Kohtulahend

K.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.01.2011 otsusega KarS § 25 lg 1,2- § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 10 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.01.2011 ja lõpp 22.12.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.07.2011. Kinnipidamisasutusest K.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistused puuduvad. Kinnipeetav töötab alates 06.06.2011 avavanglaosakonnas sise- ja välisterritooriumi koristajana, traktoristina. Vabanedes on võimalus asuda elama emale ja vennale kuuluvasse majja aadressil xxx maakond. Isikul on keskharidus. Varasemalt on töötanud bussi- ja autojuhina, elektrikuna, FIEna kodumasinate müügiga ning autotöökojas. Vabanedes tahab jätkata tööd FIEna või minna autojuhiks. Omab võlgnevusi 2441,59 eurot. Kinnipeetav on alkoholi pidevalt tarvitanud umbes 4-5 aastat, viimased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhoolduse andmetel on viiteid, et alkoholijoobes võib käituda agressiivselt. Kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja peab enda muutmist võimatuks. Poest varastamine on muutunud tema jaoks tavapäraseks. Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ilmunud vastuvõtule jääknähtudega, pani toime väärtegusid. Ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanedes võimalus asuda elama ema juurde Virtsu küla Alatskivi vald Tartu maakond. Isik on FIE ja on võimalus FIEna edasi tegutseda. K.L-i käitumist vabaduses võivad mõjutada: korduvad kriminaalkaristused, kuritegelik varavastane käitumine, alkoholi kuritarvitamine, katseajal uue kuriteo (varguse) toimepanemine. K.L ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Palub mitte vabastada. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et K.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud nii varavastaste kuritegude (varguse) kui ka tulirelva käitlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isikut on varem kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid kahel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Samas on kinnipeetavat ühel korral karistatud ka kinnipidamisasutuses toimepandud kuriteo eest. Käesoleval ajal kannab K.L karistust katseajal toime pandud varguse katse eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-6) on näha, et K.L-i on väärteokorras 10 korral karistatud, nendest 4 korral Alkoholiseaduse alusel ja 4 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus K.L-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2(3)

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab alates 06.06.2011 avavanglaosakonnas sise- ja välisterritooriumi koristajana, traktoristina. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab K.L-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 24.09.2013. Vabanedes on K.L võimalus elama asuda ema juurde xxx maakond. Vabanedes on võimalus jätkata tööd FIEna. Arvestades K.L-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas karistuse kandmise ajal uus kuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uued kuriteod) on kohus seisukohal, et K.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba mitmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.L-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kuigi toimepandud kuritegu ei ole tõsine (ühe džinni varguse katse) on varguste toimepanemine saanud eluviisiks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi kuritarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (2441,59 eurot) võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.L-i temale Tartu Maakohtu 24.01.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 30.09.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.