Kriminaalasi nr 1-11-10092
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 20.oktoober 2011.a Tartu koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-10092 kohtueelses menetluses 11260103901
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Kaija Sõster
Tõlk Kriminaalasi
Anna Jänes L.K süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Süüdistatav ja kaitsja
L.K elukoht XXXX XX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja Heiki Kuningas riigi õigusabi osutamise korras
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada L.K KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata L.K eelvangistuses 06.-07.09.2011 viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.K-le karistuseks mõistetud 5 kuud 28 päeva vangistust 356 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 356 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta jooksul.
KarS § 69 lg 4 alusel on L.K üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. L.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse L.K esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.K-lt riigituludesse menetluskuludena: • 38 eurot 35 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 45; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 19 eurot 18 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),
•
417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-10092, menetluskulu 20.10.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-10092, menetluskulu 20.10.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-10092, menetluskulu 20.10.2011.a kohtuotsuse alusel“. Kui süüdimõistetu ei ole menetluskulusid täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3). Advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) 20.10.2011.a kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 19 eurot 18 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Heiki Kuningas süüdistatav L.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,
maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,21,2).
KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas).
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kokkuleppes kajastatud süüdistus ja karistus ning tsiviilhagi ja konfiskeerimine L.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, - 10.08.2010 kella 10.10 paiku üritas Tartus Võru 170 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Aardla Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta lõkkevorsti väärtusega 21.90 krooni (1.40 eurot), kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; - 08.02.2011 kella 18.47 paiku üritas Tartus Rebase 10 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Tartu Rebase Hüpermarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kahte 0,7-liitrist pudelit viina Laua viin väärtusega a ́ 6.97 eurot, koguväärtusega 13.94 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; - 06.09.2011 kella 15.20 paiku üritas Tartus Anne 57 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte DVD-filmi Shanghai Noon väärtusega 4.41 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.
Sellega pani L.K toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.K-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.K eelvangistuses viibitud aeg 06-07.09.2011, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada L.K-le mõistetud 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 356 (kolmsada viiskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. L.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub.
Kohtu seisukoht
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev ja tal tuleb kanda menetluskulud. Kuna kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, millistel oleks kohtul alust jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, siis alust menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks ei ole. Kuna L.K tegeleb ehitustöödega, hetkel on käsil tükitööna fassaaditööd ning toimikus andmeid tema töövõimetuse kohta ei ole, siis alust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks ei ole. Heli Sillaots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.