Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2011. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-11-9611
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
K.F-i (K.F) süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere
Süüdistatav
K.F
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: ei ole kohaldatud riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi
Tõlk
Rina Gontšukova
Süüdi tunnistada K.F KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.F ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
I Kokkuleppe sisu Süüdistus: K.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on korduvalt toime pannud vargusi, mille eest teda on karistatud väärteokorras, 21.05.2011 kella 10.20 paiku võttis Tartus Raatuse tn 20 asuvast Abc Supermarkets AS-le kuuluvast kauplusest Comarket Raatuse
ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli veini Soave maksumusega 4.29 eurot. Sellega pani K.F toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Abc Supermarkets AS-i poolt on esitatud tsiviilhagi summas 4.29 eurot Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja advokaat Ahto Sirendi tasu summas 19.18 eurot Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.F ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadavad ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et K.F-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.F süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et K.F on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanu varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas K.F-i kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha KrMS § 175 lg 1 p-de 9 alusel, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4, 10 alusel süüdimõistetult välja mõisa kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja postikulu. Kohus annab K.F-ile võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 1 aasta jooksul.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.