1-11-8105/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.Z katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3,20 eurot advokaat Mare Lauri poolt R.Z-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista R.Z-ilt menetluskuluna:  sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 36 senti, sealhulgas 19,18 eurot kohtumenetluses ja 19,18 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;  postikulu 2 (kaks) eurot 05 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et R.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 3 (kolme) kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest igas kuus vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

08-7314 karistatud KarS § 424 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks ja kaheksaks kuuks (milline karistus laienes ka lisaks lisakaristuse – 1 aasta ja 8 kuud vangistust – kandmise põhiajalae), milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 03.10.2010.a. kell 15.55 ajal Tartus Kummeli tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX omamata juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud kohtuotsuse. Seega pani R.Z toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kuriteoga R.Z varalist kahju ei tekitanud ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid: ei ole Salvestised: ei ole Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 19.18 eurot. KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui R.Z 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et R.Z, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.Z süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas R.Z kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 131,52 eurot (sh käibemaks 21,92 eurot). Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Kohus peab põhjendatuks anda R.Z-ile aega menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 3 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.