Kohtulahend

Süüdistatav I.M end talle inkrimineeritud kurteos süüdi ei tunnista, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Süüdistatav Andrei Antonov tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi osaliselt ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsjad on seisukohal, et I.M-ile ja Antonovile esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendamata, kuid süüdistatavate nõusolekul võimalik kriminaalasja arutada lühimenetluse vormis. Süüdistatavad ei taotle enda ülekuulamist, jäävad kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav I.M jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. 2010 a. suve ühel hilisõhtul helistas talle Andrei Antonov ja palus aidata transpordiga, et toimetada Andrei ja veel mõned inimesed Aegviitu. Isikud, peale Andrei, olid täiesti võõrad ja pidid olema välismaalt. Nad kõik istusid tema autosse ja kaasas oli palju spreivärve nii kottides kui ka karpides. Mõistis, et sõidetakse Aegviitu ronge värvima. Auto parkis raudteest eemale ja koos mindi perroonile. Nad hakkasid vaguneid värvima, tema värvimisest osa ei võtnud. Ta jäi perrooni lõppu valvama, et inimeste tulekul annaks märku. Värvimise ajal sõitis jalgrattal perrooni juurde üks mees ja nägi poiste tegevust. Andrei ja teised nägid ka jalgratturit aga temast välja ei teinud. Ta jooksis auto juurde ja mõne hetke pärast jooksid sinna ka teised. Kohe hakati Tallinna poole sõitma ja nägi, et kohalikud ajasid autot taga ning kirjutasid autonumbri üles. Autos arutati, mida teha värvipurkidega ja otsustati need autosse jätta. Lasnamäel Andrei koos viimase tuttavatega väljusid autost ja võeti kaasa ka värvipurgid. Ta pole vaguneid värvinud ja teadis milleks Aegviitu sõideti. Ta osutas lihtsalt transporditeenust. Tema kodust leitud värvipurgid olid väga vanad ja hoidis kodus neid lihtsalt mälestuseks. Süüdistatav Andrei Antonov jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Ta tegeleb grafitikunstiga ja suhtleb selliste inimestega. Bogdanit tunneb kui tuttavat, kes elab tema lähedal. Perekonnanime ei tea. Ta jalutas suvel vanalinnas ja nägi kolme noormeest, kes omavahel rääkisid vene keeles ja käes olid grafiti joonistused. Ta läks nende juurde ja hakkas vestlema. Nad tutvustasid end Iirimaal elavate venelastena. Nad olid huvitatud grafiti tegemisest Aegviidus kui rongidele grafiti värvimise kohta, mida pidi teadma terve Euroopa. Ta kutsus nad enda elukohta ja teel kohtus ka Bogdaniga, kes tuli ka tema juurde. Välismaalastel olid värvid kaasas. Bogdani autoga pidid kohale sõitma ja välismaalased tasuma bensiinikulu. Ta loogiliselt järeldas, et rong jääb ööseks Aegviitu. Kohal olles, Bogdan parkis auto raudtee lähedale ja iirlased hakkasid rongi värvima. Ta samuti värvis vaguneid, vaid ühe väikese osa. Kujundeid valisid iirlased. Värviti seni, kuni neile sattusid peale kohalikud mehed. Nad jooksid auto juurde ja sõideti Tallinna. Kesklinnas iirlased lahkusid autost ja mingeid kontaktandmeid tal ei ole. Ta saab aru vastutusest, kuid tol korral ei tajunud seda. Ta ei arvanud, et sellise asja eest kedagi karistatakse. Tunnistaja AS Elektriraudtee esindaja TL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlus-test nähtub, et töötab AS-s Elektriraudtee ja 24.07.2010 a. öösel Aegviidu jaamas kolm vagunit kaeti grafiti taoliste joonistustega. Videolindilt oli näha, et rongi juurde tulid 4 isikut. Kokku te-kitati firmale kahju summas 101231.80 krooni ehk 6469.89 eurot ning taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Kannatanu Elektriraudtee AS volitatud esindaja JP kinnitab firma tsiviilhagi nõuet summas 6469. 89 eurot ja taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Tunnistaja RP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2010 a. juuli lõ-pus ühel ööl ta sõitis jalgrattaga Aegviidus ja jaama poolt tuli värvi lõhna, arvas, et soditakse vagunit. Nägi ühe rongi juures 5-6 meest ning nad sodisid värviga vaguneid. Kaks sõpra tulid te-maga kaasa ja värvijad nägid ka neid. Tekkis hasart nende auto leida ja tuvastati auto, mille num-ber fikseeriti ja edastati politseile. Tunnistaja JL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad Pibre poolt antud ütlustega. Lisab, et sõidukiks oli VW Passat rohelist värvi. reg. nr. oli XXX. Tunnistaja TM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad Lass poolt antud ütlustega ja kinnitab sõiduki marki ning reg. numbrit. Süüdistatav I.M eitas oma süüd süüteo toimepanemisel ja Antonov tunnistas oma süüd osaliselt, kohus tuvastas nende süü on peale nende, kannatanu esindaja ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist Elektriraudtee AS avalduse ja foto-

dega, tunnistaja Lass poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabeliga, I.M-i kasutuses oleva sõiduki ja korteri läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga, I.M-i mobiiltelefoni vaatlusprotokolli ja fotodega, Antonovi elukohas toimunud läbiotsimise protokolli ja fototabeliga, jälitusprotokolliga, tsiviilhagi nõude ja lisatud materjalidega / t.l. 3 – 6, 12 – 14, 24 – 30, 42 – 54, 55 – 64, 77 – 84, 108 – 121, 122 – 124, 140 – 148 /. KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava I.M-i enda mitte süüditunnistamine ja Antonovi osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus. I.M eitas vagunite värvimist ja seda fakti kinnitas ka Antonov, muid tõendeid selle fakti ümberlükkamiseks pole kogutud ja seetõttu ei saa süüdistada I.M vagunite värvimises spray värvidega. Kindlaks on tehtud asjaolu, et I.M, tema kasutuses oleva sõidukiga toimetas kaasosalised Aegviitu ja seda fakti kinnitavad nii Antonov kui ka tunnistajate poolt antud ütlused. Kuigi I.M end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on tema süü süüteo toimepanemise kaasaaitajana leidnud tõendamist eelkõige tema enda ütluste alusel, kinnitades tema kasutuses oleva sõidukiga isikute vedu Aegviitu ja teadis nende eesmärki rongi värvimises. Kohus tuleb järeldusele, et I.M-i poolt toimepandu kuulub ümber kvalifitseerimisele KarS § 203 - § 22 lg. 3 järgi. Samuti kohus peab selgitama seda, et Andrei Antonovi väitel ta värvis ainult natuke vagunit, kuid kohtu hinnangul ei saa mõõta igaühe panust kuriteo toimepanemisse. Vaguneid värviti omavahel olnud kooskõlastuse alusel ja ühise eesmärgina. Initsiatiivi Aegviitu sõitmiseks esitas Antonov, kutsudes välismaalased enda elukohta, kuhu kutsus ka I.M-i ja ühise plaani kohaselt sõideti Aegviitu, kus pandi toime süüdistuses nimetatud süütegu. Seega Antonovi poolt toimepandud süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks oli tegevus s.o. saanud tuttavaks kolme isikuga, kutsus viimased enda elukohta, kuhu tema kutsel tuli ka I.M. Lepiti kokku sõita Aegviitu, kus ülalnimetatud isikud värvisid spray värvidega Aegviidus ööseks seisma jäänud elektrirongi vaguneid. Samuti tuvastatud Antonovil tahtlus s.o. Tallinnas kokkulepitu alusel tahtmine I.M-i poolt juhitud sõidukiga sõita Aegviitu ja realiseerida teoks Tallinnas otsustatu s.o. värvida elektrirongi vagunid. AS Elektriraudtee poolt esitatud hagiavalduse kohaselt tekitati firmale kahju summas 101231.80 krooni. Hagi seisneb selles, et kolme vaguni ühe külje puhastamine spreivärvist on 6191.80 krooni ja kahe vaguni ühe külje värvimine maksab koos käibemaksuga 95040 krooni. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud, sest selle alusel alustati kriminaalasja menetlust KarS § 203 järgi kolme tundmatu isiku suhtes Põhja prefektuuri 16.11.2010 a. kriminaalasja eraldamise määrusega. Selle menetluse aluseks olid Antonovi ja I.M-i, samuti tunnistajate poolt antud ütlused selles, et tuvastamata isikud värvisid koos Antonoviga Aegviidus asuvaid vaguneid. Kohtuistungil kaitsjad tõdesid, et süüdistatavate teoga pole toime pandud nimetatud süütegu, sest tekitatud kahju ei ületa olulist kahju, seega puudub nende teos süüteo koosseis ja menetlus kuulub lõpetamisele. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise ulatust reguleerivad võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted ( VÕS § -d 127 – 135 ). Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku s. o. käeolevas juhtumis juriidilise isiku - Elektriraudtee AS - asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ( VÕS § 127 lg. 1 ). Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud ( VÕS § 132 lg. 3 ) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg. 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljendav kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest ( VÕS § 128 lg. 3 ja § 132 lg. 3 ). Varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb juhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud.

Kohus selgitab veel seda, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.