1-09-18149/19 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

K. Karule esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 11.-13.11.2005, organiseerides raie, metsamaterjali välja- ja äraveo, varastas Vinni vallas Arukülas A.V. ja L.M. ile kuuluva XXX maaüksuse metsa eralduselt 3, 0,61 ha suuruselt pindalalt, arvestuslikult 166,3 tm kasvavat metsa, sh 149,6 tm kuuske ja 16,7 tm kaske, kokku 171 puud, tekitades vargusega omanikele kahju kokku 105 864,60 krooni ja raiekoha koristamata jätmisega keskkonnale kahju 305 krooni. Maakohtus vähendati K. Karule esitatud süüdistuse mahtu ning jäeti süüdistusest välja kasvava metsa raie organiseerimine K. Karu poolt ja korrigeeriti ka kuriteoga tekitatud kahju suurust. Maakohus, tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele ning arvestades K. Karu varasemat karistamist KarS § 199 lg 1 järgi, leidis, et KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud ning ei esine K. Karu teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Maakohus lähtus karistuse määramisel KarS § 56 lg-st 1. Maakohus märkis, et K. Karu on varem kohtu poolt karistatud ning tuvastas, et K. Karu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et K. Karu karistamine rahalise karistusega on ebaotstarbekas, kuna varasem, samalaadse kuriteo eest rahalise karistuse määramine ei avaldanud talle vajalikku mõju. Seega on maakohtu hinnangul K. Karu suhtes õiglaseks ja karistuse eesmärke saavutavaks karistuseks lühiajaline vangistus, mis tema süü suurust, kuriteo tehiolusid ja K. Karu isikut arvestades tuleks vastavalt KarS §-le 74 kohaldada tingimisi. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist K. Karu karistamise osas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning teha uus otsus, millega kohustada K. Karu KarS § 75 lg 2 p 1 alusel heastama kuriteoga tekitatud kahju 3064,25 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes summades, so vähemalt 255,35 eurot kuus. Prokurör nõustub maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määraga, kuid ei ole nõus, et kohus ei rahuldanud prokuröri süüdistuskõnes esitatud taotlust määrata K. Karule KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu poolt määratud ajaks. Prokuröri hinnangul on KarS-is selliste kohustuste määramise võimaluse sätestamise eesmärgiks tagada kriminaalvastutuse ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine. Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuste täitmiseks. Lisaks leiab prokurör, et sellise kohustuse määramine tagab kannatanutele mõistliku aja jooksul kahju heastamise, kuna K. Karu töötab väidetavalt Rootsis, mistõttu on tema suhtes kohtuotsuse täitmine raskendatud. Samuti on tegemist distsiplineeriva meetmega, et K. Karu asuks koheselt kahjude tasumisele ning ei üritaks venitada tsiviilhagide hüvitamist. K. Karu käitumine kriminaalasja menetluse ajal näitas, et ta ei suhtu piisava tõsidusega talle määratud kohustustesse, kuna venitas menetlust, jättes kutsetele reageerimata ja lahkudes ilma menetleja loata oma tõkendijärgsest elukohast. Seega on prokuröri arvates K. Karu puhul tegemist isikuga, kelle puhul on teatud tähtajaks kahjude hüvitamise kohustuse määramine igati põhjendatud.

KrMS § 75 lg 2 kohaselt võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata süüdimõistetule nimetatud lõikes toodud kohustusi, muuhulgas ka p-s 1 toodud kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks. Kohustuste määramine süüdlasele on lg 2 kohaselt jäetud täielikult kohtu otsustada. Kohus on vaba otsustama, milliseid nimetatud lõikes kohustusi valida, milliseid kohustusi ning kui palju ta süüdlasele määrab, või jätab kohustused üldse määramata. Käesolevalt ei ole maakohus, vaatamata prokuröri poolt maakohtus taotletule, pidanud vajalikuks K. Karule KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust (kuriteoga tekitatud kahju heastamine) määrata. Vaieldamatult on õige apellatsioonis väidetu, et KrMS §-s 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse määramine võib tagada süüdimõistetu huvi ja aktiivsuse määratud kohustuse täitmiseks, kuna taotletud kohustuse näol on tegemist nö positiivse kohustusega, millega sunnitakse süüdlast tema resotsialiseerimise eesmärgil teatud aktiivsetele tegudele. Siinkohal aga tuleb pöörduda KrMS § 75 lg 2 sisu juurde, millest nähtuvalt tuleb kohustuste määramisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut. K. Karu on süüdi mõistetud 2005 aastal toime pandud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteos, so metsamaterjali varguses. Samuti mõisteti K. Karult tsiviilhagi katteks välja L.M. i kasuks 3044, 75 eurot ning Keskkonnainspektsiooni kasuks 19, 50 eurot. Varem on K. Karu kriminaalkorras karistatud, viimati 2003 aastal KarS § 199 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 1000 krooni. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on K. Karu nimetanud oma töökoha asukohaks Rootsi Kuningriigi (2 kd, tl 44). Tulenevalt nimetatud asjaolust on prokurör avaldanud kartust kohtuotsuse täitmisel tekkida võivate raskuste üle. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei saa jätta tähelepanuta, et K. Karu on talle mõistetud karistusest tingimisi katseajaga vabastatud ning ta on allutatud käitumiskontrollile. See tähendab, et juhul kui süüdimõistetu rikub talle määratud kontrollnõudeid, sealhulgas ka kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas XXX, on täitmiskohtunikul pädevus otsustada kriminaalhooldust teostava ametniku vastava ettekande alusel K. Karule kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise pööramise üle. Apellatsiooni vastuväidetes on K. Karu märkinud, et ta on käesoleval ajal töötu ning nimetatud väide ei ole millegagi ümber lükatav. Tulenevalt K. Karu poolt prokuröri apellatsioonile esitatud vastuväidetest, samuti osundades maakohtu istungil kriminaalasja materjalidele lisatud tõenditele laste kohta (2 kd, tl 41, 42, kohtuistungi protokoll, tl 45), ei pea ringkonnakohus mõistlikuks panna K. Karule KarS §-s 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustust heastada igakuiselt kannatanutele tekitatud kahju summas 255, 35 eurot. Isiku puhul, kes on töötuna arvel ning kellel on ülalpidamisel kolm alaealist last, võib tekkida olukord, kus ta ei ole võimeline igakuist kahju hüvitamise kohustust täitma. Nimetatud olukord (kohustuse rikkumine) võib aga kaasa tuua jällegi kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise ning sellisel juhul on süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kannatanutel