Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-7764 (kohtueelses menetluses nr 11260101783)
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
A.A. süüdistus KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Raul Heido
Süüdistatav
A.A.
§
-
lg
1,
järgi
elukoht: XXXXXX XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel
Alaealise esindaja
Meelis Vinni
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.A. KarS § 121 ja § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.05.2011. a, so 2 päeva, A.A. poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.A. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud
kontrollnõudeid:
I Kokkuleppe sisu A.A. süüdistatakse selles, et tema 03.05.2011. a kella 10.15 paiku Tartumaal Mäksa vallas asuva Kaagvere erikooli õues üritas oma käes oleva kiviga lüüa Kaagvere Erikooli direktorit S.H. näkku, kuid kuritegu jäi lõpule viimata järelevalvetöötaja J.L. sekkumise tõttu, kes võttis A.A. käest löömise hetkel kinni. Sellega pani A.A. toime KarS § § 25 lg 1, 2 - 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise katse. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1,2 -121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav A.A. karistuseks 30 päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.A. eelvangistuses viibitud aeg 03.04.05.2011. a so 2 päeva ja karistuseks mõista 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui A.A. 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.A. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.A. süüdi tunnistada KarS § 121 ja 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57,53 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).
Kohus leiab, et alaealise A.A. menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb vastavalt KrMS §-le 188 panna tema emale Maia Vinnile. Alaealisel endal puuduvad sissetulekud, ta on 80% töövõimetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Meelis Vinni sõnul tema sissetulekuks on töötu abiraha, Maia Vinni on 70% ulatuses töövõimetu, samuti on puue määratud Alice vennale. Peres on kolm last, sissetulek on kokku ca 400 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Maia Vinnile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib Maia Vinnile samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.