1-11-5415
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2011 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-5415 (11260100182)
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. augusti 2011 otsus lühimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava
J.M
ja
tema
kaitsja
vandeadvokaat Neeme Leoki apellatsioonid
Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:
Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 26.08.2011 otsusega mõisteti J.M lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistati J.M kohtusaalis ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja alguseks 26.08.2011. Maakohus arutas lühimenetluses J.M-ile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt, 08.01.2011 kella 20.40 paiku XXX asuvast kaupluses Maxima XX üritas varastada võõra vara omastamise eesmärgil ühe paari meeste poolsaapaid väärtusega 15,91 eurot, pani poolsaapad kaupluses jalga ja läbis kassaliini poolsaabaste eest maksmata, kuid vargus jäi süüdlase tahtest lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, pani J.M toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtus tunnistas J.M ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Maakohus asus seisukohale, et tunnistajate M.T. ja M.T. ütlustega on tõendatud, et J.M proovis kaupluses Maxima jalga saapaid, millised ta jättis jalga ning läbis kassaliini nende eest maksmata. Eeltoodud ütlused kattuvad tunnistaja V.A. ütlustega, mille kohaselt peatas ta J.M pärast kassaliini läbimist ja J.M oli nõus jalas olevate saabaste eest maksma. Tegu jäi lõpule viimata, kaup tagastati. Eeltoodu tõendid kinnitavad J.M süüdistust KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi – võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise katses, isiku poolt, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kõik kriminaalasja kohtulikul uurimisel kogutud tõendid on lubatavad, süüdistatava ja tunnistajate antud ütlused haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. Ülaltoodu põhjal on leidnud täielikku tõendamist J.M poolt kuriteo toimepanemine KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. J.M on varem kriminaalkorras karistatud neli korda varavastaste kuritegude eest, seega on ta vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Kuna J.M puudub töö, ei ole rahalist karistust määrata otstarbekas. -2 -
Maakohus leidis, et arvestades karistuse eesmärke ja isiku eelnevate karistuste hulka ning asjaolu, et süüdistatav pani talle süüks arvatava kuriteo toime katseajal, tuleb ja on ainuvõimalik mõista talle toimepandud kuriteo eest reaalne vangistus. Maakohus asus seisukohale, et vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest J.M pani kuriteo toime katseajal, teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on mõistnud J.M-ile karistuse, mis on täielikus vastavuses tema teosüüga ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Apellant ei nimeta olulisi asjaolusid, mis tingiksid karistuse kergendamise KarS § 57 järgi. J.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud kergemad karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J.M pani katseajal toime uue kuriteo Maakohus on mõistnud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral ning põhjendanud miks ei ole võimalik J.M-ile mõista rahalist karistust. Apellatsioonis nimetatud asjaolud õpingute jätkamine ning XXXX õppimine ei saa olla põhjuseks, mis tingiks J.M-ile mõistetud karistuse kergendamist või mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
-4 -
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.