Kohtulahend

Süüdistus Priit Pikk ́a süüdistatakse selles, et tema 27.10.2010 kella 17:00 ajal prõmmis Tallinnas Lastekodu 46 asuva kohviku Rändur tööruumi varuväljapääsu ust ja seejärel, kui kohvikus töötanud TH avas seestpoolt ukse, lõi Priit Pikk oma endisele töökaaslasele TH ́le rusikaga näkku, tekitades TH ́le füüsilist valu ja ninaluumurru. Oma tegevusega pani Priit Pikk tahtlikult toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise, löömise, tervise kahjustamise ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kohtu seisukoht Priit Pikk ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses, eitades TH löömist. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt läks ta 27.10.2010.a. Tallinna bussijaamas asuva „Ränduri“ kohviku juurde, et kohtuda kohvikus töötava B-nimelise tütarlapsega. Olles eelnevalt helistanud kohviku lauatelefonile ja arvates, et telefonile vastas B, öelnud naljatamisi, et kaup tuli, jäi ta tagaukse juurde ootama. Kuna uks avaneb väljapoole ja käib väga raskelt ning eeldades, et ukse avab naisterahvas, võttis ta ukse lingist kinni ja tõmbas ust enda poole. Uks liikus suure kiirusega tema poole ja et mitte uksega pihta saada, lõi selle käega ja jalaga tagasi. Seejärel kuulis karjatust ja pudelite klirinat. Ta avas uuesti ukse ja nägi ukse taga THt, kes karjus ta peale: „Sa veel maksad selle eest, kutsun politsei ja saad selle eest karistada!“. Edasi tõusis TH püsti ja lükkas teda uksest välja. Ta võttis kannatanul rinnust kinni, et mitte kukkuda. THl oli nina verine, ilmselt oli uksega pihta saanud. Seejärel tuli ruumi turvamees, kellele sai selgitatud, mis juhtus ja turvamees käskis mõlemal turvaruumi kaasa tulla. Turvatöötaja uuris, kas asi klaaritakse omavahel ära või peab ta politsei kutsuma. Kannatanu soovis politsei kutsumist.

Kannatanu TH ütlused on süüdistatava ütlustest erinevad. Kannatanu töötas kohvikus „Rändur“ klienditeenindajana ja läks 27.10.2010.a. kella viie ajal kohviku taharuumi, sest teise töötaja VU sõnul oli keegi helistanud ja teatanud kauba toomisest. Ta avas tagaukse, kuid mingit kaubatoojat ei olnud, ukse taga seisis Priit Pikk. Süüdistatav sisenes ruumi, võttis tal kahe käega kaelusest kinnija nende vahel tekkis rüselus. P.Pikk lõi teda parema käe rusikaga nina pihta. Ninast hakkas verd jooksma. Süüdistatav sõimas kannatanut, et tema pärast kaotas ta oma töökoha. Kannatanu pöördus arsti poole ja tal tuvastati ninaluu murd. Seega on süüdistatava ja kannatanu ütluste puhul tegemist kardinaalselt vastuoluliste ütlustega TH tervisekahjustuse tekkimise osas. Kohtus kuulati üle küll tunnistaja VU, kuid tema ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta on erinevad kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtuistungil tunnistaja ütles, et kuuldes tagaruumist müra, läks vaatama, mis seal toimub ja nägi kedagi kinni hoidmas Taivo kraest ning T lükkamas seda inimest endast eemale. Ta ei näinud, et T oleks rusikaga löödud. Seevastu kohtueelses menetluses on VU öelnud, et nägi TH löömist. Tunnistaja on erinevatel menetlusstaadiumitel antud ütluste erinevuste kohta andnud kahesuguseid põhjendusi, mistõttu ei ole need kohtu jaoks usaldusväärsed. Algul väitis, et ei olevat saanud uurija küsimusest aru, kuna ülekuulamine toimunud eesti keeles ilma tõlgi osavõtuta. Ometigi kirjutas ta omakäeliselt protokolli lõppu, et protokollis kirjapandu vastab tõele ja kinnitas seda oma allkirjaga. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et ta saab põhimõtteliselt aru, mida eesti keeles räägitakse ning ei nõudnud tõlki ülekuulamise juurde ja teab ka, mida tähendab eesti keeles sõna „lõi“. Kohtu küsimusele, kui talle ülekuulamisprotokoll eesti keeles ette loeti, kas ta sai siis aru, mis protokollis kirjas on, vastas tunnistaja jaatavalt. Seega on tema põhjendus löömise nägemise kohta antud ütluste erinevuste kohta ebaselge. Kord ütles, et ei saanud uurija küsimusest aru, siis aga kinnitas, et saab eesti keelest aru küll ja sai aru ka tema protokolli kirjutatud tekstist ning et rääkis uurijale seda, mida nägi. Mõistes, et selline vastuoluline põhjendus ei kõla kohtu jaoks usutavalt, teatas VU hoopiski, et tunnistas löömise nägemist sellepärast, et ei tahtnud, tekitada probleeme T. Kohus leiab, et kuna tunnistaja VU ütlused TH löömise mittenägemise kohta on vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ta kinnitass, et nägi löömist ja ütluste erinevusi ta arusaadavalt, üheselt ja usutavalt põhjendada ei suutnud, on tema ütlused ebausaldusväärsed ja kohus ei saa nendele kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tunnistaja ütluste väljajätmisest tulenevalt on tegemist olukorraga, kus süüdistatava ja kannatanu konfliktil puuduvad pealtnägijad ja tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga. Kriminaalmenetluse ühe põhiprintsiibi kohaselt tuleb ütluste vastuolulisuse puhul tekkinud kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tõlgendada süüdistava kasuks. Kuid Riigikohus on ka selgitanud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Seega tuleb kohtul kontrollida ja anda hinnang, kumma ütlused on usaldusväärsemad, hinnates ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk siis seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-74-05). Vaidlust ei ole selles, et 27.10.2010.a. kella viie ajal Priit Pikk kohviku „Rändur“ tagaukse juures seisis ja hiljem ka tagaruumi sisenes. Vaidlust ei ole ka selles, et TH sai kohviku tagaruumis nina pihta ja tal nina verine oli ning hiljem meditsiiniasutuses temal ninaluu murd tuvastati. Seda tõendab patsiendikaart. Vaidlus on aga selles, kuidas kannatanu ninaluu murru sai. Kannatanu ise väidab, et vigastus tekkis Priit Pika poolt rusikaga vastu nina antud löögist. Süüdistatav aga löömist eitab, arvates, et kannatanu sai vastu nina uksega, kui ta ukse väljapoolt jõuliselt tagasi kinni lükkas. Hinnates kannatanu ja süüdistatava ütlusi, leidis kohus, et usaldusväärsemad on kannatanu ütlused. Süüdistatava ütlused ukse avamise, selle tagasi kinnilöömise ja uksega kannatanule

ninaluu murru tekitamise asjaolude kohta ei ole eluliselt usutavad ning ütlustes on ka vastuolusid. P.Pikk on andnud ristküsitluse käigus erinevaid ütlusi selle kohta, keda ta arvas ukse seestpoolt avavat. Esmasküsitluses vastas ta kaitsjale, et eeldas, et riivi avab naisterahvas. Teisesküsitluses aga vastas prokuröri küsimusele „Miks lükkasite ust tagasi jõuga, kui arvasite, et ukse taga on teile lähedane naisterahvas?“, et „Ma arvasin, et ukse taga ei saa olla naisterahvas, sest naisel oleks olnud probleeme selle ukse avamisega“. Seega on süüdistatav ühe ja sama asjaolu kohta rääkinud erinevat juttu. Juba see tekitab kohtus kahtluse tema ütluste usaldusväärsuses. Olenemata sellest, keda ta arvas tulevat ust avama, ei ole ka kogu järgnev süüdistatava poolt antud juhtunu kirjeldus eluliselt usutav. Kui ta arvas, et ust tuleb avama meesterahvas ja kohviku endise töötajana teades, et tagumine uks käib väga raskelt, et ust tuleb jõuga ja hooga seestpoolt lükata, ei ole usutav, et ta jäi seisma just selle ukse poole taha, mis avaneb. Nimelt koosneb tagumine uks kahest uksest, millest avatakse vaid üht. Seda enam, et uks asub hoone Odra tänava poolses osas, mitte kaugel uksest on tiheda liiklusega sõidutee ja seistes trepil hooga avaneva uksepoole taga, on oht saada uksega pihta ja kukkuda sõiduteele. On igati mõistlik ja loomulik, et sellistel puhkudel seistakse ukse avamist oodates ukse kõrval, mitte selle taga. Nagu juba eelnevalt märgitud, oli uksel ka teine pool, mida kunagi ei avatud ja trepp ulatus ka selle uksepoole ette, nii et ruumi avanevast uksest veidi eemal seista oli. Seega ei ole usutav P.Pika väide, et ta kartis uksega vastu vahtimist saada ja lõi sellepärast ukse hooga kinni tagasi. Sellisel juhul pidi ta seisma avaneva ukse taga, mis aga eelnevalt käsitletuna ei ole usustav, sest vaevalt ta soovis uksega pihta saada ja trepilt kukkuda. Johtuvalt tema teisest versioonist, kus ta eeldas, et ust tuleb avama naisterahvas (oli ta ju tema teada just B telefonis rääkinud), on usutav, et ta võis seista lahtikäiva ukse poole taga ja ukselingist kinni hoida, et ust enda poole tõmmates aidata tütarlapsel seda avada. Sellisel juhul sai ta ise reguleerida ukse avamise kiirust ja hoogu ning vältida seega uksega pihta saamist. Süüdistatava ütlustest tulenevalt ta tõmbaski avanevat ust enda poole. Seda, kes tegelikult ukse seestpoolt avas, nägi ta alles siis, kui oli ukse kinni löönud ja selle ise taas väljastpoolt avanud. Seega enne kinnilöömist ei teadnud ta, et ukse taga seespool oli TH ja nagu ta ise ühe versioonina väitis, eeldas, et seal on naisterahvas. Sellest tulenevalt ei ole ka selle versiooni puhul tema poolt ukse kinnilöömine eluliselt usutav, sest siis võinuks ju viga saada tema sõbranna B, kelle juurde ta tegelikult tuli. Vaevalt P.Pikk soovis tütarlapsele haiget teha. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatava versioon sellest, et ta lükkas avanevat ust jõuliselt kinni tagasi ja et kannatanu võis uksega nina pihta saada, on ebatõenäoline. Kannatanu ütlustes sellist asjaolu üldse ei mainita. Kannatanu ütluste kohaselt tegi ta ukse lahti ja P.Pikk tuli ruumi sisse. Ka väljaspoolt kinnilöödava uksega ruumis seisva kannatanu nina tabamine ei ole eluliselt usutav. Seestpoolt ukse lahtilükanud isik tõmbab end instinktiivselt tagasi uksest eemale, kui näeb, et ust lükatakse hooga väljastpoolt kinni tagasi. Nina pihta saamise versiooni usutavuse seab kahtluse alla ka süüdistatava enda ütlus kohtus (prokuröri küsimusele vastates), et kui ta ukse tagasi kinni lõi, siis ei läinud see päris kinni vaid mingi vahe jäi. Kui T.H oli ruumis sees, olgugi et ukse läheduses ja uks ei sulgunud P.Pika löögist täielikult, ei saanud sel juhul uks kuidagi ulatuda kannatanu ninani. Järelikult välistavad süüdistatava enda ütlused tema poolt püstitatud versiooni, et kannatanu nina sai vigastuse uksega löögist. Veel välistab kannatanu ninavigastuse tekitamise uksega pihtasaamine see asjaolu, et sellisel juhul oleks kannatanu käitumine olnud hoopis teistsugune, kui seda kirjeldas süüdistatav. Nimelt väitis P.Pikk, et kui ta oli tagaruumi sisse astunud, hakkas kannatanu teda kohe uksest välja lükkama. Teatavasti on vastu nina saadud löök küllaltki valus. Kuna T.H tuvastati meditsiiniasutuses ninaluumurd, pidi löök olema üpriski tugev. Pärast sellist tugevat lööki hoiab inimene esimese reaktsioonina valu tõttu ninast kinni, samuti püüab verd ära pühkida. Seega tegeleb iseendaga ja vigastusega, mitte aga ei hakka koheselt teist inimest uksest välja lükkama, endal veri ninast voolamas.

Kohtus kuulati tunnistajana üle turvatöötaja Stanislav Majevski, kelle kutsus kohviku tagaruumi Vera U . Tunnistaja ütluste kohaselt oli helistaja hüsteeriline, ütles et TH on verine, teda on rünnatud. Kuigi Vera U ütlusi kohus ei arvestanud tõendina, siis Stanislav Majevski ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Vaatamata sellele, et ta ise vahetult T.H ja P.Pika konflikti ei näinud, saab tema ütlusi arvestada tõendina KrMS § 66 lg 21 p. 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, kui tunnistaja ütluse sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. S.M ütluste kohaselt oli V.U talle helistamise ajal hüsteeriline, mis annab tunnistust sellest, et ta oli veel tajutu mõju all. V.U ütles telefoni teel S.M , et T.H rünnati. Puudub igasugune alus arvata, et turvatöötajat välja kutsudes ta valetas ning ei ole usutav, et V.U turvatöötajale helistades ründaja all pidas silmas tagaruumi välisust. Teisi isikuid peale P.Pika ja T. H kohviku tagaruumis ei olnud. Seega ka S.M ütlused tõendavad, et P.Pikk ründas T.H ja selle ründe tagajärjeks oli T.H ninaluumurd. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et kui inimesed seisavad teineteise suhtes näoga vastamisi, on praktiliselt võimatu lüüa parema käega vastaspoole paremale nina poolele. Kuna kannatanu sõnul aga just nii teda löödi, siis järelikult kaitsja arvates ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Kohus leiab, et välistatud ei ole ka parema käe rusikaga teise isiku nina paremale küljele löömine, kõik sõltub isikute asenditest, kehahoiakutest, liigutustest. Ega siis kannatanu ei seisnud liikumatult ühe koha peal. Ta ju ütles kohtus, et sai löögi samal momendil, kui oli liikumas vasakule poole ja ka tema pea oli vasakule poole viltu löögi hetkel. Seega oli täiesti võimalik, et P.Pika poolt parema käe rusikaga antud löök tabas T.H nina just paremale ninapoolele. Arvestades kõiki ülaltoodud asjaolusid, märgib kohus kokkuvõtvalt, et kannatanu ütlused on usutavad ja veenvad, mida aga ei saa öelda süüdistatava ütluste kohta. Viimaseid peab kohus eluliselt mitteusutavateks, ennastõigustavateks ja suunatuteks vabaneda süüdistusest. Süüdistatava poolt TH suhtes toimepandud tegu vastab KarS § 121 kuriteo objektiivsele koosseisule. Tegemist on löömisega, mille tagajärjel tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervise kahjustus ninaluumurru näol. Subjektiivsetelt tunnustelt pani P.Pikk löömise toime kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Löömine oli eesmärgipärane tegu. Tõendeid ei ole küll selle kohta, et tema eesmärgiks oli just ninaluumurru tekitamine kannatanule, aga see ei ole antud juhul oluline. Ka ainuüksi löömine moodustab KarS § 121 koosseisupärane teo. Süüdistuses on märgitud, et P.Pikk algul prõmmis kohviku „Rändur“ tööruumi varuväljapääsu ust. Selline asjaolu ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kuigi see süüdistuse tõendatuse ja kuriteo kvalifikatsiooni seisukohast midagi ei muuda, ei saa sellist tegevust P.Pikale omistada. Tsiviilhagi Kannatanu on kriminaalasjas kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi süüdistatava vastu moraalse kahju nõudega summas 3000 krooni (191,74 eurot). Põhjendas ta tsiviilhagi selliselt, et ninaluumurrust tingituna oli tal nina kaks päeva paistes ja ka silmaalused läksid siniseks. Sel põhjusel ei käinud ta kaks päeva tööl, et kliente mitte ära hirmutada. Nina valutas umbes kuu aega ja nina jäigi löögi tagajärjel natuke viltu. VÕS § 128 lg 1 sätestab kahju liigid ja nendeks on varaline ja mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

VÕS § 1043 alusel peab õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanu kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p. 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustusega. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et T.H tekitas ninaluumurru P.Pikk. Tegu oli õigusvastane, kuna vigastus tekitati tahtliku löömisega. Seega oli kannatanu õigustatud nõudma moraalset kahju P.Pikalt. Kannatanu põhjendas moraalse kahju nõuet ja kohus leiab, et nõue on põhjendatud. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust, kannatanu „valu suurust“. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud nõue ei ole suur, arvestades seda, et tal nina valutas kuu aega ja nina jäigi natuke viltu. Kohus määrab moraalse kahju suuruseks 191 eurot. Karistamine Kars § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. KarS § 121 sanktsioon näeb karistuse liikidena ette rahalise karistuse ja vangistuse. Kohus leiab, et kuriteo tehiolud ja süüdlase isik võimaldavad mõista Priit Pikale kergemaliigilise karistuse. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu kohus leiab, et eelnevalt kriminaalkorras karistamata isiku suhtes ei ole vajalik koheselt kohaldada rangemaliigilist karistust. P.Pikk töötab, seega on tal ka võimalus rahalist karistust tasuda. Rahalise karistuse suuruse määramisel arvestab kohus, et tegemist oli vaid ühe rusikalöögiga. See küll vähendab tema süüd, kuid löögi tagajärjel tekkis vigastus, mis ei olnud niisama punetus, turse või verevalum, vaid ninaluumurd. See näitab, et löök oli väga tugev ja muudab süüdistatava süü jällegi suuremaks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et sellise teo eest võib rahaline karistus jääda KarS §-s 44 lõikes 1 sätestatud päevamäära raamide ((30 kuni 500) keskmistesse piiridesse. Ei tuvastatud kohtus ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis oleksid mõjutanud süü suurust ja võimaldanud mõista päevamäära raamide keskmisest määrast oluliselt väiksema või suurema karistuse.

Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311-313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.