Kriminaalasi nr 1-11-9558 käskmenetluses
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
06.oktoober 2011.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-9558 kohtueelses menetluses 11260103487
Kohtunik Kriminaalasi
Heli Sillaots Allan Lepik süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses
Prokurör
Ruti Kilg Lõuna Ringkonnaprokuratuuri IIosakond, asukohaga Tartus, Kalevi 1
Süüdistatav
elukoht XXXXX XX isikukood 37106222222 kriminaalkorras karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld
Kaitsja riigi õigusabi osutamise korras
Anne Vissak
KrMS § 253 p 1, KrMS § 254 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Allan Lepik KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, see on 640.- (kuussada nelikümmend) eurot riigituludesse. Üks miinimumpäevamäär võrdub 3.20 euroga (KarS § 44 lg 2). KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda igakuiselt 10 kuu vältel kuu 20.kuupäevaks vähemalt 64 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. KarS § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga või sõltuvusraviga. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
-
pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „Allan Lepik, 1-11-9558, rahaline karistus“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „Allan Lepik, 1-11-9556, rahaline karistus“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „Allan Lepik, 1-11-9558, rahaline karistus“. Rahalise karistuse tasumata jätmisel täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Allan Lepiku suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Allan Lepikult riigituludesse menetluskuludena: • 14 eurot joobe tuvastamise kulu (lk 4; KrMS § 175 lg 1 p 3); • 1 euro 37 eurosenti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (lk 16; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 38 eurot 35 eurosenti määratud kaitsja tasu (lk 23, KrMS § 175 lg 1 p 4), • 417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Allan Lepik, 1-11-9558, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Allan Lepik, 1-11-9558, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Allan Lepik, 1-11-9558, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. KrMS § 254 lg 5 alusel edastada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul Allan Lepikule, kaitsjale ja prokurörile.
KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval ja kaitsjal käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ja kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Ruti Kilgi käskmenetluses 31.08.2011.a koostatud süüdistusaktis märgitu kohaselt süüdistatakse Allan Lepikut KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 08.08.2011 kella 18:00 ja 18:16 vahelisel ajal Tartu linnas Turu ja Teguri tänava ristmikul mootorsõidukit Mazda 626 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX alkoholijoobe seisundis. Süüdistusaktis tehtud viide liiklusseaduse § 20 lõigetele 3 ja § 31 p 1 on asjakohatu sätted käsitlevad 01.07.2011.a jõustunud liiklusseaduse1 kohaselt sõiduki peatamist ja parkimist. Kohus peab selle käesolevaga vajalikuks ära täheldada ning sellest asjakohtust viitest otsuse tegemisel ei lähtu. Muus osas aga on süüdistus asjakohane ja tõendatud kriminaalasjas olemasolevate tõenditega. Süüdimõistvast kohtuotsusest süüdistust käsitlevas osas jätab kohus kohatu viite liiklusseaduse § 20 lõigetele 3 ja 31 p 1 välja. Nimetatud viite väljajätmine ei raskenda süüdistusest arusaamist, vaid hõlbustab seda ning sellega süüdistatava olukord ei raskene. Süüdistusakti on prokurör karistuse kohta märkinud järgnevat: Ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: Prokurör taotleb kohtult tunnistada tunnistada Allan Lepik süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 200 (kahesaja) päevamäära ulatuses. Kuna Allan Lepiku rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev 2010.a keskmise päevasissetuleku päevasissetuleku suurus on 48 krooni 30 senti, on KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära suurus kolm (3) eurot 20 senti ja rahaliseks karistuseks määrata kuussada nelikümmend (640) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 järgi määrata rahalise karistuse karistuse tasumine ositi kümnel kuul järjest alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena kuuskümmend neli (64) eurot hiljemalt kuu 20. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
Kohus, lähtudes KrMS § 251 lg-s 1 sätestatust, kuna teise astme kuriteos on tõendamiseseme asjaolud selged, peab põhjendatuks käskmenetluse kohaldamist. Lähtudes KarS § 56 lõikes 1 sätestatust karistuste liigi ja määra kohta.
nõustub kohus prokuröri ettepanekuga
KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Allan Lepiku süü ulatusest – linnatänavatel Tartu linnas mootorsõidukit juhtides oli veres alkoholi 1,97 mg/g, ühtegi hädajuhust ja aktsepteeritavat mõjuvat põhjust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimiseks ei olnud, mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks on toimepandu
puhtsüdamlik kahetsus (lk 8; KarS § 57 lg 1 p 3), peab kohus, õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada varasemalt kriminaalkorras karistamata Allan Lepikut hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada Allan Lepikut kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega selle keskmise määra lähedal 200 päevamääraga ehk 640 euroga. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on Allan Lepiku suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb Allan Lepikul tasuda riigile menetluskulud. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole, konfiskeerimist ei ole. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.