Kohtulahend

isiku ettevõttes ametikohal, kus temale on pandud järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded.

juhtimise-, haldamise-

või

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.1, 5 alusel välja mõista Z.V-lt tsiviilhagide katteks - Z.V BxxxI kasuks 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti - Txxx Kxxx kasuks 67 (kuuskümmend seitse) eurot 07 senti - Yxxxx Kxxx kasuks 8 (kaheksa) eurot 65 senti. Z.V BxxxI tsiviilhagi summas 3195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot 58 senti ja Txxx Kxxx tsiviilhagi summas 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot 38 senti jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus, määrata tema poolt Z.V-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 1149 (üks tuhat ükssada nelikümmend üheksa) eurot 12 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks 159,80 eurot, esinemine kohtuistungil 799 eurot, käibemaks 191,52 eurot). Välja mõista Z.V-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 ekspertiisitasu summas 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 79 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 29 (kakskümmend üheksa) eurot 91 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 1149 (üks tuhat ükssada nelikümmend üheksa) eurot 12 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 12 (kaksteist) eurot 17 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Z.V tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr. 221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Asitõend – CD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 11.10.2011.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus Z.V on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna politseiametnik, s.t. omades ametiseisundit riigiasutuses, samuti tema, täites Ida Politseiprefektuuri poolt antud pädevuse piires temale pandud Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabli ülesandeid, seega ametiisikuna, kellel on võimuesindaja ülesanded KarS §288 lg.1 mõttes ja kellel tulenevalt tema ametiseisundist lasusid kuni 01.01.2010 kehtinud Politseiseaduse (edaspidi tekstis PolS) §12 ja §13 sätestatud kohustused ja õigused graafikujärgselt ametiülesannete täitmise ajal, kasutas 16.05.2009 kell 00.30, olles patrulltoimkonnas koos konstaabel Vxxx Txxx xxx eluruumis PolS §14-2 lg.2 p.6 vastaselt, ilma põhjuseta gaasirelva korteris viibinud Z.V Bxxxi ja Vxxx Pxxi suhtes, jättes seejuures järgimata PolS §14 lg.1, 2 sätestatud sunni kohaldamise tingimusi, ja nimelt lasi Z.V Pxxx ettesirutatud käest vastuseks V xxx Pxxx palvele selgitada tema kinnipidamise põhjust, viimase näkku gaasijoa, mis sattus ka tagaistuva Z.V Bxx silma. Z.V süüdistatakse ka selles, et ta kasutas xxx linnas xxx elumaja xxx hoovis Z.V Bxxx suhtes PolS §14-2 lg.1 ja §14-2 lg.2 p.6 vastaselt füüsilist jõudu, erivahendit ja relva, jättes seejuures järgimata PolS §14 lg.1, 2 sätestatud sunni kohaldamise tingimusi, ja nimelt lõi Z.V Poxxx korduvalt külmrelva – teleskoopnuiaga Z.V Bxxx jalgade piirkonda, mille tagajärjel kukkus Z.V Bxxx maha ja palus oma löömine lõpetada. Seejärel paigutas Z.V Poxxx põhjuseta Z.V Bxxxi kätele politsei erivahendi – käerauad, ning käeraudade paigutamise ajal lõi Z.V rohkem kui kaks korda Alxxxr Boxxxe külmrelva – teleskoopnuiaga vastu selga ja vasakut jalasäärt, samuti lõi Z.V maas lamavat Z.V Bxxxi mitmel korral jalaga keha piirkonda ning kasutas ilma põhjuseta Alxxx Bxxxi suhtes gaasirelva, ajal, mil Z.V Bxxx oli pikali maas, käeraudades ning ei osutanud vastupanu. Lähtuvalt PolS §14-2 lg.1 ja §14-2 lg.2 p.6 puudus õigusvastase tegevuse lõpetanud ning politseiametnikule alluvate ja vastupanu mitteosutavate Vxxx Pxxx ja Alxxr Bxxx suhtes seaduslik alus gaasirelva kasutamiseks eluruumis. Samuti puudus seaduslik alus korraldusele alluva ja vastupanu mitteosutava Alxxx Boxxx suhtes füüsilise jõu, erivahendi ja relva kasutamiseks. Oma tegevusega tekitas Z.V Z.V Bxx kehavigastuse, mis kohtuarstlikul läbivaatusel fikseeriti kui arm vasakul sääre välispinnal, mis on haava või sügava esmapingsalt kinnikasvanud marrastuse tulemus, mis tekitab lühiajalise tervisehäire. Oma tegevusega tekitas Z.V silmades.

Z.V Bxxx ja Vxxx Plxxle valu

Z.V süüdistatakse ka selles, et tema, olles Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna politseiametnik, samuti isikuna, kes Ida Politseiprefektuuri poolt antud pädevuse piires täitis temale pandud Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabli ülesandeid, asus 16.07.2009 kell 02.00, politseiteenistusest vabal ajal, ennast kui politseiametnikku esitlemata, xxx juures lahendama avaliku korra rikkumist, kasutades seejuures Txxx Kxxx ja Jexxx Tsxx suhtes PolS §14-2 lg.2 p.6 vastaselt relva, jättes seejuures järgimata PolS §14 lg.1, 2 sätestatud sunni kohaldamise tingimusi, ja nimelt lõi Z.V korduvalt külmrelva – teleskoopnuiaga põõsastes oma

loomulikke vajadusi rahuldavat Txx Kxxxt vastu käsi ja jalgu. Kui Jexxx Tsvetajeva asus Txxx Kxxx kaitsma, lõi Z.V korduvalt külmrelva – teleskoopnuiaga Jxxx Tsxxx vastu käsi ja jalgu. Seejärel kasutas Z.V PolS §14-2 lg.2 p.6 vastaselt appikarjetele kohaletulnud Jxxx Kxxx, Sxxx Mäeotsa ja Jexxx Tsvxxsuhtes gaasirelva, lastes neile gaasi näkku. Lähtuvalt PolS §14-2 lg.2 p.6 puudus politseiametnikul seaduslik alus õigusvastase tegevuse lõpetanud, politseiametnikule alluvate ja vastupanu mitteosutavate isikute suhtes relva kasutamiseks. Oma tegevusega tekitas Z.V Txxx Kxxx hulgalisi verevalumeid üla- ja alajäsemetel ning vasaku labajala suure varba põrutuse ja marrastuse; Jexxx Txxx hulgalisi verevalumeid üla- ja alajäsemetel ning marrastuse vasakul küünarliigesel. Antud vigastused põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte enam kui 4 nädalat (5 – 6 päeva). Oma tegevusega tekitas Z.V silmades.

Jxxxi Kxxx ja Sxxx Mxxxe valu

Seega pani Z.V ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna relva, erivahendi ja vägivalla ebaseadusliku kasutamisega toime võimuliialduse, s.o. KarS §291 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Z.V ei tunnistanud end KarS §291 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi mitte üheski episoodis. Süüdistatav seletas, et reeglina kasutas ta oma tööülesannete täitmisel erivahenditena käeraudu, teleskoopnuia ja pisargaasi. Ööl vastu 16.05.2009 oli ta patrullis koos konstaabel Vxxx Txxx, kui tuli väljakutse xxx valju muusika ja lärmi kohta korteris. Erivahendid olid süüdistataval kaasas. Mõlemad politseinikud läksid korteri ukse taha, kas nad koputasid või helistasid uksekella, seda ta ei mäleta. Kuna keegi uksele ei tulnud, lülitas süüdistatav korteris elektri välja. Seepeale tuli uksele Z.V Bxxx, hakkas karjuma ebatsensuursete sõnadega ja lülitas elektri sisse tagasi. Siis liitus Z.V Bxxx VxxxPlxxx, mõlemad nägid Hxxx Kxxx ja hakkasid tema peale karjuma. Karjumise vältimiseks astusid nad korterisse sisse. Z.V Boxxx ja Vxxx Plxx taganesid ja jäid seisma koridori ja köögi vahel olevas läbikäigus. Politseinikud küsisid, kes on korteri peremees, Vxxx Plxxx vastas, et tema. Politseiametnikud seletasid talle, et kuna korteris on kõik isikud joobes, siis tuleb tal paberite vormistamiseks sõita kaasa. Vxxx Pxx oli antud korraldus panna riidesse ja tulla kaasa. Vxxx Plxxx ei nõustunud, siis püüdsid politseiametnikud teda jõuga kaasa viia, püüdsid tõmmata, kuid see ei õnnestunud. Siis otsustas süüdistatav kasutada ja kasutas Vxxx Plxxi suhtes erivahendit – gaasi. Kus oli sellel ajal Alxxx Bxxxk, süüdistatav ei pannud tähele. Süüdistatav kinnitas, et V xxx Plaxxx ei rünnanud teda ega ohustanud tema elu. Süüdistatav suunas gaasijoa V xxx Plxxxe näkku, enne laskmist ei hoiatanud. Peale gaasi kasutamist rahunes Vxxx Pxxx maha ja oli nõus kaasa tulema, autos oli ta rahulik. Enne lahkumist leppisid politseiametnikud kokku Hxxx Kxxx, et nad tulevad tagasi teda üle kuulama.

Kui nad olid tagasi xxx tulnud, istus Hxxx Kxxx politseiautosse ja süüdistatav hakkas teda üle kuulama. Vxxx Toxxxistus ka autos, rooli taga. Sel ajal tuli Alxxxr Bxxx ja hakkas taguma vastu politseiauto klaasi . Süüdistatav kinnitas, et tegeles edasi Hxxxi Kxxxga ja Alxxx Bxxxe reageeris Vxxx xx püüdis teda maha rahustada. Kui süüdistatav lõpetas ülekuulamise, väljus ta autost ning läks Alxxx Boxxx ja Vxxx Txxx juurde. Alxxx Bxxxk tegi jalgadega liigutusi nagu märguandeks, et talle ei tasu ligineda. Süüdistatav lõi Z.V Boxx kaks korda teleskoopnuiaga külje pealt vastu sääri, see ei aidanud, ta ei olnud nõus autosse tulema. Seejärel hakkasid politseinikud Z.V Bxxx suruma vastu maad, sest seistes ei ole võimalik käsi raudu panna, kui isik osutab vastupanu. Politseinikud hoidsid Z.V Boxxx jõuga kinni, kuid kumbki ei löönud teda. Gaasi kasutamist süüdistatav ei mäleta. Ööl vastu 16.07.2009 oli süüdistatav kodus koos abikaasa ja kahe lapsega, kõik magasid. Süüdistatava magamist segas õudne karjumine, ta vaatas aknast välja ja nägi pingil kahte neiut, kelle käest ta küsis, miks nad karjuvad. Neiud vastasid talle ebatsensuurselt, see käis süüdistatava lapse kohta. Süüdistatav otsustas, et läheb välja ja kutsub nad korrale ning läks riietuma. Jalga pandud teksapükste taskutes olid teleskoopnui ja gaas, neid ta välja ei võtnud. Õues ta neide enam ei näinud, nad olid xxx otsas, põõsastes ja karjusid. Süüdistatav läks sinna, kuna kartis, et tüdrukud tulevad tema maja juurde tagasi. Süüdistatav ei öelnud neile, kes ta on ja kus töötab. Jekaterina Tsvetajeva hakkas süüdistatavale lähenema, vehkis kätega ja oli oht, et ta lööb. Süüdistatav tõstis käe üles ja J xxxa Tsxxx kukkus vastu betoonist äärt. Txxx Kxxx jooksis kedagi appi kutsuma. Süüdistatav ei lahkunud kohalt, kuigi võimalus oli, kuna ta tahtis, et naised võetaks vastutusele. Kuna Txxx Kxxx läks kedagi appi kutsuma, tegi süüdistatav teleskoopnuia lahti ja kasutas seda tema poole jooksva Sxxx Mxxxsuhtes, kellele ta pihta ei saanud. Süüdistatav sai teleskoopnuiaga pihta Txxx Kxxx. Kuna Svxxx Mxxx jätkas ligemale tulemist, pritsis süüdistatav tema suunas 1 meetri kauguselt gaasi. Enne teleskoopnuia ja gaasi kasutamist süüdistatav sellest ei hoiatanud. Kuna süüdistatava poole jooksis ka Yxxxy Kxxx, kasutas ta taas gaasi. Kui meesterahvad olid pikali ja rünnak tõrjutud, võttis süüdistatav telefoni ja helistas politseisse. Süüdistatav leidis, et vigastused naistele võisid tekkida sellest, et nad rabelesid kogu aeg tema haardest lahti ja kukkusid vastu trepiastmeid. Kannatanu Z.V Bxxx kinnitas maakohtu istungil, et oli 16.05.2009 külas Plxxx perekonnal, tarvitasid alkoholi, kuid purjus ei olnud. Kella 2 – 3 ajal öösel lülitati elekter välja, ta läks vaatama, milles asi on. Ukse taga seisid politseinikud, kannatanu lülitas elektri tagasi sisse ja politseinikud tulid korterisse. Siis tuli toast välja ka Vxxx Plxxx, kelle küsimuse peale seletasid politseinikud, et siin korteris lõhutakse mööblit ja on vali muusika. Seda ütles Z.V Polxxx, kes lasi kohe ka gaasi. Kui Vxxx Plxxx küsis, miks nad on korteris, liikus ta politseinike poole, kuid ei olnud agressiivne. Z.V Pxx oli algusest peale agressiivne. Gaasijuga oli suunatud kõigepealt Vaxxx Pxxx, seejärel otse kannatanu näkku. Kannatanul tuli kaua pesta, et gaasi maha saada, hiljem pani ka silmatilku. Peale gaasilaskmist pani Vxxx Pxxx riidesse ja läks politsenikega kaasa. Samuti korteris olnud Jexxx Poxxx ütlesid politseinikud, et võtavad Vxx Plxxxi kaasa ja kui korteris müra lõpeb, lasevad ta lahti. Kannatanu läks koju ja järgmine kord nägi ta politseinikke samal ööl kella 5 paiku, kui ärkas ja nägi väljas politseiautot. Ta läks välja, politseiauto roolis oli Vxxx xxx Kannatanu tahtis saada teateid VaxxxPlxxxkohta, Vaxxx Toxx pani auto akna kinni. Kannatanu koputas mitu korda auto aknale ja püüdis umbes 15 minutit teateid saada. Siis väljus autost Z.V Poxxx ja küsimuse peale VxxxPlxxx kohta ütles süüdistatav, et istu autosse, siis saad teada, kus Vxxx Plaxxxon. Kannatanu ei olnud

nõus autosse istuma, selle peale pani Z.V Pxxxn kindad kätte, võttis teleskoopnuia ja gaasi. Z.V Pxxx ütles kaks korda, et kannatanu peab istuma autosse, kuid miks, seda ei seletanud. Z.V Pxxx hakkas kannatanule kiiresti lähenema ja vehkis nuiaga, et lüüa. Siis laskis ta gaasi, võttis käest kinni ja hakkas nuiaga vastu jalgu peksma. Gaas oli suunatud kannatanu näkku, kuid kannatanu hoidis jopet näo ees, samal ajal lõi Z.V Pxxx kannatanut nuiaga jalgadesse. Enne gaasi ja nuia kasutamist Z.V Pxxxei öelnud, et hakkab neid kasutama. Z.V Pox lõi kannatanule vastu vasakut jalga 1 kord kõvasti ja 3 – 4 korda veel samasse kohta. Siis hakkas Z.V Pxxx kannatanut maha suruma, Vxxx Txxx tuli ka autost välja ja koos surusid nad kannatanu maha ja panid käerauad peale. Siis laskis Z.V kannatanu näkku kolmandat korda gaasi. Kui kannatanu oli juba maas ja käeraudades, löödi teda nuiaga veel, tema arvates oli lööjaks Z.V, kuna V xxx Toxxx hoidis teda jalgadest kinni. Siis pandi kannatanu politseiautosse ja arestimajas koostati tema suhtes protokoll avaliku korra rikkumise kohta. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 25 eurot pükste eest ja 50 000 krooni moraalse kahju eest. Kannatanu Vxxx Plaxxx kinnitas maakohtu istungil, et 16.05.2009 istusid nad tema korteris ja tarvitasid alkoholi. Kannatanu läks diivani peale magama umbes kella 23 paiku, teised jäid laua taha istuma. Kannatanu abikaasa äratas ta mingi aja pärast üles, kuna elekter läks ära, Alxxx Boxxk oli juba välja vaatama läinud. Kannatanu läks koridori, seal olid politseinikud ja ka Alxxxr Boxxx. Politseinikud küsisid, kes on korteri omanik, kannatanu vastas, et tema ja kohe lasi Z.V gaasi. Teine politseinik seisis tema selja taga, hoidis ust, Z.V Boxx seisis kannatanu selja taga. Politseinikud ennast ei esitlenud, nime luges kannatanu vormi küljes olevlt nimesildilt. Politseinikud ei seletanud, miks nad korterisse tulid, põhjuse sai ta teada alles arestimajas. Peale gaasi laskmist pesi kannatanu silmi ja läks ise politseiautosse. Kannatanu kinnitas, et Z.V oli väga agressiivselt meelestatud, mingit korraldust ta enne gaasi laskmist ei andnud, küsis vaid, kes on korteri omanik ja ütles, et sõidaks nendega kaasa. Kannatanule tundus, et peale seda ütlemist toimus gaasilaskmine kohe. Z.V rahunes maha peale gaasilaskmist, lubas ka silmi pesta. Arestimajas koostati kannatanu suhtes protokoll avaliku korra rikkumise kohta. Kannatanu Taxxx Kuxxx kinnitas maakohtu istungil, et oli 16.07.2009 öösel xxx tänava maja nr.8 juures koos Jexxx Tsxxx ja nad karjusid akende all sõbranna nime. Sõbranna karjumise peale ei vastanud, kuid akna peale tuli Z.V ja küsis ebatsensuurselt, miks nad karjuvad. Kannatanu vastas samuti ebatsensuurselt. Seepeale sulges Z.V akna ja kannatanu läks koos Jexxx Tsvxxx oma maja juurde. Oma maja juures nad seisid ja suitsetasid, seejärel läks kannatanu põõsastesse, et rahuldada oma loomulikke vajadusi. Kui ta oli põõsastes püksinööbi lahti teinud, tuli Z.V ja hakkas nuiaga peksma. Peale seda ütles ta, et nad ajasid tema lapse üles. Z.V lõi kannatanule 5 – 7 korda nuiaga jalgadesse, varvaste pihta, näkku ja käte pihta, kui kannatanu varjas kätega pead. Nui oli Z.V käes, ta võttis selle lahti nagu antenni ja lõi. Kannatanu kukkus maha, peale seda lõi Z.V teda veel 3- 4 korda, kannatanu vastu ei lõõnud, peksmine oli intensiivne. Jexxx Tsxxx hakkas mehi appi kutsuma, selle peale lõpetas Z.V peksmise. Kas Z.V peksmise ajal midagi rääkis, kannatanu ei mäleta, kuna oli šokis. Lapse ülesajamisest rääkis Z.V alles siis, kui kannatanu abikaasa oli juba välja tulnud. Kui Z.V kanatanut peksis, püüdis Jexxxa Tsxxx teda kaitsta ja süüdistatavat eemale tõugata. Selle peale sööstis Z.V Jekxxx Tsvxxx poole ja lõi

teda ka. Esimesena tuli majast välja Svxxx xxx siis Z.V enam ei peksnud. Svxxx Mäxxxtahtis tema juurde minna ja küsida, mis lahti, aga Z.V laskis talle kohe peale küsimist gaasi. Kannatanu tahtis tuppa minna, aga Z.V ei lasknud, tõukas ta tagasi põõsastesse. Kannatanu ei kuulnud, et Z.V oleks enne gaasi kastamist sellest hoiatanud. Svxxxv Mäxx istus maha, siis tuli kannatanu abikaasa välja ja samuti küsis, milles asi. Z.V ei vastanud midagi, laskis samuti gaasi. Kannatanu nägi kahte gaasi laskmist Z.V poolt. Et tegemist oli politseiametnikuga ja Z.V-ga , sai kannatanu teada hiljem politseijaoskonnas. Kannatanul olid sinikad ja haavad kätel, jalgadel ja puusal, raviks määrati salvi ja ta käis psühhiaatri juures. Kannatanu toetas maakohtu istungil varemesitatud tsiviilhagi rikutud pükste, kampsuni ja ravimite eest. Kannatanu JexxxTsvxxx kinnitas maakohtu istungil, et 16.07.2009 öösel oli ta koos TaxxxKuxxx xxx juures ja Tatiana hüüdis 3 korda sõbranna nime. Sõbranna ei vastanud, aga üks meesterahvas tuli aknale ja ütles, et ärge karjuge, ajate lapse üles. Selle peale vastasid nemad, et lähevad ära, vestlus oli ebatsensuursete sõnadega. Kannatanu koos Taxxx Kxxx läksid ära maja nr.6 poole, mille juures seisid ja suitsetasid. Seejärel läks Taxxx Kuxxx maja kõrval olevatesse põõsastesse ja jõudis vaid püksinööbi lahti teha, kui põõsastest tormas välja Z.V , karjus, et tapab nad ära ja hakkas TaxxxKuxxt nuiaga peksma. Z.V ei olnud vormis ja ei öelnud, et on politseinik. Z.V lõi Tatxxx Kuxxx tugevate löökidega jalgadesse ja puusa piirkonda, siis hakkas kannatanu süüdistatava peale karjuma, mille peale Z.V lükkas ta eemale ja lõi ka nuiaga. Kannatanu kutsus akna kaudu appi oma meest Svxxx xx kes tuli välja ja küsis, mis lahti. Z.V midagi ei vastanud ja lasi gaasi, mille peale mees istus maha. Kuna kannatanu karjus Z.V-le, mis ta teeb, lasi süüdistatav gaasi ka kannatanule. Kannatanu pöördus järgmisel päeval koos Taxxx Kxxa politsei poole, nad kirjutasid avaldused ja käisid ekspertiisis. Kannatanu Svjxx Mäxxx kinnitas maakohtu istungil, et oli 16.07.2009 öösel Kuxxxe korteris, naised läksid välja suitsu ostma. Kella 2 paiku öösel kuulis ta lahtisest aknast naiste appikarjeid, karjusid mõlemad naised. Kannatanu tormas kohe välja ja nägi, et Z.V peksab maas lamavat Taxxx Kuzxxxnuiaga jalgade piirkonda. Kannatanu läks Z.V poole, karjus, mis ta teeb ja tahtis ta Taxxx Kuxxx eemale tõugata, süüdistatav lasi vasaku käega 1 – 2 meetri pealt talle gaasi näkku. Gaasiballoon oli tal juba käes, ta ei hoiatanud selle kasutamise eest. Seda, et tegemist oli politseiametnikuga, sai ta teada järgmisel päeval. Kannatanu Yuxxx Kuxxxkinnitas maakohtu istungil, et ta oli 16.07.2009 oma korteris koos Svjxxx xxx kuna naised olid läinud baarist suitsu ostma. Kella 2 paiku öösel kuulis ta aknast, et Jekxxxa Tsvxxx hüüab appi. Selle peale väljus esimesena Svxxxv xxx seejärel kannatanu. Kui kannatanu välja jõudis, lamas Svxxxv Mäxxx maas, Jexxx Tsxxx põlvitas seal kõrval, Taxx Kuxxx oli maja nurga juures, Z.V ei lasknud teda edasi. Kannatanu küsis, mis juhtus, Z.V vastas, et nad ajasid tema lapse üles. Kannatanu tegi ettepaneku asi rahulikult ära lahendada, aga Z.V tegi mõned sammud tema poole ja lasi gaasi näkku. Z.V ei öelnud, et ta on politseinik, samuti ei hoiatanud ta gaasi kasutamise eest. Seda, et tegemist oli politseinikuga, sai kannatanu teada järgmisel päeval. Seoses varasema silmapõletiku põdemisega pöördus kannatanu silmaarsti poole ja sai

ravimeid. Kannatanu toetas maakohtu istungil oma tsiviilhagi summas 135,40 krooni, mis on ravimite maksumus. Tunnistaja Jexxx Plaxxx seletas maakohtu istungil, et nende korteris olid 16.05.2009 külalised. Tunnistaja abikaasa Vaxxx Plxxx läks umbes kell 23.30 diivanile magama. Umbes kell 01.30 läks valgus ära, Alexxx Bonxxx läks trepikotta vaatama. Tunnistaja oli köögis ja kui valgus süttis, seisis koridoris Z.V koos oma paarimehega. Kuna köögil ei ole vaheseina, on kõik koridori hästi näha. Z.V küsis, kes on korteri peremees, tunnistaja abikaasa liikus toast koridori ja ütles liikumise ajal, et peremees on tema ja mis lahti on. Tunnistaja abikaasa jäi seisma Alxxx Bonxxxi kõrvale. Siis suunati talle gaas näkku. Kuna mehed seisid kõrvuti, sattus gaas näkku mõlemale. Mehed läksid silmi pesema ja peale seda tunnistaja abikaasa lahkus koos politseinikega, oli ära hommikuni. Jevxxx Poxxxöeldi, et toovad abikaasa tagasi umbes tunni aja pärast, tunnistaja ootas oma korteris. Umbes kella 3 paiku öösel nägi tunnistaja väljas politseiautot ja läks sinna, et küsida oma mehe kohta. Autos istus juhi kohal VaxxxToxxx ja kõrval Z.V , tagaistmel naaber Hxxx xxx Kuna nad rääkisid omavahel, tunnistaja midagi ei küsinud. Mõne aja pärast tuli välja ka Alxxx Boxxx ja koos küsisid nad Vadxx Toxxxlt VaxxxPlxx kohta. Kuna vastust nad ei saanud, ootasid nad auto kõrval, kuni politseinikud lõpetavad oma töö. Seejärel väljus autost Z.V , liikus Alexxx Boxxx poole ja löögivalmis nui oli tal käes. Tunnistaja nägi, kuidas Z.V lõi Alxxx Bonxxxle nuiaga jalgadesse, et ta kukkuks, seejärel hakkas peksma, lõi veel mitu korda. Alexxx Boxxx vastu ei hakanud, vastu ei löönud, ainult karjus, et tal on valus. Pek smise ajal tuli välja ka Vaxxx xxx kes hakkas Aleksandr Boxxx käsi väänama. Samal ajal lõi Z.V Alexxx Boxxxi edasi. Tunnistajal oli hirm, ta nuttis ja läks koju. Tunnistaja Irixxx Maxxx seletas maakohtu istungil, et ta oli 16.05.2009 Plaxxx korteris, kui öösel läks ära elekter. Alexxx Boxxx läks vaatama, tunnistaja oli sel ajal köögis. Alxxx Boxxx väljus ja kui tagasi tuli, tulid tema järel politseinikud. AnxxxPoxxx küsis, kes on korteri peremees, Vaxxx Plaxxx tõusis diivanilt, läks koridori ja küsis, milles asi. Z.V ei vastanud talle midagi, lasi kohe gaasi, seda oli kuulda. Tunnistajale jäi mulje, et ka Vaxxx Toxxx ei saanud üldse aru, mis toimus ja oli ka ehmunud gaasi kasutamisest. Tunnistaja kinnitas, et Z.V ei andnud mingit korraldust enne gaasi kasutamist, alles peale silmade pesemist ütles, et peremees peab nendega kaasa minema. Kuna politseinikud ütlesid Jexxx xxx et VaxxxPlxx tuuakse tunni aja pärast tagasi, jäi tunnistaja ka teda ootama. Umbes 03.30 paiku nägi Jexxx Plxxx väljas politseiautot ja läks välja, tunnistaja tegi lahtise akna peal suitsu. Aken ei olnud politseiauto poole, ta ei näinud midagi, ainult kuulis, kuidas Alexxx Boxxx karjus, et tal on valus. Siis tahtis tunnistaja ka välja minna, talle tuli vastu Jelxxx Plaxx ja ütles, et politseinikud peksavad Alxxx Boxxxi. Väljas nägi tunnistaja, et Alexxx Boxxx lamas murul näoga vastu maad, teine politsenik oli põlvili ja hoidis Alexxx Boxxxkäsi kinni, Anxxx Z.V peksis Alexxx Bonxx nuiaga jalgade piirkonda. Tunnistaja hakkas karjuma, et mis nad teevad, seepeale pööras Z.V ringi, sööstis tema poole ja laskis talle gaasi ning tõukas eemale. Tunnistaja kinnitas, et Alxxx Boxx käsi hoiti peksmise ajal kinni, ta lamas näoga vastu maad ja karjus. Politseinikud Alxxx Boxx midagi ei seletanud. Tunnistaja Jexxx Potxxx seletas maakohtu istungil, et ta oli 16.05.2009 külas Plaxxx korteris. Mingil ajal läks Vaxxx Plaxxv diivanile magama ja öösel läks elekter ära.

Alexxx Bxxx läks koridori vaatama, milles asi. Tunnistaja istus laua taga küljega koridori poole, mingil momendil nägi Z.V korteri koridoris, aga mida ta rääkis, tunnistaja ei kuulnud. Samuti ei näinud tunnistaja gaasilaskmise momenti, ainult selle tagajärgi. Tunnistaja küsis politseinike käest, kuhu nad Vaxxx Plaxxxviivad ja Anxx Z.V vastas, et kui korteris on vaikne, siis toovad nad ta tunni aja pärast tagasi. Tunnistaja Z.V Pusxxx seletas maakohtu istungil, et ööl vastu 16.05.2009 magas ta oma korteris, kui karjumine ta üles ajas. Ta läks aknale vaatama ja nägi, et üks mees lamab maas ja politseinikud on kahel pool, peksavad maasolijat jalgadega. Siis võtsid nad mehel kätest ja jalgadest kinni, tõstsid autosse ja sõitsid minema. Mingit rääkimist tunnistaja läbi akna ei kuulnud, kuid näha ja karjumise hääli kuulda oli hästi. Politseinikud lõid mõlemad, lõid maas selja peal lamavale mehele jalgadega külgedesse, intensiivselt, nagu jalgpalli. Nende juures käis ka peksmise ajal naine. Tunnistaja kinnitas, et ta helistas politseisse ja teatas, et kaks politseinikku peksavad meest. Tunnistaja xxxomxxx seletas maakohtu istungil, et tema oli 16.05.2009 koos Z.V-ga tööl, kui tuli väljakutse xxx kuna muusika mängis korteris valjusti ja rikuti öörahu. Kui politseinikud kohale jõudsid, oli muusikat kuulda ka õue ja politsei väljakutsuja ootas trepikojas. Politseinikud koputasid korteri uksele ja andsid uksekella, lõpuks tegi ukse lahti V axxx Plaxxx, kellelt tunnistaja küsis, kes on korteri peremees. Kas politseinikud elektri lülitasid välja või mitte, tunnistaja ei mäleta. Vaxxx Plxxx vastas tunnistajale, et tema on korteri peremees, neil on sünnipäev ja teevad, mis tahavad. Tunnistaja koos Z.V-ga sisenesid korteri koridori, seal olid ka Alxxx Boxxxk ja Vaxxx Plaxxx, naised olid köögis. Tunnistaja seletas, et kui on alust arvata, et isik paneb jätkuvalt toime väärtegusid, siis on neil õigus isik kaasa viia. Kuna Vaxxx Plaxx kinnitas, et kavatseb muusika uuesti mängima panna, võtsid politseinikud tal kahelt poolt kätest kinni ja proovisid kaasa võtta, Vadim Plakhov osutas vastupanu, rabeles lahti. Kuna füüsiline jõud ei andnud tulemust, andis Z.V gaasi, kas see oli korteris, tunnistaja ei mäleta. Samuti ei mäleta tunnistaja, kas enne gaasi kasutamist hoiatati sellest või kas politseinikud leppisid omavahel kokku, kes kasutab gaasi. Tunnistaja ei tea, et ka Alexxxr Boxxx oleks kaevanud gaasi saamise üle, ta ei näinud, kus Alxxxr Bonxxx oli Vaxxx Plxxx gaasi laskmise momendil. Vxxx Plaxxx rahunes maha ja oli nõus sellega, et politseinikud viiksid ta kainenema. Seejärel läksid politseinikud tagasi, et üle kuulata avaldaja Hexx Kxxx. Siis tuli politseiauto juurde Alexxxr Boxxxk, hakkas ropendama, koputas aknale. Tunnistaja kinnitas, et ütles Alexxx Boxxx, et ta ei karjuks, kuna inimesed magavad, samuti andis tunnistaja Alxxxr Bxxx korralduse lõpetada korrarikkumine. Vxxx Pxxx abikaasat tunnistaja ei näinud. Z.V Bxxx sai antud korraldus minna politseiautosse. Kuna tunnistaja tundis enda kui juhi suhtes ohtu, oli vaja Z.V Bxx peale panna käerauad, kuid Z.V Bxx osutas vastupanu ja tunnistaja ei saanud seda teha. Z.V Pxxx tuli autost välja tunnistajale appi. Politseinikud proovisid Alxxx Bxxxpanna kõhuli, tõukasid, Z.V koputas nuiaga paar lööki, alles siis õnnestus tunnistajal käerauad peale panna. Kas keegi nägi seda pealt või oli juures, tunnistaja ei näinud. Politseiautos rahunes Alxxx Bxxx maha, kuna oli väsinud. Tunnistaja kinnitas, et Z.V lõi Z.V Bxxx ainult kaks korda, selleks, et panna teda kõhuli. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses:

-

-

-

-

-

-

-

-

isiku 19.01.2010 ekspertiisiakt nr.134 Alxxx Bxxx kohta (I kd. t.l.23-25), millest nähtub, et Z.V Boxxxl esines kohtuarstlikul läbivaatusel arm vasaku sääre välispinnal, mis on haava või sügava esmapingsalt kinnikasvanud marrastuse tulemus, mis omakorda võis tekkida kõva tömbi piiratud kontaktipinnaga eseme toimel, löögist või kukkumisele järgneva löögiga vastu sellist eset asitõendi 01.04.2010 vaatlusprotokoll (I kd. t.l.60-66), millest nähtub, et uuriti CD-R plaati, kuhu on salvestatud 16.05.2009 algusega kell 03.04 ja pikkusega 3 minutit 15 sekundit kõne juhtimiskeskuse vanemspetsialisti Hxxx Sxx ja Z.V Puxxx vahel Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 väärteoprotokoll nr.AB1126108 Vxxx Plxxx kohta KarS §262 rikkumise osas (I kd. t.l.71) Vxxx Pxxx 16.05.2009 kinnipidamisprotokoll (I kd. t.l.72) Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel Vxxx Pxxxi kohta (I kd. t.l.73) Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,006396 Vadim Plahhovi karistamise kohta KarS §262 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 krooni (I kd. t.l.82) Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 väärteoprotokoll nr.AB1136109 Vxxx Pxxi kohta KarS §276 rikkumise kohta (I kd. t.l.85) Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,006400 Vxxx Pxx karistamise kohta KarS §276 järgi rahatrahviga 19 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1140 krooni (I kd. t.l.93) Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 väärteoprotokoll nr.AB1126110 Alexxx Bxxxi kohta KarS §262 rikkumise osas (I kd. t.l.96) Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ja tehiolude kirjeldus alkoholijoobe kontrollimisel Z.V Bxxx kohta (I kd. t.l.97-98) Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,006401 Z.V Bxxx karistamise kohta KarS §262 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 krooni (I kd. t.l.104) Viru Maakohtu 16.09.2009 otsuse resolutiivosa väärteoasjas nr.4-09-10916, millest nähtub, et Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus Z.V Boxxxi karistamise osas KarS §262 järgi tühistati ja asja menetlus lõpetati (I kd. t.l.110) Viru Maakohtu 08.04.2010 otsuse lõpposa vääretoasjas nr.409-10919, millest nähtub, et Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus VaxxxPxxx karistamise osas tühistati ja asja menetlus lõpetati (II kd. t.l.121)

-

-

-

-

kannatanute Txxxx Kxxx ja Jxxx Txxxa ülekuulamise 16.07.2009 protokollidele lisatud fototabelid (II kd. t.l.3 p.7 ja t.l.11 p.7) isiku 21.07.2009 ekspertiisiakt nr.90 Txxx Kxxx kohta (II kd. t.l.28-31), millest nähtub, et Txxx Kxxx esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised vigastused: hulgalised verevalumid üla- ja alajäsemetel ning vasaku labajala suure varba põrutus ja marrastus, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et määruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel ning tunnistuse kohaselt isiku 21.07.2009 ekspertiisiakt nr.89 Jxxx Txxx kohta (II kd. t.l.33-36), millest nähtub, et Jexxx Tsxxxl esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised vigastused: hulgalised verevalumid üla- ja alajäsemetel, marrastus vasakul küünarliigesel, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et määruses ning tunnistuse kohaselt kirjeldatud ajal ja asjaoludel distsiplinaarjuurdluse materjalid (II kd. t.l.73-84), mille kohaselt ei olnud vanemkonstaabel Z.V käitumine kooskõlas PolS §14 lg.2 ja §14-2 lg.1 ning Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi p.10 äratundmiseks esitamise 09.11.2009 protokoll (II kd. t.l.5658), millest nähtub, et Yxxx Kxxx tunneb ära Z.V

-

äratundmiseks esitamise 10.11.2009 protokoll (II kd. t.l.5961), millest nähtub, et Txxx Kxxxva tunneb ära Z.V

-

äratundmiseks esitamise 16.11.2009 protokoll (II kd. t.l. 6264), millest nähtub, et Svxxx xxxunneb ära Z.V

-

äratundmiseks esitamise 16.11.2009 protokoll (II kd. t.l.7072), millest nähtub, et Jxxxa Tsxxx tunneb ära Z.V

-

asitõendi 29.04.2010 vaatlusprotokoll (II kd. t.l.107-109), millest nähtub, et vaadeldi CD-R plaati, millele on salvestatud 16.07.2009 algusega kell 02.10.00 ja lõpuga kell 02.59.52 kaheksa Ida Politseprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskusesse sissetulnud telefonikõnet.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Z.V pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS §291 järgi. Karistusseadustiku §291 näeb ette vastutuse ameti alaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest. KarS §291 koosseisu subjektiks saab olla üksnes ametiisik KarS §288 lg.1 mõttes.

Vastavalt KarS §288 lg.1 on ametiisikuks isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldmis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Ametiseisundi mõiste tunnused on õiguspädevus ja teatud ülesannete täitmine. Z.V oli 16.05.2009 Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel. Seega oli ta politseiametnik, kes omas ametiseisundit riigiasutuses ja täitis temale pandud võimuesindaja ülesandeid. 16.05.2009 täitis Z.V PolS §12 ja §13 sätestatud ametialaseid õigusi ja kohustusi graafikujärgses patrulltoimkonnas. Eeltoodu alusel oli Z.V 16.05.2009 kell 00.30 ja kell 03.xxx linnas toimepandud kuriteoepisoodides käsitletav ametiisikuna. Z.V oli 16.07.2009 Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel. Seega oli ta politseiametnik, kes omas ametiseisundit riigiasutuses ja täitis temale pandud võimuesindaja ülesandeid. 16.07.2009 kell 02.00 oli Z.V politseiteenistusest vaba aeg. Vastavalt PolS §12 lg.3 kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õiguserikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele. Vastavalt PolS §13 lg.1 p.1 on politseil õigus nõuda isikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ning kannatanute Txxx Kxx ja Jxxx Txxx ütlustest nähtub, et eelnimetatud kannatanud karjusid 16.07.2009 öösel elumaja akende all, mille peale ärkas üles ja läks aknale tol hetkel kodus magav Z.V , kes pidas sellist teguviisi teisi häirivaks avaliku korra rikkumiseks. Sellise korrarikkumise tõkestamiseks ja lõpetamiseks otsustas Z.V riietuda ja minna välja õiguserikkujate juurde. Seda asjaolu kinnitavad ka süüdistatava enda väited, mille kohaselt pidas ta öösel karjumist avaliku korra rikkumiseks ja mille lõpetamiseks ta otsustas välja minna. Selgapandud riiete (teksapükste) taskutes olid Z.V politseiametniku erivahendid – gaasiballoon ja teleskoopnui. Seega, minnes küll teenistusest vabal ajal tõkestama ja lõpetama avaliku korra rikkumist ning võttes sealjuures teadlikult kaasa politsei erivahendid, asus Z.V täitma PolS §12 lg.3 nimetatud teenistuskohustusi. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Z.V oli ka 16.07.2009 Jõhvi linnas toimepandud kuriteoepisoodis käsitletav ametiisikuna. KarS §291 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub kaks ebaseaduslikku tegu: relva või erivahendi kasutamine ja vägivalla kasutamine.

Kuriteoepisood 16.05.2009 Vxxx Pxxx korteris Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanute Vxxx Plxxx ja Alxxxr Bxxx, tunnistajate Jxxx xxx Ixxx Mxxx, Jxxx Pxxx ja Vxxx Txxxa ning süüdistatava enda ütlustest nähtub, et Z.V kasutas xxx Vxxx Pxxxi korteris gaasirelva, lastes ettesirutatud käest Vxxx Plxxx näkku gaasijoa selliselt, et see sattus ka tagaseisva Z.V Bxxi näkku. Vastavalt PolS §14-1 lg.7 on politsei relvadeks elektrišoki-, külm-, pneumo-, gaasi- ja tulirelvad. Vastavalt Relvaseaduse (edaspidi tekstis RelvS) §11 p.2 on gaasirelv ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Vastavalt PolS §14-2 lg.2 p.6 on politseiametnikul õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumovõi gaasirelva isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda, või isik võib tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas Z.V oli 16.05.2009 kell 00.30 Vadim Plakhovi suhtes õigus kasutada gaasirelva ja kas tema tegevus seejuures oli õiguspärane. Z.V eitas antud kuriteoepisoodis oma süüd. Samas leiab maakohus, et süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütlused on vastuolulised, samuti on kohtuistungil antud ütlused vastuolus tema poolt varasemalt antud ütlustega. Seega on tegemist erinevate ütustega. Sellises olukorras, kus hilisemad ütlused erinevad varasematest ütlustest, ei pea maakohus võimalikuks süüdistatava ütlusi tõendina hinnata ja jätab süüdistatava poolt nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtulikus menetluses antud ütlused tõendite hulgast välja (vt. ka Riigikohtu 15.09.2003 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-89-03). Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud Vxxx xxx Z.V Bxxxk, tunnistajad Jxxx Pxxxa, Ixxx Mxxxa ja Jxxx Pxxx kinnitanud, mis toimus öösel Vxx Pxx korteris. Nimetatud menetlusosalised on ühiselt kinnitanud, et Vxxx Pxxxi poolt ei olnud politseiametnikele vastuhakkamist või vastupanu osutamist. Maakohus leiab, et küsimust, miks peab isik politseiametnikega kaasa tulema, ei saa kindlasti pidada politseile vastuhakkamiseks. Tulenevalt kannatanute ja tunnistajate ütlustest leiab maakohus, et Vxxx Pxxx käitus rahulikult, ei eiranud politseiametnike korraldust ja ei osutanud vastupanu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Vxxx Plxxxv oleks kuidagi ohustanud Z.V Z.V. Vastupidi, asja materjalide kohaselt oli Vxxx Pxxx just diivanil maganud ning alles üles ärganud. Maakohus leiab, et vast unest ärganud tavainimene ei saa ilmselgelt olla kahele teenistuskohustes relvastatud politseiametnikule mingil viisil ohtlik.

Maakohtu istungil andis tunnistajana ütlusi ka V xxx Txxx. Maakohus ei pea antud tunnistaja ütlusi selles kuriteoepisoodis usaldust väärivateks. Tegemist on süüdistatava endise paarimehega patrullteenistusest, kes ilmselgelt soovib süüdistatava käitumist ja teguviisi õigustada ning toimepandut pisendada. Tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Vastavalt PolS §14 lg.1 on sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga või relvaga. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Vastavalt PolS §14 lg.2 on politsei enne sunni kohaldamist kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Käesoleva asja materjalide kohaselt ning kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt ei hoiatanud Z.V Vxxx Pxxx ega teisi korteris viibijaid gaasirelva kasutamisest. Maakohus ei leia, et tegemist oli õigusrikkumise kiire vajadusega. Tunnistajate ütluste kohaselt muusika korteris enam ei mänginud, s.t. õiguserikkumine oli lõppenud. Ka nähtub politseiametnike küsimisest korteri omaniku järele, et mingit kiiret enam ei olnud. Maakohus leiab, et Z.V on käesolevas kuriteoepisoodis kasutanud Vxxx Pxxx suhtes gaasirelva ilma vajaduseta. Seda kinnitab ka jõustunud otsus väärteoasjas. Kuriteoepisood xxx hoovis Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanu Alxxxr Bxxx ning tunnistajate Jxxxa Pxxxa, Ixxx Mxxx, Anxx Pxxx ja Vxxx Txxx ütlustest nähtub, et Z.V paigutas 16.05.2009 kell 03.00 Z.V Bxxi kätele käerauad, lõi teda rohkem kui kaks korda teleskoopnuiaga vastu selga ja vasakut jalasäärt, mitmel korral jalaga keha piirkonda ning kasutas Alxxr Boxxxi suhtes gaasirelva. Vastavalt PolS §14-1 lg.3 p.1 on politsei aktiivse kaitse vahendid käerauad, mille kasutamist reguleerib eelpoolviidatud PolS §14-2 lg.2 p.6. Vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektori 07.05.1992 käskkirjaga nr.177 kinnitatud Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi (edaspidi tekstis Juhend) p.12.2 on keelatud kasutada kumminuia isikute vastu, kes küll rikuvad avalikku korda, kuid ei märatse ega osuta füüsilist vastupanu. Seega tuleb käesolevas kuriteoepisoodis tuvastada, kas Z.V kasutas Aleksandr Bondaruki suhtes politsei erivahendit, külmrelva ja vägivalda ning kas see tegevus oli õiguspärane. Süüdistatav eitas oma süüd ka nimetatud kuriteoepisoodis. Kuna ka selles episoodis on süüdistatava ütlused vastuolulised, ei pea maakohus käesolevas otsuses ülaltoodud põhjendustel võimalikuks hinnata süüdistatava ütlusi tõenditena.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Z.V Bxxx ning tunnistajad Jxxx Pxxxa, Ixxx Maxxx ja Z.V Pxxx andnud ütlusi selle kohta, mis toimus öösel maja hoovis. Kannatanu ütluste kohaelt soovis tema saada teavet oma samade politseinike poolt äraviidud sõbra Vxxx Plxxx kohta. Selleks läks ta politseiauto juurde ja koputas vastu akent. Kannatanu kinnitas, et koputas korduvalt, kuna autos istuvad politseinikud ei reageerinud. Nimetatud ütluseid kinnitavad ka tunnistaja Jexxx Plxxxa ütlused, kes oli sealsamas juures. Kannatanu ja tunnistaja ütlused edasise asja kulu kohta on samuti ühesugused, loogilised ja haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub nende ütlusest, et politseiautost väljunud Z.V hakkas koheselt peksma talle vastupanu mitteosutavat Alxxxr xxxx hiljem tuli talle appi ka Vaxxx Txxx. Antud episoodis peab maakohus eriti usaldust väärivateks tunnistaja Z.V Pxxxxi ütlusi, kes oli täiesti kõrvaline ja võõras isik kohtumenetluses osalejatele. Tunnistaja Z.V Puxx ütluste kohaselt nägi tema hoovis toimunut oma korteri aknast, see šokeeris teda sedavõrd, et ta helistas politseisse, kinnitades telefonikõnes, et kaks politseinikku peksavad meesterahvast. Tunnistaja Z.V Puxxx oli aknast näha, kuidas meesterahvas oli murul lamavas asendis, kaks politseinikku seisid tema kohal ja peksid jalgadega mehele külgedesse, küllaltki intensiivselt, nagu jalgpalli. Tunnistaja Ixxx Mxxx ütlustest nähtub, et tema väljus majast ja läks maja hoovi ning nägi, et Alxxx Boxx lamab maas, teine politseinik oli põlvili j a hoidis Alxxx Bxxxi käsi kinni ning Z.V lõi Z.V Bxxx nuiaga jalgade piirkonda. Tunnistaja hüüdmise peale pööras Z.V ringi, sööstis tunnistaja poole ja laskis talle gaasi näkku. Antud kuriteoepisoodis on üle kuulatud ka tunnistaja V xxx Txxx. Maakohus ei pea selle tunnistaja ütlusi Z.V ja enda tegevuse osas õigeteks. Need ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja ei haaku teiste samas episoodis ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Maakohus möönab, et tõe mitterääkimine või osaline varjamine Vxxx Toxxx poolt võib olla seotud sellega, et ka tema tegevus ei olnud kohapeal lõpuni õiguspärane. Kannatanu Z.V Bxxx ütluste õigsust kinnitavad ka isiku ekspertiisiakti järeldused, mille kohaselt on Z.V Bxxxl veel 7 kuu möödudes näha arm vasaku sääre välispinnal. Maakohus leiab, et käesolevas kuriteoepisoodis on tõendatud, et Z.V lõi Z.V Bxxx korduvalt nuiaga jalgade piirkonda, et viimane maha k ukuks, seejärel pani Z.V Bxx käerauad, lõi veel Z.V Bxx nuiaga ning kasutas pikali maas ja käeraudades oleva Z.V Boxxx suhtes gaasirelva. Maakohus leiab ka, et Z.V ei olnud mingit põhjust kasutada Z.V Bxxxi suhtes kõiki kolme sunni vahendit. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et Alxxxr Boxxxk oleks eiranud mingit politseiametnike korraldust või osutanud vastupanu. Vastupidi, tunnistaja Jexxx Pxxx ütluste kohaselt liikus Alxxx Bxxk Z.V eest kogu aeg ära. Z.V Bxxxk karjus valust, palus lõpetada ja kinnitas, et istub ise vajadusel politseiautosse. Seda Alxxr Bxxxi karjumist kuulsid tunnistajad Ixxx Mxxxja Anxxx xxx Maakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis oleks tinginud Alxxx Bxx kinnipidamise ja politseijaoskonda toimetamise antud ööl. Põhjendamatu oli ka käeraudade panemine Z.V Bxxxe ning pikali maas oleva ja juba käeraudades Z.V Boxx suhtes gaasi kasutamine. Asjaolu, et Z.V leidis, et Z.V Bxxx rikkus avalikku korda, ei andnud talle siiski õigust nuia kasutamiseks, kuna Juhendi p.12.2 sätestatud märatsemine ja füüsiline vastupanu ei

ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Antud asja kohta annab kinnitust ka maakohtu otsus väärteoasja lõpetamise kohta. Kuriteoepisood xxx6 juures Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanute Txxx xxx Jekaterina Tsxxx, Sxxxav Mxxx ja Yxxx Kxxxütlustest nähtub, et Z.V lõi korduvalt teleskoopnuiaga TxxxKxxx ja Jexxx Txxx vastu käsi ja jalgu ning kasutas Yury Kxxxi, Sxxx Mxxxja Jexxx Txxx suhtes gaasi. Nuia kasutamist reguleerib muuhulgas eelpoolviidatud Juhend ning gaasi kasutamist PolS §14.2 lg.2 p.6 ja RelvS §11 p.2. Seega tuleb käesolevas kuriteoepisoodis tuvastada, kas Z.V kasutas Txxx Kxxx ja Jexxx Txxxa suhtes teleskoopnuia ning Yxxx Kxxxi, Svxxx Mäxxx ja Jxxx Txxxa suhtes gaasi. Süüdistatav eitas nimetatud kuriteoepisoodis oma süüd. Kuna ka selles episoodis on süüdistatava ütlused vastuolulised, jätab maakohus need tõendite hulgast välja. Käesolevas kuriteoepisoodis on kannatanud Txxx Kxxx ja Jxxx Txxx andnud ütlusi selle kohta, mis toimus 16.07.2009 öösel xxx, kõigepealt xxx ja seejärel maja nr.6 juures. Kannatanud kinnitasid, et nad karjusid öösel xxx juures sõbranna nime mitmel korral. Kui selle karjumise peale tegi meesterahvas akna lahti ja käskis neil karjumine lõpetada, siis peale vastamist nad ka lõpetasid ja liikusid xxx maja xxx juurde, mis on ühtlasi Txxx Kxx kodumaja. Liikumise ajal ja xxx maja nr.6 juures nad enam ei karjunud. Seega oli kannatanutepoolne õigusvastane tegevus (avaliku korra rikkumine) lõppenud. Sellegipoolest nähtub asja materjalidest, et Z.V väljus oma majast ja läks kannatanutele nende maja juurde järele, kus ta sõnagi lausumata hakkas nuiaga peksma Txxx Kxxx ning kui Jxxx Txxx läks viimasele appi, lõi Z.V ka teda. Kannatanute ütlused selles osas ei ole vastuolulised ning on kooskõlas muude asja materjalidega. Isegi kui kannatanud olid tol hetkel joobes, peab maakohus nende ütlusi usaldusväärseteks ja leiab, et nad rääkisid kohtus tõtt. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et Z.V ilmus välja neile ootamatult, hakkas kohe nuiaga peksma ja nemad ei seostanud teda mehega aknalt, kes neid korrale kutsus. Samuti ei tutvustanud Z.V ennast kui politseiametnikku. Nende kannatanute ütlustega on kooskõlas ka kannatanute Sxxx Mxxx ja Yxxx Kxxx ütlused. Nii nähtub Svxxx Mxxx ütlustest, et tema tormas korterist välja naiste appihüüete peale ja nägi, et Txxx Kuxxxlamas maas ja Axxi Z.V lõi teda nuiaga jalgade piirkonda. Svxxx Mxxx karjumise peale lasi Z.V talle gaasi näkku. Kannatanu Y xxx Kxxx ütlused kinnitavad seda. Nii nähtub nendest ütlustest, et kui tema välja jõudis, lamas Svxxx Mäxxx juba maas. Yxxx Kxxxkinnitas, et tema küsis Z.V-lt rahulikult asja lahendamise võimalikkuse kohta, mille peale kasutas Z.V taas gaasi. Eelpooltoodud kannatanute ütlusi kinnitavad ka muud asjas kogutud tõendid. Nii nähtub Z.V enda kolleegide poolt läbiviidud distsiplinaarjuurdluse materjalidest, et Z.V käitumine ei olnud kooskõlas PolS §14 lg.2 ja §14-2 lg.1 ning Juhendi p.10 nõuetega. Isiku ekspertiisiaktidest Txxx Kuxxx ja Jxx Tsxx suhtes nähtub, et neile tekitatud ning kohtuarstlikus ekspertiisis fikseeritud

vigastused võisid tekkida kannatanute kirjeldatud ajal ja asjaoludel. Seega toetavad ka muud asjas kogutud tõendid kannatanute ütlusi ja kinnitavad nende usaldusväärsust. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et antud juhul on nuia ja gaasi kasutamine Z.V poolt tõendatud. Samuti leiab maakohus, et Z.V selline teguviis ei olnud seaduspärane ja adekvaatne tekkinud olukorraga. Isegi juhul, kui Z.V tõepoolest otsustas väljuda oma korterist avaliku korra tagamiseks, oli tema väljajõudmise ajaks õiguserikkumine lõppenud. Mõlemad kannatanud olid Z.V maja juurest lahkunud, mingisugust karjumist enam ei toimunud. Vastupidi, kannatanud Txxx Kxxx ja Jexxx Txxx siirdusid koju. Maakohus leiab, et, minnes kannatanutele nende maja juurde järele ning võttes seejuures teadlikult kaasa nuia ja gaasi, ei hinnanud Z.V olukorda ilmselgelt adekvaatselt, käitus kontrollimatult ning ei lähtunud kehtivatest normidest. Selline käitumine on politseiametnikule igal juhul lubamatu. Maakohus leiab, et Z.V kasutas kannatanute Sxxxv xxx Yxxx Kxxx ja Jxxxa Txxx suhtes gaasi samuti alusetult. Maakohus ei tuvastanud, et nimetatud kannatanud oleksid eiranud korraldust, osutanud vastupanu või ohustanud mingil viisil Z.V . Vastupidi, kannatanute ütlustest nähtub, et mõlemad mehed küsisid süüdistatava käest, mis toimub ja sellele vastuseks kasutas Z.V gaasi. Lisaks nähtub asja materjalidest, et Sxxx Mxxx ja Yxxx Kxx ei tulnud korterist välja ja Z.V juurde kahekesi koos. Yxxy Kxxx jõudis välja alles siis, kui Z.V oli Sxxx Mxxx suhtes juba gaasi kasutanud ja viimane lamas maas. Samuti lamas peale peksmist maas kannatanu Txxx Kuxxx ja kannatnu Jxxx Tsxxxa oli Sxxx Mäxxx juures. Yxxx Kxxxx pakkus välja jõudes asja lahendmise võimalikkust rahulikul teel. Maakohus leiab, et sellises situatsioonis ei ohustanud ükski kannatanu Z.V ning tema poolt gaasi kasutamine oli põhjendamatu. Maakohus nõustub asja materjalides oleva distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega selles osas, et Z.V, eirates kehtivat korda, ei hoiatanud kannatanuid enne nuia ja gaasi kasutamist ning ei tutvustanud ennast kui politseiametnikku, kuigi kasutas politseiametnikule teenistuskohustuste täitmiseks eraldatud vahendeid. Vastavalt PolS §3 tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistuse oma pädevuse piires. Vastavalt PolS §4 lg.1 lähtub politsei õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humanismi põhimõtetest. Maakohus leiab, et kõigis kolmes kuriteoepisoodis ei ole Z.V oma tegevuses lähtunud eeltoodust. Ta on kõigil kolmel juhul kasutanud sundi põhjendamatult ja kahjustanud sellega isikuid suuremal määral, kui see oli konkreetsel juhul vältimatu. Maakohus leiab, et Z.V käitumine kolmes kuriteoepisoodis oli ilmselgelt vastuolus kujunenud olukorraga ja ta ei suutnud kohapeal tekkinud situatsiooni hinnata. PolS-st ei tulene politseiametnike õigust kasutada jõudu muudel juhtudel, kui politseiametnike ohutuse tagamiseks ja ka erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes siis, kui leebemate vahendite

kasutamise võimalused on ammendatud. Maakohus möönab, et korrakaitselises tegevuses võib praktiline vajadus jõu kasutamiseks olla ulatuslikum, kuid see ei saa olla õigustatud igasuguste teenistusülesannete täitmisel. Vägivalla ja erivahendite kasutamine kujutab endast isiku põhiõiguse – isikupuutumatuse – riivet. Selline põhiõiguse riive on võimalik ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maakohus ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas, et vägivalla, erivahendi ja gaasi kasutamise vajaduse oleks tinginud kannatanute käitumine. Kannatanute Vxxx Plxxx ja Z.V Bxxxkäitumisest tulenev oht ei olnud niivõrd kõrge ja sellise intensiivsusega, et kaks politseiametnikku ei oleks korteris hakkama saanud. Kohus ei tuvastanud, et kannatanud ohustasid politseinikke reaalselt ning et politseinike elu ja tervis oleksid olnud ohustatud. Maakohus leiab, et kaks politseiametnikku oleksid pidanud korteri omanikuga toime tulema ka ilma vahendite kasutamiseta. Kannatanute Taxxx Kxxxa ja Jexxx Tsxxxx puhul oli õigusvastane tegevus juba lõppenud, kannatanud olid rahunenud, saanud oma õigusvastasest tegevusest aru ning lahkunud sündmuspaigalt. Z.V oli siinkohal vajadusel võimalik välja kutsuda politseipatrull ja mitte ise minna lahendama juba lõppenud avaliku korra rikkumist. Maakohus leiab, et olukorda arvestades oli Z.V võimalik kõigis kolmes kuriteoepisoodis tarvitusele võtta leebemaid meetmeid ning tema poolt vägivalla, erivahendi ja gaasi kasutamine oli õigusvastane. Z.V valis enda jaoks kergemad võimalused ja ei arvestanud õiguserikkumiste iseloomu, õiguserikkujate isikuid ja konkreetset situatsiooni. Maakohus leiab, et süüdistus KarS §291 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja leidnud tõendamist. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas Z.V puhul tegemist teo toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Z.V on toime pannud KarS §291 sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult leidnud tõendamist. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas Z.V poolt ei esine. Z.V ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.V puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid.

ja

laadile

arvestab

maakohus

ka

Z.V on kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

KarS §291 näeb karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna see ei avalda süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Z.V puhul on tegemist isikuga, kelle majanduslik seisund on välja kujunenud ja piisavalt kindel. Maakohus leiab, et Z.V karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Z.V puhul on tegemist politseiametnikuga. Käesoleval juhul on politseinik, kes tegelikkuses on kohustatud kindlustama isikute õigusi ja vabadusi ning hoiduma liigse kahju tekitamisest, kasutanud vägivalda, erivahendit ja gaasi ilma piisava põhjenduseta. Oma teoga – isikupuutumatuse riivega – kahjustas Z.V ka politsei üldist mainet. Maakohus leiab, et Z.V karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et Z.V ei näidanud kogu kohtuliku arutamise käigus üles mingit taunivat suhtumist oma käitumisse ja ei avaldanud kahetsust. Eeltoodu alusel tuleb Z.V-le mõista karistuseks vangistus. KarS §291 näeb ette võimaluse mõista vangistus ühest kuni viie aastani. Arvestades kolme kuriteo episoodi, süüdistatava isikut ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke peab maakohus põhjendatuks mõista Z.V-le karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, see on lähedal sanktsiooni keskmisele määrale. Arvestades seda, et kuriteod on toime pandud 2009, lühikese ajavahemiku jooksul, samuti süüdistatava käitumist ja elukäiku enne ning peale kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et põhjendatud ei ole vangistuse reaalne kandmine. Maakohus peab võimalikuks, et Z.V puhul ei pöörata vangistust KarS §74 lg.1 alusel tingimisi täitmisele 3-aastase katseajaga, kui ta ei pane eelnimetatud katseaja jooksul toime uut kuritegu. Maakohus peab põhjendatuks, et katseajal on Z.V kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja täidab KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks kohustada Z.V katseaja jooksul hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Maakohus peab siinkohal eelkõige silmas neid programme, mis on seotud agressiivsuse asendamise ja viha juhtimisega. Käesolevas asjas on põhjendatud ka Z.V-le lisakaristuse mõistmine, mille kohaselt on Z.V keelatud 3 aasta jooksul töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõttes ametikohal, kus temale on pandud juhtimise-, haldamise- või järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Z.V Boxxx esitanud tsiviilhagi summades 25,56 eurot (teksapükste maksumus) ja 3195,58 eurot (moraalne kahju), kannatanu Txxx Kxxx summades 67,07 eurot (teksaste, kampsuni ja ravimite maksumus) ja 447,38 eurot (tuusiku maksumus sanatooriumisse) ning kannatanu Yxxx Kxxx summas 8,65 eurot (ravimite maksumus). Võlaõigusseaduse §127 lg.4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu isikliku õiguse rikkumisega ja sama sätte p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu omandi rikkumisega. Maakohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses eelpool Z.V tegevuses õigusvastasuse. Selle õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud otsesed kulud on tegevusega põhjuslikus seoses. Kahju tekitajaks on Z.V ja ta on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu ja ülalpoolviidatud sätete alusel peab maakohus põhjendatuks rahuldada Z.V Bxxxi tsiviilhagi summas 25,56 eurot, Txxx Kxxxa tsiviilhagi summas 67,07 eurot ja Yxxx Kxxx tsiviilhagi summas 8,65 eurot. Z.V Boxxx tsiviilhagi summas 3195,58 eurot ja Txxx Kuxx tsiviilhagi summas 447,38 eurot tuleb jätta KrMS §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on tekkinud järgmised kriminaalmenetluse kulud: sundraha 417,02 eurot, ekspertiisitasu 352,79 eurot, tasu kaitsjale kohtueelses menetluses 29,91 eurot ja kohtulikus menetluses 1149,12 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 12,17 eurot. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Z.V on käesoleva kohtuotsusega mõistetud süüdi, siis eeltoodud sätte alusel kuuluvad ülalnimetatud kriminaalmenetluse kulud väljamõistmisele Z.V-lt . Käesolevas asjas on asitõendiks CD-R plaat, mis käesoleval ajal asub kriminaalasja juures. Maakohus peab põhjendatuks, et nimetatud asitõend jääb kriminaalasja juurde ka edaspidi ja kohaldab KRMS §126 lg.3 p.1.

Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2011 kohtuotsusega

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 345,11 eurot, sealhulgas käibemaks 57,52 eurot, vandeadvokaat Irina Žurina poolt Z.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel mõista Z.V-lt välja menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 345,11 eurot riigituludesse. Z.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Z.V , 1-10-7681 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

RESOLUTSIOON

õigusabi eest 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 22.06.2012 Nooremreferent Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.