranno Allas seletas kohtuistungil, et ta ei saa kasuisa tõttu ema juurde elama minna. Ka nemad ei ela enam endises elukohas XXXX Sotsiaalkorterit ei anta talle tingimisi enne tähtaegse vabastamise korral vaid karistuse lõpuni kandmisel. Ta saab minna elama sõbra ema juurde XXXX. Sõber on L.T. , endine kuriteokaaslane, töötab Soomes. Distsiplinaarkaristused on suitsetamise pärast. Sotsiaalprogrammi jättis pooleli, sest ei ole seda kuritegu toime pannud, mille eest karistati. Võttis selle kuriteo enda peale suurema karistuse hirmus. Sotsiaalprogrammis oli küll vajalikku, kuid ei tahtnud käia. Prokurör kirjalikus arvamuses ei toeta Ranno Allase tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist alljärgnevatel põhjustel: Käitumine vangistuse ajal, mis lubaks teha järeldusi, kas karistus on oma eesmärgi täitnud: R. Allase puhul saab tema iseloomustavatest materjalidest järeldada, et käesolevaks ajaks ei ole vangistus oma eesmärki täitnud. Ta ei ole siiani teadvustanud enda kuritegeliku käitumise põhjusi ega näe enda süüd toimepandud kuritegudes. Selle tulemusena jättis pooleli ka sotsiaalprogrammi, mis oli mõeldud seksuaalkurjategijatele ehk mille läbimine tema puhul oleks olnud vältimatult vajalik. Kui isik ei tunnista oma süüd, siis ei ole võimalik ka oma tegudest õigeid järeldusi teha ja enda käitumist ning hoiakuid muuta. Sellest tulenevalt on ka risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. Materjalide kohaselt ei ole R. Allas käesolevaks ajaks läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, kuid tema täitmiskava kohaselt on mitmete programmide läbimine ette nähtud 2011.a lõppu ja 2012 algusesse. Seega on ka sellest vaatenurgas tema ETV käesoleval ajal ennatlik. Seda, et karistus oma eesmärki täitnud ei ole, tõestavad ka 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Elutingimused ja tagajärjed ennetähtaegse vabastamise korral: ETV puhul on väga oluliseks nõudeks edukas resotsialiseerumine, mis peaks vähendama kuriteo toimepanemise riski ning ühtlasi peab vangistatu vastama KarS §-s 75 sätestatud nõuetele, et oleks võimalik teostada kriminaalhooldust. R. Allas nendele nõuetele ei vasta, kuna tal puudub kindel elukoht. R. Allasel puudub kindel töökoht ja töö leidmise väljavaated tema puhul ei ole suured arvestades tema varasemat töökogemust ja käesoleval ajal valitsevaid majandusolusid. Samas on töökoha olemasolu ja seega ka kindla sissetuleku saamine tema puhul äärmiselt oluline, kuna see võiks vähendada oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. R. Allasel puudub ka kindel ja toetav tugi lähedaste isikute näol, mis samuti on oluliseks abiks edukaks resotsialiseerumiseks ja kes suudaks teda nii moraalselt kui ka majanduslikult aidata. Seega ei ole

vangistatud eduka resotsialiseerumise väljavaated head ja seega on oht uue kuriteo sooritamiseks kõrge.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning tutvunud prokuröri arvamusega leiab, et Ranno Allase tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalse alusena puudub Ranno Allasel eelkõige elukoht, kus tema üle käitumiskontrolli teostada. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on katseajal täitmiseks kohustuslikud, kuid elukoha puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik määrata elukohta, kus käitumiskontrolli teostada. Ka puudub Ranno Allasel sotsiaalne toetav võrgustik. Ranno Allas loodab elukohta saada kriminaalkorras korduvalt karistatud endise kuriteokaaslase juures. See asjaolu suurendab uute kuritegude riski ja võib teda kiiresti tagasi viia kuritegelikule teele. Ka puudub Ranno Allasel sissetulekuallikas. Tal on küll sääste, kuid elukohaga seotud kulud ja sissetulekute puudumine võivad tekitada varsti probleeme. Ranno Allas on varem korduvalt karistatud isik. Karistuse kandmise ajal ei ole ta läbinud sotsiaalprogrammi ja ta on korduvalt rikkunud vangla distsipliini. Seega ka kinnipeetava isik ei ole valmis resotsialiseeruma ja vabaduses õiguskuulekalt käituma. Ennetähtaegse tingimisi vabastamise korral on suur tõenäosus, et ta elu- ja töökoha puudumise tõttu satub raskesse olukorda ning kaasa tuua raskeid tagajärgi. Karistuse lõpuni kandmisel on tal võimalus elukohta taotleda viimase elukoha järgsest kohalikust omavalitsusest.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.