Kohtulahend

Kinnipidamisasutusest R.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav töötab alates 08.06.2011 Viru Vanglas majandustöödel koristajana ja alates 23.05.2011 paikneb avavangla osakonnas. Vabanedes asub elama õe ja õemehe juurde aadressile xxx. Isikul on omandatud põhiharidus. Soomes on läbinud elektritöö kursused. On xxx taludes töötanud u 3 aastat, sellest 1,5 a ametliku töölepinguga. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Võlanõudeid on summas 2982,87 eurot. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel. Omane sõpradega alkoholi tarvitamine ning süütegude tegemine alkoholijoobes. Alkoholi pruukis tihti ja suurtes kogustes. Isik kaotab alkoholijoobes kergelt enesevaltsuse ning on impulsiivne ja on kasutanud vägivalda. Käitumisprobleemid on esinenud peamiselt alkoholijoobes. Kinnipeetav on ohtlik ühiskonnas avalikkusele üldiselt. Oht seisneb alkoholijoobes vägivaldses käitumises ning mootorsõiduki juhtimises. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuna kinnipeetav vabaneb vanglast 23.05.2012 ning olles kriminaalhooldusele allutatud, on suurem kontroll kinnipeetava käitumise üle. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanedes võimalus elama asuda õe ja tema elukaaslase juurde xxx aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga, mis kuulub Lxxx Rxxx. Korteri omanik on nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud korterisse. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudu. Pere sissetulekuks on kinnipeetava õe töötuabiraha, tema elukaaslase töötasu üle 400 euro ja lasteraha 95 eurot. Paari hinnangul on nende majanduslik olukord rahuldav, et suudaksid ka R.R-i üleval pidada. R.R-i käitumist vabaduses võivad mõjutada: alkoholijoobes väärtegude ja kuritegude toimepanemine. Kinnipeetav ei näe joobnuna ette oma tegudega kaasneda võivaid tagajärgi, isik läheb kaasa kambavaimuga, et mitte sõprade ees lolliks jääda. R.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. Isikul on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Prokurör kirjalikult toetab R.R-i ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et R.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. R.R-i on varasemalt 2 korral karistatud kehalise väärkohtlemise eest, esimesel korral rahalise karistusega, mis on asendatud vangistusega, teisel korral tingimusliku karistusega. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-4) on näha, et R.R-i on 8 korral karistatud väärteokorras, nendest 4 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 2 korralavaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus R.R-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2(3)

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et R.R vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab alates 08.06.2011 Viru Vanglas majandustöödel koristajana. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Taavi krautile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. R.R on isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 12.06.2012. Vabanedes on R.R kindel elukoht õe juures aadressil xxx. Vabanedes ei ole R.R kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Pere sissetulekuks on kinnipeetava õe töötuabiraha ja tema elukaaslase töötasu üle 400 euro ja lasteraha 95 eurot. Pere hindab oma majandusliku olukorda rahuldavaks, et suudaksid ka R.R-i üleval pidada. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades R.R-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (kõik kuriteod toime pandud alkoholijoobes, kahel esimesel korral karistatud väärkohtlemise eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani uue kuriteo toime. Seega kriminaalhooldus ei osuta R.R-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja töö juhutöödel, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded 2982,87 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.R-i temale Pärnu Maakohtu 31.01.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 08.11.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.