Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus
nr 1-11-9542 (kohtueelses menetluses nr 11284000189) riik versus K.L ja M.P. kohtuistung kokkuleppemenetluses
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär
kohtunik Kalev Kuningas Vilma Ressar
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
K.L (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx; õpilane, ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 122; § 199 lg 2 p 4, 7; § 200 lg 1 järgi advokaat Pille Toom
Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja
M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxx xx-x xxxxxxx õpilane; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 122; § 199 lg 2 p 7 järgi advokaat Raul Tosmann
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tervitada alkoholi ja narkootikume; 2) jätkata üldhariduse omandamist; 3) jätkata põhihariduse omandamist; 4) osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis; KarS § 75 lg 3 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena olla kodus hiljemalt kell 22.00; M.P. on kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa, kui erandkorras on vajalik viibida kodust eemal pärast kella 22.00; määrata M.P.le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx-x xxxxxxxxx . Muud otsustused
moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata K.Lile katseaeg 2 aastat koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et K.L on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et K.L on kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse omandamist või omandama eriala või otsima endale töökoha; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et K.L on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis. 2) M.P. KarS § 122 ja § 199 lg 2 p 7 järgi süüdi tunnistada ja vabastada karistusest ning kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada M.P. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks alalise elukohaga xxxx xx-x xxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et M.P. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et M.P. on kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse omandamist; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et M.P. on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis; KarS § 75 lg 3 alusel lisakohustusena määrata, et M.P. on kohustatud käitumiskontrolli ajal olema kodus hiljemalt kell 22.00. M.P. on kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa, kui erandkorras on vajalik viibida kodust eemal pärast kella 22.00. K.Li on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema pani 26.07.2011 ajavahemikul kella 15.00-19.00 Viljandi linnas Suur-Kaare 1 juures raudtee lähedal isikute grupis koos M.P.ga toime M.Ti suhtes järjepideva kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et esmalt tõmbas M.P. M.Tit selja tagant juustest ja viimane kukkus pikali. Kui M.T hakkas püsti tõusma, siis lõi K.L teda jalaga rindkere piirkonda. K.L käskis M.Til M.P.ga kaklema hakata vastasel juhul ähvardas teda lüüa. Et M.T ei kuuletunud, käskis K.L tal püksid jalast ära võtta. M.T ei olnud nõus pükse ära võtma ja võttis jalatsid jalast. K.L viskas M.Ti jalatsid nõgestesse ja käskis viimasel paljajalu nõgesepõõsasse jalatseid tooma minna, mida viimane ka tegi. Seejärel võtsid M.P. ja K.L M.Til kätest ja tõmbasid ta püsti, vedades kannatanut enda järel nii, et viimane valust nutma hakkas. K.L võttis M.Til käest ja pigistas kuni viimasel valus hakkas ning pani talle jala taha ja lükkas ta selili ning M.P. lõi kannatanut jalaga selga. K.L käskis otsida mingi putuka, et see M.Tile süüa anda. Rauno K. püüdis putuka, andis selle K.Lile, kes käskis putuka M.Til ära süüa. Seejärel käskis K.L M.P.l M.Ti käsi kinni hoida ja samal ajal tõmbas katki M.Til jalas olnud püksid ja põletas seljas olnud särgile augu ning M.P. tõmbas seejärel katki M.Til seljas olnud särgi. Veel on süüstatud K.Li selles, et tema tõukas 05.08.2011 kella 21.00 paiku Viljandi linnas Kalevi ja Vene tänavate ristmikul M.Tit ja murdis tema vasema käe sõrmi, kuni kannatanu valust nutma hakkas. K.Li tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 122 järgi piinamisena e järjepideva valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena. Veel on süüstatud K.Li selles, et tema, 26.07.2011 ajavahemikul kella 15.00-19.00, olles eelnevalt pika aja jooksul kasutanud füüsilist vägivalda M.Ti suhtes, nõudis kannatanult tema sõrmes olnud sõrmust. M.T, olles mõjutatud eelnevast vägivallast ja kartes, et keeldumise korral vägivald jätkub, võttis ise oma sõrmest sõrmuse, väärtusega 1 euro, ja andis K.Li kätte. K.Li tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi röövimisena e võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga. Veel on süüstatud K.Li selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, varastas 26.07.2011 kella 19 paiku isikute grupis koos M.P.ga Viljandis xxxxxxxx xx-x korterist M.Tile kuulunud mobiiltelefoni Samsung väärtusega 120 €.
K.Li tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vargusena e võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupiga ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. M.P. on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema pani 26.07.2011 ajavahemikul kella 15.00-19.00 Viljandi linnas Suur-Kaare 1 juures raudtee lähedal isikute grupis koos K.Liga toime M.Ti suhtes järjepideva kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et esmalt viskas M.P. põleva sigaretikoni M.Ti jala peale, tõmbas kannatanut selja tagant juustest, mille tõttu viimane pikali kukkus. Kui M.T hakkas püsti tõusma, siis lõi K.L teda jalaga rindkere piirkonda. K.L käskis M.Til M.P.ga kaklema hakata vastasel juhul ähvardas teda lüüa. Et M.T ei kuuletunud, käskis K.L tal püksid jalast ära võtta. M.T ei olnud nõus pükse ära võtma ja võttis jalatsid jalast. K.L viskas M.Ti jalatsid nõgestesse ja käskis viimasel paljajalu nõgesepõõsasse jalatseid tooma minna, mida viimane ka tegi. Seejärel võtsid M.P. ja K.L M.Til kätest ja tõmbasid ta püsti, vedades kannatanut enda järel nii, et viimane valust nutma hakkas. K.L võttis M.Til käest ja pigistas kuni viimasel valus hakkas ning pani talle jala taha ja lükkas ta selili ning M.P. lõi kannatanut jalaga selga. K.L käskis otsida mingi putuka, et see M.Tile süüa anda. Rauno K. püüdis putuka, andis selle K.Lile, kes käskis putuka M.Til ära süüa. Seejärel käskis K.L M.P.l M.Ti käsi kinni hoida ja samal ajal tõmbas katki M.Til jalas olnud püksid ja põletas seljas olnud särgile augu ning M.P. tõmbas seejärel M.Til seljas olnud särgi katki. M.P. tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 122 järgi piinamisena e järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena. Veel on süüstatud M.P. selles, et tema varastas 26.07.2011 kella 19 paiku isikute grupis koos K.Liga Viljandis xxxxxxx xx-x korterist M.Tile kuulunud mobiiltelefoni Samsung väärtusega 120 €. M.P. tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vargusena e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupiga.
Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 76,70 eurot ja muu kriminaalmenetluse kuluna 38,35 eurot, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 115,05 eurot. K.Li kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Pille Toomile. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 76,70 eurot ja muu kriminaalmenetluse kuluna 76,71 eurot, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 153,41 eurot. M.P. kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et K.L ja M.P. on alaealised, on põhjendatud süüdistatavatelt jätta sundraha välja mõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.Lilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 134,23 (115,05+19,18) eurot, postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.P.lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 172,59 (153,41+19,18) eurot, postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.