Kohtulahend

5) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega 6) lisakohustus süüdimõistetu nõusolekul: jätkata õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses autotehniku erialal kuni eriala omandamiseni. H.I vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.I tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 01.04.2008 otsusega KarS § 209 lg 1 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuulise vangidega. KarS § 424 toimepanemise eest mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse osa võrra mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.05.2009 ja lõpp 12.11.2013. Kinnipidamisasutuses H.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus isikul alkoholijoove tuvastamise eest. Vabanedes asub kinnipeetav elama elukaaslase ja laste juurde aadressil xxx linn. Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Vangistuses omandas keevitaja eriala ning õpib autotehniku eriala. Enne vangistust tegi erinevat liiki töid ning juhtinud oma firmat. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxxs (võimalik töötada kodus) ja xxx. Kavatseb jätkata ka õpinguid. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Enne vangistust täheldatud alkoholi liigtarvitamine (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel ning joobes juhtimise eest). Vangla toetab H.I ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt H.I käitumist negatiivselt mõjutavaks asjaoluks võib pidada alkoholi liigtarvitamise harjumust ning sellest tingitud käitumist. Kinnipeetav on 4 korda karistatud kriminaalkorras. Varem on olnud kriminaalhooldusel. Käitumiskontrolli ajal rikkus ta kriminaalhooldusnõudeid ning pani toime uue kuriteo. H.I taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et H.I on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. H.I karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on oma tegu hukka mõistnud soovib end muuta ja loobuda kuritegelikust käitumisest. Tal on motiveeritud soov resotsialiseerida ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Viru Vangla toetab H.I ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt, osales sotsiaalprogrammides, omandas keevitaja eriala ning õpib autotehniku eriala. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada elukaaslase juures aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud, süüdimõistetu ja korterielanikud on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus. Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vanglakaristust kannab esimest korda ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Karistuse lõpptähtajani on jäänud karitust kanda ligikaudu 2 aastat. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida H.I võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. H.I soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol. Kohus leiab, et H.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata H.I püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu H.I vabastamisega temale Tartu Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik

Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.