Kriminaalasi nr 1-07-13955 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi Kohtumaja
Määruse tegemise aeg
13. oktoober 2011
Kohtuasja number
1-07-13955
Kohtunik
Eeva Levina
Kohtuistungi sekretär Prokurör
Ingrid Koddo Natalja Firsova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.H , ik xxx Karistuse algus 21.01.2008 Karistuse lõpp 17.11.2012
Vabastada M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga antud määruse jõustumisest kuni 17.11.2012. Määrata M.H Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil : xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks. Kohaldada M.H suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused :
1) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates ; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) mitte viibima paikades, mis on määratud põhiliselt alkoholitarbimiseks; 4) asuda tööle või õppima nelja nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end tööturuametis arvele; 5) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 6) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab karistust Tartu Maakohtu 07.01.2008 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi talle mõisteti KarS § 422 lg 1 järgi karistuseks vangistus 2 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 03.12.2007 otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning liitkaristusena 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 19.01.2005 Viljandi Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristusena kogumis 4 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust alates 21.01.2008. M.H on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Isikut on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise oluline mõjutegur süüdimõistetu suhtes on alkoholijoove. Käesoleval ajal kannab karistust alkoholijoobes toimepandud liiklussüüteo eest, millega põhjustati inimese surm. Viimase kuriteo pani toime ajal, mil mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest oli Viru Maakohtu poolt määratud karistusena tingimuslik karistus katseajaga ja äravõetud juhtimisõigus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui poole ja kanda jääb veel veidi rohkem kui 1 aasta vangistust. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on M.H korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse ja Liiklusseaduse rikkumise eest. Vanglas ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava kinnitatud 2011 ja ettenähtud tegevused seni isikust sõltumatutel põhjustel läbimata. Osaleb alates 01.09.2011 vabanemiseelses programmis. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Liiklusohutusprogramm. Kinnipeetav töötab pesumajas. Vabanemise korral soovib asuda elama ema ja kasuisa juurde xxx xxx. Samas elab ka M.H õde koos lastega. M.H omandas hariduse xxx. Murru Vanglas õppis keevitaja eriala, mille jättis pooleli. Töötas ligi 10 aastat mitteametlikult kalurina ja 1,5 aastat müürsepana xxx. Enne vangistust oli ametlikult saeoperaatori ametikohal. Väidetavalt ei tekiks ka pärast vabanemist isikul raskusi töö leidmisel kalurina. Lisaks töötasule lisandus sissetulek töövõimetuse eest. Isik on jätkuvalt osaliselt töövõimetu. Tasumata rahalisi nõudeid 124 630,83 eurot. M.H lähivõrgustikku luuluvad perekonnaliikmetena ema, kasuisa ja õde. Peresisesed suhted on head. Kinnipeetaval on poeg, kuid suhted endise elukaaslasega minimaalsed.
Kinnipeetav on enda sõnul huvitatud poja kasvatamisest ja soovib täita ülalpidamiskohustust. Viru Vangla hinnangul on M.H puhul jätkuvalt risk ja ohtlikkus tulenevalt võimalikust alkoholitarbimise jätkamisest. Viimast mõjutab isiku sattumine samalaadsetesse ümbritsevatesse oludesse, kust ta tulnud on ja endise eluviisi jätkumine. Vangla antud riskihinnangu kohaselt on isiku poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt käis kinnipeetav pärast sõbra surmaga lõppenud avariid psühhiaatri vastuvõtul ja sai ravi. Tema enda sõnul mõjus talle teadmine, et ta on põhjustanud sõbra surma rängemalt kui vanglakaristus. Kahetseb siiralt oma tegu ja on motiveeritud olema edaspidi seaduskuulekas kodanik. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava varasem allutamine käitumiskontrollile on olnud vähetulemuslik, mis iseloomustab isiku valmisoleku puudumist käituma korrakohaselt ka temale seatud ranges raamistikus. Käitumist vabaduses võib mõjutada sattumine alkoholitarvitavate isikute negatiivsesse mõjusfääri. Vangla toetab M.H ennetähtaegset vabastamist. M.H palub end vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, arvab, et on vabanenud alkoholisõltuvusest ning on aru saanud et on võimalus kas elada seaduskulekalt või juua. Tema on valinud kindlalt kaine tee. Prokurör toeb vabastamist, arvestada, et on vangistuses esimest korda ning on ära kandnud kkaks kolmandikku karistusest. Kohus , kuulanud ära süüdimõistetu , prokuröri, ning tutvunud Viru Vangla poolt poolt esitatud materjaliga, leiab, et M.H kuulub tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kohus on veendunud, et vanglas viibitud rohkem kui 3 aastat on pannud M.H hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning usub tema sõnu alkoholisõltuvusest vabanemise kohta. Kohus arvestab ka toetava perekonna, alalise elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu. Kohus arvestab ka M.H korralikku ülalpidamist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426; 432 kohus vabastab M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Eeva Levina
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/
Kohtumäärus jõustus 25.10.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.