Kohtulahend

marrastused tuharatel, mis on iseloomulikud lohistamisele. Kannatanul tuvastati kõhukelme põletikuga tüsistunud peensoole rebend, mis on saadud tugeva löögi/löökide tagajärjel kehatüve piirkonda. Kannatanu on fotografeeritud (tl 19-23). Tunnistaja CR ütlused (kd I tl 24-26), mille kohaselt ta püüdis 05.02.2011 õhtul saada kannatanuga telefoni teel kontakti, kuid kannatanu ei vastanud. Tunnistaja helistas sama päeva õhtul kella 20.00 paiku Joelile ning viimane selgitas, et andis O kolakat. Kahtlustatava Joel-Andres Hallismaa ütlused (kd I tl 36-40), millest nähtub, et ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Ütluste kohaselt saadi laupäeva õhtul kannatanu OL Hollywoodi juures kokku, kust sõideti edasi Männikule (kus on ka kahtlustatava elukoht). J-A. Hallismaa on selgitanud, et kaineks autojuhiks oli Siim, kellel paluti sõita Männikule, kuid rohkem süüdistatav ei selgitanud. Kohale jõudes läks tema koos O ja Reemetiga autost välja, Siim jäi autosse. Autost väljudes hakkas tema ja Reemet kannatanut käte ja jalgadega peksma. Kannatanu peksmine toimus auto taga, kus oli pime. Kahtlustatava Joel-Andres Hallismaa ütluste olustikuga seostamise protokoll, fototabel (kd I tl 41-60), mille kohaselt J-A. Hallismaa näitas ette teekonna ja koha, kus toimus kannatanu OL peksmine. Teekond on fotografeeritud (tl 47-60). Läbiotsimisprotokoll, fototabel (kd I tl 66-73), mille kohaselt teostati läbiotsimine XXX Tallinnas, hotellis D . J-A Hallismaa andis vabatahtlikult välja teksapüksid, mis tal olid jalas, kui toimus kannatanu peksmine. Joel-Andres Hallismaa läbivaatuse protokoll, fototabel (kd I tl 74-80), mille kohaselt tema musta värvi jope Tom Tailor, hallikas T-särk punaste varrukatega ja musta värvi jalatsid pakiti eraldi paberkotti ja võeti kaasa. Verekahtlasi plekke J-A Hallismaa kehalt ei tuvastatud. Kahtlustatava Siim Rinne ütlused (kd I tl 99-103), mille kohaselt ta ei tunnista end süüdi KarS § 118 p.2-§ 22 lg.3 järgi kuriteo toimepanemises. Ta on selgitanud, et 05.02.2011 õhtul helistas talle H L, kes küsis, kas S. Rinne on nõus talle ja Joelile olema kaineks juhiks. H ei selgitanud talle, miks neil on kainet autojuhti vaja. Telefonivestluses ei olnud juttu peksmisest, vastasel juhul ei oleks kahtlustatav nõus olnud autojuhiks olema. Kella 18-19 paiku läks ta hotell D , kus olid juba H, Joel ja Reemet. Hotellis noormehed ei rääkinud kordagi võlast, O ega peksmisest. Mõne aja pärast mindi kesklinna, kust võeti peale kannatanu. Kui kannatanu autosse istus, ütles Joel, et sõidame Männiku suunas. Kahtlustatav arvas, et sõidetakse tagasi hotell D . Peale seda, kui oldi hotellist mööda sõitnud, küsis S. Rinne Joelilt, miks nad tahtsid sõita Männiku libedaraja suunas. Joeli sõnade kohaselt tahtis ta O rääkida ja teda vaid hirmutada. Kahtlustatav ei osanud aimata, et O hakatakse peksma. Peale raudtee ületamist pidas ta auto kinni, Joel, Reemet ja O väljusid autost, tema H jäid autosse, kus muusika mängis. Kahtlustatav ei näinud peksmist ise pealt, samuti ei kuulnud peksmise heli või karjumist. Peksmise toimumisest sai aru alles siis, kui kannatanu tuli autosse tagasi ning tahavaatepeeglist märkas kannatanu verist nägu. Pärast viidi kannatanu XXX asuvasse koju. Äratundmiseks esitamise protokoll kahtlustatav Siim Rinnele, fototabel I ja II (kd I tl 105-108), mille kohaselt fototabelist I fotol nr 1 olev isik on väga sarnane Reemetile, keda ta nägi 05.02.2011 esimest korda H ja Joeli seltskonnas hotell D (tl 107). Fototabelist nr II fotol nr 3 olev isik on kõige sarnasem Joelile, kelle autoga ta sõitis (tl 108). Kahtlustatava B.G ütlused (kd I tl 120-125), mille kohaselt ta tunnistab ennast osaliselt süüdi kuriteo toimepanemises. Ütluste kohaselt lõi ta kannatanut käega, mitte aga jalgadega. Kahtlustatav nägi kannatanut 05.02.2011 esimest korda. Teadis rääkida, et kannatanu olevat Joelile raha võlgu, kui palju, ei oska öelda. Eelnevalt ei olnud tema ja Joeli vahel kokkulepet, et kui kannatanu raha ei maksa, siis anname talle

peksa. Autoroolis olevat Siim Rinnet nägi kahtlustatav esimest korda. Lisaks oli autos veel üks Joeli sõber, kelle nime ta ei osanud nimetada. Männikul esialgu väljus kannatanu koos Joeliga, seejärel väljus ka kahtlustatav. Väljas oli kottpime, ta on selgitanud, et peale tema ja Joeli kannatanut keegi rohkem ei löönud, autojuht ning heledapäine sõber olid kogu aeg autos. Läbiotsimisprotokoll, fototabel (kd I tl 130-136), mille kohaselt teostati läbiotsimine Tallinnas, Männiku tee 65 asuvas kahekordses majas. Risto B.G on politseile vabatahtlikult välja andnud punase Nike T-särgi, Nike-Air pusa ning Nike riidest püksid. B.G läbivaatuse protokoll, fototabel (kd I tl 137-141), mille kohaselt läbivaatuse käigus isikul ega tema riietel ei olnud nähtavaid kuriteojälgi. Politsei võttis kaasa musta sulejope Nike, mustad suusapüksid Fiveseasons, musta värvi tossud Asics. Äratundmiseks esitamise protokoll kahtlustatav B.G-le, fototabel I, II ja III (kd I tl 143-147), mille kohaselt B.G fototabelis nr 1 fotol nr 1 isik (AR) on sarnane isikuga, keda ta nägi 09.02.2011 Rahumäe tee 6 oleva politseijaoskonna ees ning kirjeldab teda kui isikut, kes viibis koos tema ja J-A Hallismaaga Joeli autos, kui sõideti kannatanuga Tammemäele (tl 145). Fototabelis nr 2 ja nr 3 (esitati äratundmiseks Siim Rinne ja H L) ei ole kahtlustatav kedagi ära tundnud (tl 146-147). Tunnistaja H L ütlused, omakäeline skeem (kd I tl 149-154, 178-179), ütluste kohaselt (tl 149-153) helistas ta laupäeva (so 05.02.2011) õhtul Siim Rinnele, et paluda teda kaineks autojuhiks. Kesklinnas saadi kokku OL . Tunnistaja ei oska selgitada, miks hakati Männiku suunas sõitma. Tunnistaja arvas, et sõidetakse hotell D . Tunnistaja sõnade kohaselt ei olnud hotellist mööda sõitmine Siimu enda otsus, sest tema ülesanne oli olla vaid kaineks rooliks ja sõita sinna, kuhu teised tahtsid. Hotellist möödudes ei osanud tunnistaja midagi halba kahtlustada. Isegi kui nad olid linnast sõitnud kaugemale pimedasse, ei uskunud tunnistaja, et keegi võiks kedagi peksma hakata. Kui noormehed jõudsid sihtkohta, väljusid autost Joel ja O, natuke hiljem ka Reemet. Joel ütles Siimule seejuures, et Siim jätaks muusika mängima. Tunnistaja käis korraks autost väljas ja tegi suitsu, väljas olles ta peksmise heli ei kuulnud. Ta ainult kuulis, et Joel rääkis midagi, vaadates hääle suunas, nägi, et Joel hoiab kätega O hõlmadest rinna kõrguselt kinni, löömist sel hetkel ei toimunud. Autosse tulles nägi tunnistaja vilksamisi, et O nägu on verine. Alles seejärel sai tunnistaja aru, et O oli Joeli ja/või Reemeti käest peksa saanud. Omakäeliselt skeemilt (tl 154) on näha, kus tunnistaja seisis ja tegi suitsu ning kus olid Joel ja O. Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll kannatanu OL (kd I tl 168), mille kohaselt on kannatanult võetud sülje proovid. Kannatanu OL 08.03.2011.a. antud ütlused, fototabel (kd I tl 169-174, 186-190), ütluste kohaselt helistas talle 05.02.2011 õhtul pidevalt J-A Hallismaa, arvatavasti seepärast, et kannatanu oli J-A Hallismaale raha võlgu. Ta nõustus J-A Hallismaaga kokku saama, jõudes autosse, oli seal roolis S. Rinne. Autos ei olnud juttu võlast. Männikul sihtkohta jõudes väljus koos kannatanuga J-A Hallismaa ning B.G , kes hakkasid teda peksma. Esitatud fotodelt (tl 174) tundis kannatanu ära oma püksirihma. Tunnistaja ER ütlused (kd I tl 182-185), mille kohaselt H. L viis hotelli D ühe kilekoti erinevate esemetega, mille tunnistaja hiljem andis edasi politseile. Tunnistaja arvas, et kilekott ja seal olevad asjad võivad olla seotud peksmisega, mis toimus veebruari alguses ühe nende kliendi poolt. Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 191-201, 202-216), mille kohaselt on 08.02.2011 vaadeldud ja fotografeeritud sõiduautot Chrysler Pacifica r/n XXX. Sõiduautost leiti ja pakiti kotti erinevad esemed (püksirihm, jope, saapad). Auto erinevates kohtades on verekahtlast määrdumist (fotod 5-21, tl 211-216).

Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 219-227), mille kohaselt on vaadeldud kannatanu OL riideid – teksapüksid ja triiksärk. Pükstel on terves ulatuses erinevates paikades näha verekahtlaseid määrdumisi (fotod tl 223). Triiksärk on laiguline – määrdunud ning erinevates kohtades on verekahtlasi määrdumisi (fotod tl 224-225). Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 226-229), mille kohaselt on vaadeldud ja fotografeeritud sündmuskohalt leitud sigaretipakk Marlboro Cold (fotod tl 228) ja meeste aluspüksid, millel on verekahtlased määrdumised (fotod tl 229). Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 230-233), millest nähtub, et vaadeldud ja fotografeeritud on kahtlustatava J-A Hallismaa tumesinised teksapüksid, millel on verekahtlased määrdumised mõlema püksisääre reitel ning sääre otstes (fotod tl 231233). Tehnilise uuringu protokoll, fototabel (kd II tl 235-251), millest nähtub, et uuriti erinevaid riideesemeid. Välisel vaatlusel verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Riiete töötlemisel luminooli lahusega vere olemasolul vastav koht helendus helesiniselt. Musta värvi Nike logoga jope (pakendis nr 1, fotod 1-3) töötlemisel luminooli lahusega tuli helesinine helendus nähtavale vasaku varruka ja vasaku küljeõmbluse alumises servas (foto nr 4), kohad tähistati numbritega 1 ja 2, võeti DNA proovid kahele vatitikule, mis pakendati karpidesse nr 1.1. ja 1.2. Pakendis nr 2 on musta värvi dressipüksid kirjaga Nike (fotod 5-7), verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Pakendis nr 3 on Nike-Air logoga pusa (fotod 8-10), verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Pakendis nr 4 on musta värvi kilepüksid Fiveseasons (fotod 11-14), pükste töötlemisel luminooli lahusega tuli helesinine helendus nähtavale esiosa värvli välimisel küljel, nööbi ümbruses, parempoolse küljetasku luku juures (foto 15) ning tagumise poole istmiku osa parempoolsel küljel ja allääres (foto 16-17). Nimetatud kohtadest võeti DNA proovid, mis on pakendatud karpidesse nr 4.2-4.7. Pakendis nr 5 punase ja musta värviga Nike spordisärgil ei tuvastatud verekahtlaseid jälgi. Pakendis nr 6 olevate jalanõude Asics (fotod 21-24) töötlemisel ilmus helesinine helendus kogu pealmise osa ulatuses (foto 26). Parema jala tossult võeti proovid jalanõu keelelt, pöia pealispinnalt, vasaku jala tossu välisküljelt, pöia osa pealispinnalt (pakendid nr 6.1-6.4, foto 25). Numbritega tähistatud helendunud kohtadest võeti proovid, mida kontrolliti Tetrabase lahusega, kõik võetud proovid muutusid siniseks, mis on iseloomulik vere reageerimisele Tetrabase lahusega. Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabelid (kd II tl 252-257), mille kohaselt on vaadeldud ja fotografeeritud J-A Hallismaa jope Tom Tailor, särk Nike ja spordijalatsid. Jope vasaku rinna kohal asetseva tasku ja jope tõmmisluku vahel esineb punast värvi veretaolist materjali, mõlemal varrukal on punast värvi veretaolist materjali (fotod tl 254). Mõlema jalanõu paeltel ning pealmistel pooltel on võimalik täheldada veretaolist materjali (fotod tl 256). Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 258-263), millest nähtub, et on vaadeldud ja fotografeeritud sõiduautost Chrysler Pacifica vaatluse käigus leitud esemed – tumehall jope, mustad töösaapad, musta värvi vöö. Jope esiküljel on märgata verekahtlaste määrdumistega ebamääraseid laike (foto tl 260). Vöö pandla esi- ja tagaküljel on täheldatav veretaolise ainega määrdumiskohad (fotod tl 263). Tehnilise uuringu protokoll, fototabel (kd II tl 265-283), mille kohaselt on uuritud ja fotografeeritud järgmised esemed: musta värvi jope, halli värvi särk punaste käistega, musta värvi sportjalatsid, musta värvi saapad, tumehall jope, musta värvi vöö metallist pandlaga. Visuaalse vaatluse käigus tuvastati tumehallil jopel kaks pruuni plekki (fotod 26, 28, 30, markeeritud nr 5.1, 5.2). Kõiki esemeid töödeldi luminooliga. Helesinine

helendus tuli nähtavale järgmistel esemetel: musta värvi jope seest pool voodrilt ja vasakul varrukal (fotod nr 11, 13; markeeringud nr 1.1, 1.2, 1.3); musta värvi sportjalatsitel ees pool paelte all, mõlema jalatsi tallalt (fotod nr 18, 19, markeeringud nr 3.1-3.4); musta värvi saabaste taldade vasakul küljel (foto nr 25, markeeringud nr 4.1, 4.2); tumehalli jope vasaku ees pool tasku ja luku vahel, voodril, selja pool üleval (fotod nr 29-30, markeeringud nr 5.3-5.5); musta värvi vöö keskosas (fotod nr 32, 33, markeeringud nr 6.1, 6.2). Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll kahtlustatavalt B.G-lt (kd II tl 286), mille kohaselt võeti kahtlustatavalt sülje proovid kahel vatitampoonil. Eksperdi arvamuse DNA-ekspertiisiaktis nr 11E-GE0223 (kd II tl 288-299, analüüsitud on hulgalisi DNA proove) kohaselt eksperdile esitatud proovid auto tagumise vasakpoolse ukse klaasilt, auto tagaluugilt, teksapükstelt (ümbrik nr 2, pakendid nr 1, 2) on kokkulangevad OL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Spordijalatsi paremalt jalatsilt (ümbrik nr 2, pakend nr 3.1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult – eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev OL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alustel ei saa välistada J-A Hallismaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Spordijalatsi vasakult jalatsilt (ümbrik nr 2, pakend nr 3.2) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev OL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga Ei saa kindlalt välistada J-A Hallismaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Musta värvi jope voodrilt (ümbrik nr 2, pakend nr 1.1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev J-A Hallismaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka OL pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kilepükste esimese poole parema sääre alumisest servast (ümbrik nr 1, pakend 4.7) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada OL ja B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Proov vasaku jala jalanõu pöiaosa pealmiselt pinnalt (ümbrik nr 1, pakend nr 6.4) ja proov kilepükste esimese poole vasaku sääre alumisest servast (ümbrik nr 1, pakend 4.6) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada OL ja B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Jope vasaku varruka alumisest servast (ümbrik nr 1, pakend nr 1.2) võetud proovi tulemusel saadud DNA analüüsil täisprofiil on pärit mitmetelt isikutelt, tulemuste alusel ei saa välistada B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Parema jala jalanõu keele pealmiselt pinnalt (ümbrik 1, pakend 6.1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada OL pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumine selles segaproovis. Vasaku jala jalanõu välimiselt küljelt (ümbrik 1, pakend 6.3) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis pärineb mitmetelt isikutelt, saadud tulemuste alusel ei saa välistada B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka OL pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis.

Asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 314-316), mille kohaselt on vaadeldud ja kuulatud CD-plaati kõnesalvestisega, kus naisterahvas helistab 05.02.2011 kella 21.52 ajal kiirabisse, kirjeldab OLkehavigastusi ning kutsub kiirabi. Kannatanu OLhaigusloo koopia (kd III tl 318-458), millest nähtub, et OL on viibinud haiglas 05.02.2011-14.03.2011, diagnoositi peensoole vigastus, on teostatud mitu operatsiooni. Eksperdi arvamus OL ekspertiisiaktis nr 66 (kd III tl 461-469), et OL tuvastatud vigastused pea piirkonnas ja peensoole rebend võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi eseme/esemetega. Traumaatiline peensoolerebend on eluohtlik tervisekahjustus. Tervisekahjustused vastavad kuriteosündmuse ajale. Kõrvutades esitatud tõendeid leiab kohus, et põhiosas tõendid haakuvad omavahel. Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistajate ütlustega, patsiendikaardi, eksperdiarvamusega (ekspertiisiakt nr 66). On vaadeldud J-A. Hallismaa ja B.G riideid, mis on kaetud kannatanu verega. Süüdistatavad on andnud ütlusi, mis on põhiosas vastavuses kogutud tõenditega. Süüdistatavate osavõtt sündmusest on seega kindlaks tehtud, eluohtliku tervisekahjustuse tekitasid kannatanule Hallismaa ja B.G. Kohus asub seisukohale, et Siim Rinne süü KarS § 118 p.1-§ 22 lg.3 järgi ei ole tõendatud, täidetud ei ole teo objektiivne ja subjektiivne koosseis – puuduvad tõendid, mis kinnitavad Siim Rinne kaasaaitamist teisele isikule tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule. Samuti puudub Siim Rinne tahtlus kas füüsilise, ainelise või vaimse kaasabi osutamiseks teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole kaasaaitamiseks. Kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid või kirjeldaksid, et Siim Rinne teadis, milleks oli vaja tol õhtul Männikule sõita. Riigikohus on mitmes lahendis (3-1-1-150-03, 3-1-1-101-05, 3-1-1-97-09, 3-1-1-6-11) rõhutanud, et subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ja tal peab olema vähemalt kaudse tahtluse vormis olema ka tahtlus toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Ehk kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus. Ka kohtuistungil kinnitas süüdistatav J-A. Hallismaa, et ta ei põhjendanud Siim Rinnele, miks tal oli vaja OLga kohtuda ja sõita Männikule, vaid palus teda üheks õhtuks kaineks autojuhiks. Siim Rinne kinnitas kohtus, et ta ei olnud teadlik J-A. Hallismaa ja B.G plaanist hakata kannatanut peksma. Süüdistatav arvas, et soovitakse sõita Männiku hotelli, kuid suunduti hoopis Männiku karjääri suunas. Samuti jäi ta autosse istuma ning ei näinud, mis auto taga toimus. Tunnistaja H L kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et ka tema arvas samamoodi nagu Siim Rinne, et Männiku all pidas J-A Hallismaa silmas Männikul asuvat hotell D , mitte Männiku karjääri, tühermaad. Samuti selgub tunnistaja H. L kohtueelses menetluses antud ütlustest, et kindlasti ei olnud Siim Rinne otsus edasi sõita hotellist mööda. Siinkohal on tähtis, et H L viibis samuti kuriteo toimumise õhtul autos koos kannatanu ja süüdistatavatega ning H L ei ole süüdistust esitatud nt kaasaaitamises pakkudes vaimset abi. Siim Rinne on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et oleks ta teadnud, et teda on kaineks autojuhiks vaja just selleks, et minnakse OL peksma, ei oleks ta sellega üldse nõustunud. Samuti ei olnud tal vähimatki teadmist asjaolust, et OL on J-A. Hallismaale raha võlgu ning seepärast plaanitakse kannatanu läbi peksta. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et Siim Rinne poolt auto juhtimine oleks põhjuslikus

seoses kannatanu peksmisega. Kui kaasaaitaja ei tea täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest, siis langeb KarS § 17 järgi kaasaaitamistahtlus ära RK (3-1-1-6-11). On tõendatud, et Siim Rinne ei teadnud, milleks J-A. Hallismaal on tarvis kannatanuga kohtuda. Seega Siim Rinne ei olnud teadlik J-A. Hallismaa soovist/mõttest kannatanu läbi peksta, veelgi enam – süüdistatavatel J-A Hallismaal ja B.G tekkis mõte kannatanule peksa anda alles Männikul olles. Kokkusaamise käigus ei tekkinud Siim Rinnel vähimatki kahtlust, et teda on vaja vaid selleks, et olla noormeestele kaineks autojuhiks, keegi ei vihjanud ei telefonivestluses ega autos olles, et kannatanu on vaja läbi peksta. Seega Siim Rinnel puudus vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemises ning samuti puudus ka tahtlus toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. KrMS § 7 lg.3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Kuivõrd ei ole tõendatud, et Siim Rinne osutas tahtlikult ainelist kaasabi, leiab kohus, et Siim Rinne süü kaasaaitamises ei ole tõendatud ja ta tuleb KarS § 118 p.1-§ 22 lg.3 järgi õigeks mõista. Süüdistatavate Joel-Andres Hallismaa ja B.G tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud ja tegutsesid tahtlikult. Tegutsedes konkretiseerimata tahtlusega vastutavad süüdistavad saabunud tagajärje eest. Eksperdi arvamus B.G ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr 154 (kd II tl 306-309), mille kohaselt B.G esinev psüühikahäire on püsiva iseloomuga, tegemist ei ole raske psüühikahäirega. B.G oli temale inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt oma käitumist juhtima. Ta on võimeline kohtus esinema. Joel-Andres Hallismaa ja B.G tuleb süüdi mõista KarS § 118 p.1 järgi, so teisele isikule tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Esitatud tsiviilhagi on hüvitatud Hallismaa poolt. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlaseid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on süüdistatavate poolt väljendatud kahetsus. Hallismaa suhtes on kergendavaks asjaoluks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine. B.G puhul arvestab kohus asjaolu, et isikul esineb kerge alaareng. Kohus leiab, et süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammääras, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust, samuti kergendavaid asjaolusid.

Süüdistatavad panid toime esimese astme kuriteo – raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule. Karistusseadustikus on ette nähtud sellise teo toimepanemise eest karistuseks nelja kuni kaheteistaastane vangistus. Arvestades süü suurust ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavate suhtes tingimuslikku karistust. B.G-le ja Joel-Andres Hallismaa’le tuleb mõista võrdne karistus. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest süüdistatavad panid tahtlikult toime jõhkra kuriteo, millega põhjustati oht kannatanu elule. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. Ekspertiisitasud (kohtuarstlik ekspertiis 84.-eurot, DNA ekspertiis 2679.-eurot kokku 2763:2=1381,50) tuleb tasuda Hallismaal ja B.G. Psühhiaatria ekspertiisi tasu 255.- eurot tuleb tasuda B.G. Arvsetades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Joel-Andres Hallismaa KarS § 118 p.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Joel-Andres Hallismaa’le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistusaja alguseks lugeda vahi alla võtmise päev, so. 06.02.2011.a. Süüdi tunnistada B.G KarS § 118 p.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada B.G-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 11.02.2011, so. 3 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil B.G tuleb asuda karistust kandma. Siim Rinne KarS § 118 p.1- § 22 lg.3 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Joel-Andres Hallismaa’lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot, kaitsjatasu 230,11 eurot, ekspertiisitasu 1381,50 eurot ja toimikust koopiate tegemise kulu 25,01 eurot. Välja mõista B.G-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot, kaitsjatasu 402,66 eurot, ekspertiisitasu 1636,50 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777

ning selgitus: „nimi, 1-11-8235, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - 2 CD-plaati salvestistega, DNA-proovid, kõik riided, vihmavari ja kilekott – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 14.oktoobril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.