1-11-9866/7 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2.Gennady Krayushini kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 13.09.2011 Viru Maakohtu 09.09.2011 otsusele määruskaebuse. Kaitsja leiab, et kohus mõistis Gennady Krayushinilt kaitsja tasu välja põhjendamatult suures ulatuses. Seoses õigusabi osutamisega moodustas õigusabi tasu koos käibemaksuga 172.58 eurot ning täiendav kulu tekkis kaitsja sõiduga 2-l korral RakvereNarva-Rakvere summas 81.19 eurot. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetult on põhjendatud välja nõuda üksnes menetlustoimingutes ja kohtus vahetult õigusabi osutamisega seotud 172.58 eurot ning ülejäänud ulatuses kaitsjatasu – ja õigusabi osutamisega seotud kulu 81.19 eurot tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes ei ole süüdistatava suhtes kaitsja täiendav sõidu ja ajakulu põhjendatud ja vajalik, kuivõrd temal puudus valikuõigus selle suhtes, mis piirkonna advokaat talle Eesti Advokatuuri poolt määratakse. Riik ei saa jätta konkreetse süüdimõistetu kanda menetluskulusid, mis on tekkinud seoses ebamõistliku regulatsiooniga, kus kaitseülesandeid asus täitma teise paikkonna advokaat. Ei ole kahtlust, et käesoleval ajal tegutseb ka Narvas advokaate, kes oleksid saanud samuti Gennady Krayshinile riigi õigusabi osutada ning sel juhul poleks tal tulnud täiendavalt kanda advokaadi sõidukulusid. Kaitsja leiab, et ei tohiks kohtud välja mõista ka süüdistatavatelt õigusabiga seotud kulusid, mis riigi ebamõistliku regulatsiooni tagajärjel on põhjendamatud ja mittevajalikud. Juhul kui riik soovib, et määratud kaitsjad sõidaksid Tallinnast Võrru ja vastupidi, siis peab riik ka nimetatud ebamõistlikud kulutused võtma enda kanda. Isikutel kes kasutavad määratud kaitsja abi on õigus eeldada, et nimetatud õigusabi tasus ei sisalduks kulutusi, mis on ebamõistlikud ja mittevajalikud. Seejuures aga valitud kaitsjate puhul saab iga isik ise otsustada, millist kaitsjat ta soovib ning millised kulutused sellega kaasnevad. Riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib advokatuur määrata advokaadi kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise asukohaga. Seetõttu ei kuulu konkreetse riigi õigusabi osutaja valimine mitte süüdimõistetu mõjusfääri vaid riigi (Eesti Advokatuuri) mõjusfääri, kes peab ebamõistliku regulatsiooniga võimalikuks, et kaitsjad 2(4)

1-11-9866 sõidavad menetlustoiminguid sooritama ka oma advokaadibüroo asukohast teistesse piirkondadesse. Isegi kui Eesti Advokatuuril on mingid konkreetsed eesmärgid asjade jagamise puhul, millega põhjendada advokaatide ühest maakonnast teise sõitmisi, ei ole proportsionaalne jätta seeläbi tekkivaid kulutusi süüdimõistetute kanda Riigikohus on oma asjas nr 3-1-1-76-10 olnud seisukohal, et KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Kaitsja on seisukohal, et KrMS § 180 lg 3 tuleb tõlgendada laiendavalt koostoimes § 12 lg 1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte jättes advokaatide sõidukulud riigi kanda. Juhul kui tõlgendada KrMS § 180 lg 3 kitsendavalt ja asuda seisukohale, et see ei anna kohtule võimalust jätta iseenesest teise maakonna advokaatide sõidukulusid riigi kanda, tuleb asuda seisukohale, et KrMS on selles osas vastuolus Põhiseadusega. Kaitsja on seisukohal, et põhiseaduse § 12 lg 1 on vastuolus olukord kus seadusandja pole kehtestanud regulatsiooni, mis võimaldaks seoses advokaatide ühest maakonnast teise sõitmisega tekkinud menetluskulusid jätta riigi kanda. Kaitsja asub seisukohale, et kuivõrd Gennadi Krayushini mõjusfääri ei kuulunud, milline konkreetne advokaat riigi õigusabi ülesande vastu võtab ja kui kaugelt ta menetlustoimingutele sõidab, siis ei ole proportsionaalne panna tema kanda ka vastavaid kulutusi. Riik kehtestades kulutuste suuruse mõttes ebamõistlike regulatsioone riigi õigusabi osutajate määramisel, ei saa seeläbi jätta kulutusi, mis tekivad advokaatide sõitmisega ühest maakonnast teise, riigi õigusabi saajate kanda, kuivõrd see viiks PõS § 12 sätestatud võrdsusõiguse ebamõistliku rikkumiseni. Kaitsja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2011 otsusele kriminaalasja nr 1-10-17202 mille p 7 kohaselt olukorras, kus isiku kaitsjana esineb riigi õigusabi korras määratud advokaat, kelle advokaadibüroo asub õigusabi osutamise kohast eemal ja kui advokaat peab õigusabi osutamise kohta sõitma täiendavalt näiteks mitmel päeval järjest, peab isik, kellele riigi õigusabi antakse, olema võrdselt koheldud isikuga, keda kaitseb sama tööpiirkonna, kus riigi õigusabi osutatakse, advokaat. Puudub mõistlik põhjendus, miks peab täiesti maksujõuline süüdistatav, kelle suhtes ei kohaldu KrMS § 180 lg-s 3 sätestatu, kandma õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud täiendava ajakulu ja sõidukulud. Nimetatud põhimõte on kohaldatav ka käesolevas kaasuses, kuivõrd advokaat sõitis teise paikkonda korduvalt ning vahetult õigusabi osutamise tasule kaasnes tasu mis oli seotud seoses täiendava aja – ja sõidukuluga. Sellises olukorras on süüdimõistetu PõS § 12 lg 1 sätestatud õiguse rikkumine ilmne. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 09.09.2011 otsus kriminaalasjas nr 1-11-9866 osas, milles Gennadi Krayushinilt mõisteti täies ulatuses välja kaitsja tasu ja kulu ja välja mõista Gennadi Krayushinilt kaitsja tasu summas 172.58 eurot, jättes ülejäänud osas selle riigi kanda. Tunnistada asjassepuutumusel põhiseaduse § 12 lg 1 vastuolus olevaks olukord kus seadusandja pole kehtestanud regulatsiooni, mis võimaldaks seoses advokaatide ühest maakonnast teise sõitmisega tekkinud menetluskulusid jätta riigi kanda. Saata määrus Riigikohtule. Välja mõista OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks riigi õigusabi tasu 57,53 eurot (sh käibemaks 20%), milline jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

1.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus tuleb vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha samal ajal kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi seadustiku 15. peatüki kohaselt (määruskaebus). KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale määratud tasu ja kulud, mis on põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 1 on sätestatud üldpõhimõte, mille kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab et KrMS § 180 lg 3 võimaldab sellised kulud jätta riigi kanda. Nõuet et menetluskulude kandmine käib süüdimõistetule üle jõu, võib tõlgendada avaramalt, st. selliselt et nende väljamõistmine süüdistatavalt on ebaõiglane või ebamõistlik ja ebaõiglased on menetluskulud mida süüdistatav ei peaks, või ei suuda kanda. Järelikult on olemas ka vastav regulatsioon ja käesolevas asjas ei saa lugeda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimese lause mõttes asjassepuutuvaks KrMS sellise sätte puudumist, mis võimaldaks lahendada advokaadi sõidukulude riigi kanda jätmise küsimuse. Nimetatud sätte puudumine võinuks käesolevas asjas olla asjassepuutuv siis, kui KrMS § 180 lg 3 ega ükski teine seaduses ette nähtud võimalus ei ole puudutava taotluse läbivaatamisel kohaldatav. Sätte puudumine KrMS-s võiks asjas olla asjassepuutuv siis, kui ükski seaduses ette nähtud menetluskord ei ole taotluse läbivaatamisel kohaldatav (RKÜKo 3-4-1-19-07 p 32). Erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (RKPJKo 3-4-1-1-09 p 19).