Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.september 2011.a Paide
Kriminaalasja number
1-11-8569
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Kriminaalasi
M.E süüdistus KarS § 424 järgi
Menetlus
Käskmenetlus
Süüdistatav
isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati 29.10.2007.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 ja § 202 lg 2 p 2 alusel vangistusega 4 aastat 4 kuud, kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2011.a, vabastatud 15.07.2011.a, tõkend – elukohast lahkumise keeld - alates 15.07.2011.a
Prokurör
Merike Lugna
Kaitsja
Priit Tartu, vandeadvokaat
Süüdistataval ja kaitsjal on õigus 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
Kriminaalasi nr 1-11-8569
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et M.E 14.07.2011.a kella 23.15 ajal xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx mnt 10.kilomeetril xxxxxxxxxxx suunas juhtis sõiduautot Ford Sierra, reg nr xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,86 mg/l kohta +- 0,09 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l. Mootorsõi-duki juhtimisega joobeseisundis pani M.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. M.E on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo objektiivsete asjaolude kohta. M.E süüd tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, liiklusõnnetuse skeem, kiirabikaart, tunnistajate M.Peet’i ja R.Innos’e ütlused ning süüdistatava M.E enda ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et M.E teole antud kriminaalõiguslik hinnang KarS § 424 järgi on õige. Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus M.E poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust, mille kohus hindab puhtsüdamlikuks kahetsuseks. M.E ütluste kohaselt ta töötab. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks karistada M.E kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega ja seda prokuröri ettepanekus märgitud ulatuses, st sanktsiooni keskmisest väiksemas ulatuses.
KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. M.E määratud kaitsjana osales kriminaalasja menetluses vandeadvokaat Priit Tartu, kellele prokurör on arvestanud tasu ja sõidukulu hüvitist kokku koos käibemaksuga 39.28 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 417.03 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, st M.E.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.